- Ábdulqayym agha, syrttaghy esimi elge belgili ziyaly qandasymyzdyng birisiz. Degenmen, jalpaq júrtqa ózinizdi taghy bir tanystyrudyng artyqtyghy joq-au...

- Sayasattanushy retinde Týrkiyadan bastap, Batys elderining birqataryna baryp, zertteuler jýrgizdim. Ózim Stambúl uniyversiytetining jurnalistika fakulitetin bitirip, keyin halyqaralyq qatynastar, sayasattanu salasynda bilim jalghastyrdym. 1995 jylgha deyin Germaniyada «Azattyq» radiosynda júmys istedim. Týrik uniyversiytetinde kafedra mengerushiligin atqardym. Biraz uaqyt nemis uniyversiytetterinde dәris oqydym.

Germaniyanyng Munhen qalasynda túramyn. Qazirde qoghamdyq júmystarmen de ainalysudamyn.

- Nemisting ortasynda otyryp, jalpaq qazaqtyng tirshiligin syrttay baqylaghan jayynyz bar eken. Endeshe, әngimeni osy tústan bastasaq.

- Munhen uniyversiytetinde bir joba bar. Ortalyq Aziya elderining jaghdayyn qarap, qadaghalap otyrady. Sayasattanu - ýlken ghylymy sala. «Azattyq» Pragagha kóshkennen keyin ghylymmen ainalysyp, Ortalyq Aziyadaghy sayasi-ekonomikalyq, mәdeny oqighalar turaly zertteuler jýrgize bastadym. Osy túrghyda birneshe jyl dәris oqydym. Týrkiyada jýrgende de әrtýrli elderge baryp, sayasy qúbylystar haqynda zertteuler jýrgizgenmin. Týrli elderding sayasy qúrylymy qyzyqtyrghanmen, nemisting erekshe salmaq bergeni Ortalyq Aziya, onyng ishinde Qazaqstan. Ondaghy qúbylystardy qalt jibermey baqylau.

- Ábdulqayym agha, syrttaghy esimi elge belgili ziyaly qandasymyzdyng birisiz. Degenmen, jalpaq júrtqa ózinizdi taghy bir tanystyrudyng artyqtyghy joq-au...

- Sayasattanushy retinde Týrkiyadan bastap, Batys elderining birqataryna baryp, zertteuler jýrgizdim. Ózim Stambúl uniyversiytetining jurnalistika fakulitetin bitirip, keyin halyqaralyq qatynastar, sayasattanu salasynda bilim jalghastyrdym. 1995 jylgha deyin Germaniyada «Azattyq» radiosynda júmys istedim. Týrik uniyversiytetinde kafedra mengerushiligin atqardym. Biraz uaqyt nemis uniyversiytetterinde dәris oqydym.

Germaniyanyng Munhen qalasynda túramyn. Qazirde qoghamdyq júmystarmen de ainalysudamyn.

- Nemisting ortasynda otyryp, jalpaq qazaqtyng tirshiligin syrttay baqylaghan jayynyz bar eken. Endeshe, әngimeni osy tústan bastasaq.

- Munhen uniyversiytetinde bir joba bar. Ortalyq Aziya elderining jaghdayyn qarap, qadaghalap otyrady. Sayasattanu - ýlken ghylymy sala. «Azattyq» Pragagha kóshkennen keyin ghylymmen ainalysyp, Ortalyq Aziyadaghy sayasi-ekonomikalyq, mәdeny oqighalar turaly zertteuler jýrgize bastadym. Osy túrghyda birneshe jyl dәris oqydym. Týrkiyada jýrgende de әrtýrli elderge baryp, sayasy qúbylystar haqynda zertteuler jýrgizgenmin. Týrli elderding sayasy qúrylymy qyzyqtyrghanmen, nemisting erekshe salmaq bergeni Ortalyq Aziya, onyng ishinde Qazaqstan. Ondaghy qúbylystardy qalt jibermey baqylau.

