Dýnie jaratylghannan bastap  halyqtar men barlyq tirshilik iyelerining óz mindetteri bar. Ár últtyng jer betinde  óz "payy" men mindeti  bar. Ár halyqqa biraq Tәnirden adamzattyq missiya kele bermegen. Onyng óz karmalyq zandylyghy bar. Missiya ol Tәnir  ruhymen shabyttanu.Osy arqyly jana mindetter belgilenip mindetteledi.

Ár halyqtyng Tәnir aldynda óz payy men mindeti bar. Pay-Qamdaushy- Pirleri (Payghambar) sony rettep otyrghan. Elshi, Rasul degen úghym semit halyqtarynan kelgen úghym. Týrik halyqtarynda ol "Pir", yaghny pay qamdaushy pir retinde sanalghan. Qazaq halqynyng payyna florasy búzylmaghan úlan baytaq jer men zerttelmegen últtyq ruhany baylyghy kiredi.

Evolusiyalyq últ. Qazaq jerining mәdeniyetin basqa jaqtan kelgen adamdar jasamaghan. Qazirgi Qazaqstan jerin adam balasynyng meken etui tas dәuirinen bastalady. Yaghni, bir million jyl búryn múnda adamdar ómir sýrgen. Sodan bastap býginge deyin úly dalada adamdardyng – enbegi, tirshiligi, ómiri ýzilmegen.

Nә­tiy­jesinde, qazaq halqy eshkimge úq­sa­maytyn jeke-dara, qúday ai­ryqsha bólek etip jaratqan ózin­dik morfofiziologiyalyq anyq­tamalary men antro­po­lo­giyalyq mәrtebesi bar etnos eke­ni dәleldendi. Ghylymy  zertteulerding ar­qa­synda qazaqtyng biologiyalyq, ant­ro­pologiyalyq tarihy janadan ja­zylyp, eshkimge úqsamaytyn jeke-dara etnos retinde osydan 40 ghasyr búryn payda bolghandyghy tolyq dәleldendi.

Tarihshy-arheolog, Ortalyq Aziya zertteushi tarihshy-ghalymdar  AQSh-tyng Áue kenistigi jәne gharyshtyq kenisti zertteu últtyq agenttigining gharyshtan týsirgen suretterine silteme jasay otyryp, «Qazaq jerindegi órkeniyetting tarihy 8 myng jyldy qúraydy» dep mәlimdedi.

NASA-nyng (National Aeronautics and Space Administration) týsirgen suretteri, qazaq dalasyndaghy kólemi jaghynan eng ýlken, adam qolymen jasalghan belgilerdi anyqtady. Yaghny biz biletin nakas syzyqtary siyaqty әdette jay kózge kórinbeytin, biraq aspannan tómenge qaray nemese sputnik kartasynan qaraghanda, kóne dәuirdegi adamdardan jer sharynda qaldyrghan týsiniksiz júmbaq kýiinde qalghan belgiler.Sonda, osy beder-belgiler Atlanttardan búrynghy Kóne Mu órkeniyetining jalghastyghy desek  "Qazaq halqynyng qyryq ghasyrlyq tarihy bar" . 5-7 myng jyl búryn qazirgi Qa­zaqstan jerin mekendegen atalarymyz kóne evropoid tiptes bolghan. Ol qazirgi orystar nemese basqa da slavyan tektester emes. Genetika ghylymy Orystyng Mәskuege deyngi qan qúramy týrkilik eken, eshqenday slavyangha qatysy joq ekenin dәleldegen. Orys týbinde óz tarihyn qayta jazady. Jalghan tarih kóp últtardy adastyrdy. Endi genetika boyynsha bәri qayta jazylady.

