Qazaq tyiym men tekteudi úmytty
"Ótirik ghúmyr keshudi ómir sýruding negizgi tiregine ainaldyryp alghan býgingi qiytúrqy adamdardyng ainymas qúbylysyn kórip jýreging ainidy. El ishindegi shekten shyqqan paraqorlyq pen әdiletsizdik, mansaptyng taghy ýshin maqtangha salynyp, basynyng baghy ýshin ar-úyatyn saudagha salyp jaghympazdyqtyng jarapazanyn aityp jýrgen "jasampazdardy" kórgende "apyr-ay, júmyr jer nege jyrtylyp ketpey shydap túr" degen oigha qalasyn. Qúlaghyn satqandardan Qúday atqandardyng sýldesin kórip sasqanymnan kýnirenem de kýrsinem", - dep edi Sofy agha bir sózinde.
Kerekke jaramaytyndardy keremet tútqan býgingi qomaghay-qogham kómeyi býlkildegenning bәrin - sheshen, kópting ýstinen zirkildegenning bәrin kósem etip qoydy. Kólgirsip sóilep kópting kónilin aulaytyn jyltyrlar kóbeydi. Azamattyq pozisiyanyng joqtyghy men tapshylyghy múnaytady. Últynyng janyn úqpay úly bolghysy keletinderin qaytesiz! Últ bar jerde últtyq problemanyng bolmay qaluy mýmkin emes. Elimizding jaqsylyghyna quanamyz, jamanyna nege kóz salmaymyz, nege janymyz ashymaydy?! Kóp nәrseni sayasatpen baylanystyra salghymyz keledi, ol sayasat emes, azamattyq boryshymyz emes pe?
Bir oishyldyn: "Adamzat balasy zannyng emes, salt-dәstýrding "qúly" bolghan kezde baqytty ómir bastalady" degenin oqyp edim. Rasynda da solay! Biz ýlkenin ardaqtaghan, salt-jorasyn salmaqtaghan, dәstýrim - dәuletim, ghúrpym - ghúmyrym, saltym - sanam dep ósken tekti últtyng úrpaghy edik qoy. Býginde salt-dәstýrmen sanasudan góri zannan ghana qorqu, syrt kózden ghana qaymyghu basym. Dәstýrli ómir saltymyzdan janylyp, ata-babamyz qalyptastyrghan últymyzdyng eng tamasha qasiyetterining biri bolyp tabylatyn adamdar arasyndaghy ózara kisilik, ýlken men kishinin, tuys pen tughannyn, jat pen jaqynnyn, erkek pen әielding qatynas qalyptarynyng shyrqyn búzyp aldyq. Qazaqtyng kez kelgen últtyq әdet-ghúrpynda kisilik, adamgershilik, meyirim bar edi.
"Tyiym kórmegen baladan teksiz shyghady. Tekteu adamdy әdeptilikke ýiretedi". Mine, qazaqtyng tól tәrbiyesining ozyq ýlgisi. "Úyat bolady" men "obal boladyny" balasynyng sanasyna tәi-tәy basqannan, alghash byldyrlay bastaghannan sinirip kelgen qazaq býginde tyiym men tekteudi úmytty. Qazirgi bala jaltaq qoghamnyng jaghympaz adamdarynan qanday tәrbie kórip otyr? Kórseter ónegemiz qaysy? Osynyng bәri, ainalyp kelgende, últtyq minez-bolmysymyzdy joghaltyp alghanymyzdyng kesiri. Dәstýrli nanym men senimge moyynsynbaghan son, salt-dәstýrdi saqtamaghan song kórgensizdikke boy aldyryp, tatulyqty qatulyqpen iritip jýrmiz. Bayaghy bauyrmal kónil, qazaqy qayyrymdylyq joq. Qulyq pen súmdyqtyng qúdyghyna sýiregen quayaq, súmauyz bolyp baramyz. Ózekti órtegen osy oilar kónilge tynym, jýrekke maza bermeydi.
Bekjan Túrys
Facebook-tegi paraqshasynan