Osy orayda Qazaqstan turaly, qazaqtar turaly ghylymy maqalalardy toptastyrghan «Qazaqstan» degen kitabym jaryq kórdi. Búl enbekti Qazaqstannyng jalpy sayasy tarihy dese de bolady.

- Qazirgi uaqytta shetelding Qazaqstan turaly kózqarasy qanday?

- Europadaghy sayasy sarapshylar, mamandar men ghalymdar Ortalyq Aziya elderinin, onyng ishinde Qazaqstan da bar, ótpeli kezende túrghanyn, әli kenesting yqpalynan basy býtin qútylyp bolmaghanyn topshylaydy. Jalpy Ortalyq Aziya elderin әrtýrli satygha bólip qarastyrady. Týrkimenstandy bir, Ózbekstan men Tәjikstandy, Qyrghyzstan men Qazaqstandy basqa dengeyge bóledi. Sonyng ishinde Qazaqstandaghy jýzege asudaghy qúbylystargha ong sipat beredi.

- Bile me bizdi?

-Biledi. Ol jerde Qazaqstandy jeke zerttep otyrghan arnauly instituttar bar. Áriyne, býkil júrt sonymen ainalysyp otyr deuge kelmes. Degenmen, zertteu jýrgizetin belgili mamandar bar, qoghamdyq pikirdi qalyptastyratyn da solar. Qytaydyng órken jayyp, damyp, aimaqtyq yqpalgha ie boluy, Reseyding búrynghy yqpalynan airylyp, sheginis jasauy, olardyng Amerikamen ózara qarym-qatynasy... Ortalyq Aziyadaghy qúbylystar kóbine osy shenberde baghalanady.

-Resey búrynghy yqpalynan aiyryla bastady degen topshylaudyng tórkini qaydan shyghyp otyr?

-Orys ózbek pen qazaqty búrynghyday Mәskeuden basqaryp otyrghan joq. Sheginis jasady degenim osy. Resey TMD elderine búrynghy KSRO kezindegidey yqpaldy emes. Ol - anyq. Degenmen, Resey sonda da ekonomikalyq basymdylyq arqyly tәuelsiz memleketterdi yqpalynan shygharghysy joq. Batys osylay dep sanaydy. Olar Resey sayasatyn aldaghy uaqytta postkenestik sayasiy-mәdeni, ekonomikalyq kýshke ainaluy túrghysynan da qarastyruda. Nege deseniz, orys elining aimaqqa óz әmirin jýrgizgisi keletini qúpiya emes.

-Aldaghy kezende dýnie jýzine Aspan asty eli sayasy ýstemdik ornatady degen pikir bel aluda. Sizding osyghan kózqarasynyz qanday?

- Batys Qytaydyng aimaqtaghy yqpaldy kýsh ekenin, úly derjava retinde qalyptasuyn moyyndaydy. Qytay qaptay qalsa, qalyng qol. Demografiyalyq jaghynan da, әri ekonomikalyq damu túrghysynan da eng yqpaldy elge ainaluda. Júmys qoly retinde Orta Aziya men Sibirge tarau mýmkindigi mol. Demek, bolashaqta Reseyge bolsyn, Ortalyq Aziya aimaghyna bolsyn, qauip tóndirui әbden mýmkin.

-Amerika atqaryp jatqan isin, aldaghy josparyn aiqyn bildiredi. Al sayasatta Aspanasty elining barlyq qimylyna saqtana qaraytyn, onyng josparyn astyrtyn is-әreketke sanaytyn berik kózqaras saqtaluda. Rasynda da búl solay ma?

-Belgili bir halyq kýnderding kýninde ana bir halyqty tarpa bas salmaq dep aita almaysyn, әriyne. Qazirgi uaqyt tarpa bas saludyng kezeni emes. Ishke kirip, jaqynnan aludyng kezeni.