Tәnir jәne qazaq últy. Dýny jaratylghanda alghashqy til ol týrik tili bolghan. Ejelgi Egiypet pen Shumer mәdeniyetin soltýstikten kelgen adamdar jasaghan. Naqty biraq belgisiz. Olardyng tilderi genalogiyasynda týrkizmder asa bay. Olardyng qúdaylarynyng aty Egiypette - QÚR bolsa, Shumerde - Teng QÚR (Dingiyr), al týrik halyqtarynda - TÁNIR.  Yaghny bәrin teng jaratushy degen maghyna. Álem boyynsha TÁNIR atauyna baylanysty jer attary  dýnie jýzine asa keng  taralghan. Úly babamyz Qorqyt ata shynynda "QÚR QÚT" ata. Yaghny Tәnirqúty degen sóz. HÝIII ghasyrda qúryghan Egiypetting kóne tilin Chuvashtyng tili, ol týrik halyqtaryna jatpaydy dep eurosentrister qasaryssa da Egiypet tili týrik tili bolyp qala beredi. Adamzat mәdeniyetine bastau bergen Ejelgi Egiypet pen Shumerdegi ózderin kýn balalarymyz dep eseptegen týrikter úly mәdeniyetter jasady. Keiyingi tolqyn Krit -Miyken mәdeniyetine auysqan. Iliada poemasyn jasghan Gomerding tegi týrik ekeni, onyng jazghan jyrlary kóne týrik tilinde ekeni ghylymda anyqtalghan shyndyq. Keiyingi kóshirme ol Grek tilinde jazylghan. Grekter basyp alghannan keyin hattalghan.

Evolusiyalyq ósu. Qazaqtar últ retinde úzaq evolusiyany bastan keshti. Osy damudaghy miynyng ýlkendigimen  tildik artyqshylyghyn jәne qos.

Damu boyynsha  Qazaqtardyn  miynyng kólemi 20 gram basqa últtardan ýlken.  Gh, Ó, Ý, N, I, Á, Ú degen basqa últtar aita almaytyn dybystaluy artyq mengergen. Búl evolusiyanyng jetken shyny. Basqa últtar qyzghanatynday qúbylys. Búl dybystar últtyq brendtik dybystar. Búl dybystargha  eskertkish qoy kerek.  Qazaq tilin YuNESKO boyynsha qorghau kerek.

Últtyq әlipbiy. Latyn әripine kóshkende últtyq әlipbiyge A.Baytúrsynov prinsiypin basshylyqqa alu qajet. Qalay estildi solay jazyluy kerek. Gh, Ó, Ý, N, I, Á, Ú osy әripterdi qos әrippen belgilemey  jeke tanba kerek. 28 әrippen emle jazudy retteu  kerek.

Jeti ata salty. Jeti atadan qyz alysyp, qyz berispeu  ol Halyqtyng gendik qo­ryn ýnemi taza ústau prinsiypi. Búl genetikalyq janalyq Avesta,Rigveda, Injil, Qúran, Budda, Krishna, Konfusii  men Lamalar iliminde  de joq. Álemning birde bir diny kitabynda joq búl ilim qazaq ruhaniyatynyng joghary ekenin kórsetedi. Osynyng arqa­syn­da qazaq ainalasynda ómir sý­rip jatqan toptardyng birde-bireuine qosylmaytyn daralyghyn saqtap kelgen.

Býgingi kirme tay­palardyng ýlesi qazirgi qazaqtyng boyynda 15 payyzgha tәn eken.  –  Al qalghan 85 payyzy she? – Qalghan 85 payyz qola dәu­irin­de qazaq jerin meken etken tay­pa­lardyng ýlesi bolyp tabylady.

Resey men Qytay  Últtar men Úlystardan túrady. Úlys ol avtonomiya degen sóz. Qazaq jerinde memleketti jasaushy bir-aq últ bar,  ol qazaq jәne  131 diaspora bar. Eshqanday Úlys joq.

Shejiremen tarih jazylmaydy. Ru-jýz degenimiz – kóshpelilerding sha­rua­shylyq-túrmystyq bólinisi men jau­yngerlik-әskery odaghy ghana. Adam­nyng genetikalyq kodynyng qú­piyasy men streskopiyalyq tarih túrghysynan  qaraghanda týkke túr­maydy. Qazaqtyng qanynda ólkelik nemese ru-jýzdik eshqanday aiyrmashylyq joq. Nәtiy­je­sinde, barlyq qazaq bir tekten, bir saptan taraghan týp atasy bir ha­lyq ekeni dәleldengen.

Andronov mәdeniyetining adamdary da, Saq skif taypalary da genetikalyq zertteuler boyynsha týrki halyqtarynyng tikeley ata babalary.