Jalpy, qytay qanday zamanda da onay jútylyp ketetin halyq emes. Ol qay jerge barsa da ózining mәdeniyetin, ózge de ereksheligin birge ala ketedi. Andap qarasanyz, keyingi uaqytta Angliyagha bolsyn, Amerikagha bolsyn, sonyng ýlken qalalaryna baryp, «Chayna taun» degen qytay qalashyghy ornalasyp jatyr. Osy syrt jerde, bóten elding ortasynda oiyp oryn aludaghy bólek qalashyqty kishigirim qytay memleketi dersin... Sondaghy dýkenderde barlyq kýndelikti túrmysqa qajettiden bastap, últtyq salt-dәstýrine layyqtalyp jasalghan búiymdar satylyp jatady. Sol shaghyn memlekette ózderining salt-dәstýrine qatysty sharalar ótkiziledi.

- Sondaghy týpki maqsaty ne?

- Qytay - kóne júrt. Álgi qalashyqtar sol ejelgi elding mәdeniyetining bir bóligi dep baghalanady. Iri elder ýshin ol sonshalyqty qauipti emes. Mәselen, aghylshyndardy alsaq, olar búrynnan mәdeniyeti qalyptasqan, óz bedelin әlemge әldeqashan tanytqan. Olar kóne elding salt-dәstýr, ghúrpylyq kórinisterin әldebir erekshelik, әlemdik mәdeniyetting biri retinde baghalaydy... Al qytay dilining Ortalyq Aziya elderine taraluy úsaq memleket, az últ ýshin qauip tóndirui әbden mýmkin. Jaugershilikpen el alatyn, jer alatyn zaman ketti. Qazirgi soghys ekonomikalyq, ne jymysqy sayasat arqyly jýrgiziledi.

- Qytay múraghattarynda qazaqtyng qaltarys-búltarysyn әigileytin tarihy bayan, talay dýnie jatqan kórinedi. Qytay ony kóz qarashyghynday saqtap otyr. Qazaqstandy jeke-dara zertteytin institut júmys isteydi. Múnyng astarynda ne bar?

- Memleketter arasyndaghy halyqaralyq qatynastarda sezimge oryn joq. Múnda bauyrmaldyq, dostyq, adaldyq degen nәrseler shartty týrde ghana. Eng negizgi kýsh - mýdde. Memleketter kózdegen mýddesine qalay say keledi, solay qimyldaydy. Ár elding jýrgizip otyrghan syrtqy sayasatynda ózindik mýdde-maqsat bar. Qazaqstan men Qytay arasyndaghy qarym-qatynasta da Qazaqstannyng basshylary oghan óz últtyq, eldik, memlekettik mýddesi túrghysynda qaraydy. Odan útylmaydy dep oilaymyn. Qarap otyrsanyz, qazir oqshaulanghan jaghdayda ómir sýrgen el kórinbeydi. Tomagha-túiyqtyq memleket ýshin qauipti. Jahandanu dәuirinde memleketterding bәri әr jerde qosylyp jatyr, birigip jatyr, odaq qúryp jatyr. Mәselen, Qazaqstan Shanhay yntymaqtastyghy úiymyna kirip, soghan jetekshi mýshelerding biri retinde syrtqy әlemdik yqpaldy kýshterge qatysty óz ústanymyn bildiredi. Kórshilermen bolsyn, basqalarmen bolsyn, jaqsy qarym-qatynasta boludyng manyzy zor, әriyne. Degenmen, ózining últtyq mýdde-maqsaty aldynghy kezekte boluy tiyis.

- Elimizde últtyq mýdde qanshalyqty saqtalyp otyr?

- Mening bayqauymsha, últtyq mýdde sayasy sharalarda birinshi kezekte oryn aluda. Mysaly, Qazaqstan siyaqty úzaq jyldar otar bolghan elding әlemge azat el retinde tanyluy - ýlken oqigha. Sonau jat júrtta, basymyz qosylmay jýrgen sol kezderde oilaushy edik, «әtten, qazaqtyng da Birikken Últtar Úiymynan oryn alatyn kýni tuar ma eken» dep... Basqalarmen terezesi teng el retinde kelesi jyly EQYÚ-gha tóraghalyq etedi. Keshe BÚÚ-nyng qúramynda bolsa dep edik, endi ýlken halyqaralyq úiymgha basshylyq jasamaqpyz. Búl syrtqy sayasatta ústanghan baghyttyng dúrystyghyn dәleldeydi. Batystaghy irgeli úiymgha tóraghalyq etuding belgilengen sharttaryn, demek Qazaqstan oryndap otyr.

-Qazirde shaghyn elder óz tәuelsizdigin jariyalap, ýy ishinen ýy tiguge úmtyluda. BÚÚ-nyng olardy tәrtipke shaqyrugha әli kelmey, bey-berekettikke jol bergendigine oray onyng bedeline kýmәn keltirgen pikirler aityluda...

-BÚÚ mýsheleri dauys bergenmen, bәrining qúqyghy teng emes. Mәselen, Qauipsizdik kenesining veto qong qúqyghy bar. Al olardy Qytay, AQSh, (búryn Kenes odaghynda bolghan), Úlybritaniya iyelenip otyr. Olar key mәselelerge kelisimdi qarar qabyldaghanmen, iri memleketterding mýddesine say kelmeytin qararlardy vetomen toqtatyp tastaydy, bolmasa, ózderining mýddesine say sheshim qabyldaydy. Osynday is-әreketke jol bergeni ýshin ony әlsiz qúrylym retinde aiyptaular bolghany ras. BÚÚ-nyng missiyasy birinshi dýniyejýzilik soghystan keyin, iri, yqpaldy elderding bastamasymen qúrylyp, sol elder arasyndaghy týsinbeushilikten tughan janjaldardy sheshu, adam qúqyghyn saqtaugha negizdelgen, sol maqsatpen qúrylghan. Biraq qazirde, әsirese, kýshine sengen elder ózderining mýddesine say qimyldap, bilgenin istey beretinin kózimiz kórip jýr.

- Europa qazaq qauymdastyghy federasiyasynyng tóraghasy retinde ondaghy dildik túrghydaghy hal-ahual ózinizge etene tanys ekendiginde dau joq...

- Batys Europada túratyn qazaqtar ózderining últtyq mәdeniyeti men tilin, salt-dәstýri men ózara birlik-berekesin saqtap qalu ýshin әr jerden birneshe mәdeny ortalyq ashqan. Osy on ortalyq birige kelip, Europa qazaq qauymdastyghy federasiyasy degen úiym qúryp, byltyr kishi qúryltay kezinde meni tóraghalyqqa saylady. Jyl sayyn Europanyng bir elinde Europa qazaqtarynyng kishi qúryltayy degen dәstýrli jiyn ótedi. Ótken jyly kezekti qúryltay Norvegiyanyng astanasy Osloda ótip, oghan sol Europada túratyn qazaqtar kóptep qatysty.

- Jat elde qazaq tilining saqtaluy mәselesi qalay? Kishi qúryltay kezinde ne jóninde kenesiledi? Onyng qanday da bir kómegi bar ma?

- Kishi qúryltay eki mәnde ótkiziluimen qúndy: «dóngelek ýstel» mazmúnynda ótkizilgende, oghan kóbinese Qazaqstan jaghynan delegasiya: Ýkimet, Dýniyejýzilik qazaqtar qauymdastyghy ókilderi, sayasat, óner, ghylym, әdebiyet qayratkerleri shaqyrylady. Europa qazaqtarynyng til, mәdeniyet, salt-dәstýrge qatysty problemalary talqygha salynady. Búl - bir. Taghy bir mәni, kópten kórmegen júrt bir-birimen shúrqyrasa tabysyp jatady.

- Bir saual til úshyna oraluda. Qart qúrlyqtaghy qazaqtar arasynda basqadan qyz alyp, qyz berip jatqandar bar ma?

- Ishinara. Siyrek. Kóp emes. Aytayyn degen oiym da osy. Europalyqtardyng merekelik demalysyna sәikestendirilip ótkiziletin osy basqosudyng taghy bir jaqsylyghy bar. Ásirese, búghan jastar kóptep keledi. Qúryltaydyng basty missiyasynyng biri osy deu lәzim. Europanyng týrli elinde sayaq tirshilik keshken jastarymyz bir-birimen qúryltayda tanysyp-bilisedi. Olardy tanystyryp-bilistiru maqsatynda arnayy sharalar úiymdastyrylyp, sonyng arqasynda bas qosqan, otau kótergen jas kóp. Ýlkender kózdegen basty maqsat ta osy. Qazaq ta ózgeler siyaqty óz ómir saltyn saqtaghysy keledi, úrpaq jalghastyrghysy keledi. Qazaq bolyp qalghysy keledi. Basqadan qyz almaymyz, qyz bermeymiz.

- Otbasynda qay tilde sóilesesizder?

- Zayybym ekeumiz qazaqsha sóilesemiz. Balalar týsinedi, biraq nemisshe jauap qaytarady. Bizding tildi saqtau sebebimiz, bizding ata-әjelerimiz tek qazaqsha sóileytin. Qúlaghymyzgha sinisti bolyp qalghan ghoy. Ózim qazaq, nemis, týrik, aghylshyn tilin bilemin. Al balalarmen týrik, nemis tilinde sóilesemiz. Biraz Týrkiyada túrdyq qoy. Ýsh balam bar. Ýlkeni - student. Ekeui - mektep oqushysy. Ýlken balamyz bizben qazaqsha sóilesedi. Kishileri til jaghynan aqsap túr. Mektep joq, orta joq degendey. Qalay degenmen nemis mektebine barady ghoy.

- Til mәselesin europalyq qazaqtar qalay sheshude? Jat jerge sinisken qandastarymyzdyng elge qaytatyn oiy bar ma?

- Ondaghy júrttyng jat jerde týpkilikti túraqtap qalar oiy joq. Ras, qazir kelui qiyndau. Jastar mamandyq aluda, birazy júmys istep, ornyghyp qaldy degendey. Al orta jastaghylar zeynetke shyqqan son, elge oralghysy keledi. Keyde shettegi otandastar turaly «qartayghanda kelgenining keregi ne, paydasy shamaly» degen synarjaq pikirlerdi estip qalamyz. Ol dúrys emes. Zeynetke shyghyp, jinaghan qorymen osynda kelip, jer alyp, ýy salar bolsa, úrpaghynyng da, aghayyn-tuysynyng da beti beri búrylmay ma?!

- IYә, shettegi qazaqtyng keyingi úrpaghynyng ana tilden qol ýzui alandarlyq jaghday. Áytpese, endi bir úrpaq auysqanda sol at tóbelindey elding dildik qasiyetinen ajyrap qaluymyz op-onay.

- Jazghy kanikul kezinde shettegi balalar tughan elge kelip, auylgha baryp, shúrqyrasyp jýrer bolsa, shirkin! Ansap kelip, óz topyraghynda aunap-qunap jatu da bir baqyt qoy! Balalar atajúrtqa әlsin-әlsin soghyp, múndaghy qandastarymen aralasyp-qúralasyp jatsa, til men dilge kózin suaryp, qúlaghyn ýiretip jatsaq, bolashaqta elge oraluyna altyn kópir ornatar edik. Qazaqstan tarapynan shettegi qazaqtyng keyingi úrpaghyna arnalghan osynday bir jaqsy baghdarlama jasaudyng uaqyty kelgen tәrizdi.

Europada túratyn 10 myng shamasyndaghy qazaqtyng qazirde ózinshe qarmanyp jatqan jayy bar. Munhendegi qazaq qoghamy byltyrghy nauryzdan beri qazaq tilin oqytu kursyn úiymdastyruda. Jazda azdap ýzilis jasap, endi mine, qaytadan bastap ketti. Munhende túratyn Qazaqstan elshisining zayyby aptasyna bir ret sabaq jýrgizedi.

- Ony úiymdastyru mәselesin qalay sheshudesizder?

- Ol kisi oqytqany ýshin aqy almaydy. Qandastarynyng tilegin qúp kórip, osy isti qolgha alyp otyr. Sabaq ótkizetin oryndy tiyisti úiymdardan súrap aldyq. Balalar byltyrdan beri oqugha bas qoyyp, qazaq әdebiyetinen susyndap, taqpaq-júmbaq jattap, әjeptәuir qazaqsha ýirenip qaldy. Búryn kitaptyng syrtqy múqabasyn ghana qyzyqtaugha shamalary jetse, qazir ishki mazmúnyn taldaugha talpynuda. Jalpy problema ýlken. Ony sheshu bizge onaygha týsip jatqan joq. Til apatynyng qaytsek aldyn alamyz dep әlgi kursqa balalar ghana emes, eresekter de qatysyp jatqan jayy bar. Balasyn erte kelip, anasy da til ýirenude. Mәselen, men jat topyraqta dýniyege kelgen úrpaqpyn. Ákem Qytayda tughan. Ózgelerding jaghdayy da men sekildi. Sondyqtan til problemasymen bel sheship kýrespese, erteng boy bermey keter synayy bayqalady.

- Ábdulqayym agha, ózinizding elge qaytatyn oiynyz bar ma?

- 1990 jyly tughan elding topyraghyn túnghysh basqannan beri ansarym aughan. Eki-ýsh jyl aralatyp, kelip-ketip jýrmin. Ruym - Orta jýz, Uaq. Ata qonys - Kókshetauda. Tek qazir balalardyng oquy ghana qol baylauda. Men ghana emes, Alla jazsa, syrttaghy qandastardyng bәri elge qaytudy oilap otyr. Ózim eshqayda búrylmay, birden ata qonysqa tartsam ba deymin.

- Syrttyng sizderge yqylasy qalaya? Jalpy qandastarymyzdyng jat eldegi túrmysy baquatty degendi estiymiz...

- Niyeti dúrys. Kóshting aldy da emespiz, arty da emespiz. Ózge elde súltan bolghany da, artta qalghany da joq. Shettegi qazaqtyng eldegi qazaqqa aitar bir tilegi bar. Ol qazaqtyng basyndaghy baq - tәuelsizdikti saqtap qalu. Qazaqtyng amandyghy. Syrttaghy bizder Qazaqstanmen maqtanamyz, Elbasyn jaqsy kóremiz. Men múny sayasat ýshin aityp otyrghan joqpyn.

- Osy kelgen saparynyzda Alash taqyrybyna qatysty oy tolghadynyz. Sol oidy týiindey ketseniz?

- Alash qayratkerlerining bәri qazaq tilining mamany emes bolatyn. Arasynan injenerdi de, zangerdi de, múghalimdi de kóresiz. Sóite túra olar qazaq tilining joghyn joqtap ketti. Býgingi kýnning kәdesine jaraytyn pikirdin, baghaly kózqarastyng bolashaqqa qazaq tili arqyly jetkizilui Alashtyng kóksegeni edi. El bolam, últ bolam degen úmtylyspen, qazaqtyng basyn qosamyz, otarlyq ezgiden boyyn arashalaymyz, egemen memleket qúramyz degen alang oimen dýniyege kelgen qozghalys.

- Býgin alash qayratkerlerining armandaghan tilegin layyqty jalghastyryp otyrmyz ba?

- Alashtyng súraghany kezinde Resey imperiyasynyng qúramyndaghy avtonomiya edi ghoy. Biz Alash ardagerlerining armanynan әldeqayda alysqa kettik. Áruaghy da razy shyghar dep oilaymyn. Zaman ótken sayyn úrpaq sanasy janghyra beretinine, aldaghy uaqytta olar kóksegen múrat keyingi úrpaqtyng úranyna ainalatynyna senemin.

Ángimelesken Gýlshat Hamiyt

Ábdulqayym Kesiji, sayasattanu ghylymdarynyng doktory, Europa qazaq qauymdastyghy federasiyasynyng tóraghasy

«qogam.kz» cayty