Qazaq halqy aqyn halyq, qúdaygha jaqyn halyq. Eng alghash Gomer men Gesiod aitysqan aitys ónerining múrageri.Poeziya ruhany shabyttanudyng joghary ýlgisi.Barlyq zamanda payghambarmyn degender óleng arqyly sózderin jetkizgisi kelgen.  Onymen tәnirge arnalghan jyrlar jazylghan. Qara qyldy qaq jaryp әdildikting sózin aitatyn aqyndar naghyz aqyn sanalghan. Aytys óneri YuNESKO da zertteluge layyq óner.Tәuelsizdik alghaly aqyndar kóbeydi. Jaghympaz poeziyagha kóshkenderding ornynan jas órshil, ómirden ónerden enshisin almaghan tegeurindi pozziya keldi. Óte quanyshty jaghday.

Qazaq mәdeniyeti ózgeshe óren, tereng filolsofiya, ónegeli dәstýri bar syrly dýiim dýniye. Qazaq әlemining tili men mәdeniyetinde dýnie jaralghanda adam balasynyng aqyl parasatynyng qaynar bastauy saqtalghan.

Tarihtyng qaytu teoriyasy. Týrik taypalary adamzat órkeniyetinde belsendi atalyq roli atqarghan.Tarihty qarap otyrsang tek qazaq dalasynan Úly kóshter jyljyghan. Ugro finder Soltýstik Europagha, Germandar ortalyq europagha, sakstar angliyagha, indiyagha, irangha, shyghysqa qaray Altaydan qytaygha, koreyagha qaray jyljyghan.Ghúndar zamanynda Attilanyng basshylyghymen Europany tolyq qamtydy. Jylju Shynghys qaghan zamanynda da Qypshaqtar Hungariyagha, Oghyzdar Týrkiyagha qonys audardy. Shynghys imperiyasy Euraziyany tolyq qamtydy.  Barlyq úly kóshter basyp alghan  jerinde memleket jasaudy ýiretti. Songhy kósh Kenes zamanyndaghy Komunistik genosidten yghysyp Qytay, Mongholiya, Týrkiya, Iran, Aughanstangha qaray kóshti. Búl songhy jylju. Analyq mәdeniyetter ósip órkendep, halyqtar bolyp kóbeyip qazirgi kýnde qayta kindik oshaqqa Qazaq jerine jyljuda.Kelgende jәy kelip jatqan joq últtyq sanagha, mәdeniyetke, dәstýrge qauip tóndirip túr.

Al Qazaq óz jerining ózinde  ontýstikten soltýstikke qaray kóshude. Reseyge Orta Aziya men Qapqazdyqtar jyljuda. Tarih qayta ornyna qoyyp jatyr.Euraziya kenistigi o bastan Tәnir energetikasymen qorshalghan. Basqa ústanymdar bәribir damymaydy. Shashyrap ketedi.

Ruhany baylyghy.Sharbaqty Arba dóngelegi 2000 jyl.b,z deyn Orta Aziyada jasalyp 1600 jyl,b,z deyin Egiypetke taraghan. Álemdi birinshi bolyp jylqy ýiretip, auyzdyq ýzengi jasap, atqa otyru ýshin shalbar tigip  algha jyljyp órkeniyetti qozghalysqa týsirdi.Qyl aspab oilap tauyp, qyran qústardy qolgha ýiretken.Belgi bolatyn, ru tanba bolatyn, әrip bolatyn, biriktirgende rәmiz bolatyn ghajayyp gologrammalyq rәmiz pishindi oilap tapqan.on eki jyldyq kýntizbe jasap, әlemde zerttelmegen semantikalyq óner jasadyq.

Órkeniyet pen mәdeniyet.

Egiypet, Shumer, Krit Miyken, Europa, Qytay, Indiya, Arab halyqtary mәdeniyetterin jasap órkeniyetke ótip ketti.Olarda mәdeniyet jasaytyn missiya joq. Órkeniyet ol tehnogendik jetistik. Onda ruhaniyat ólshenbeydi.

Túran órkeniyeti fenomen –feniks. Saq mәdeniyeti birtútas Túran mәdeniyetining sony shyrqau shyny. Onyng jalghasy bólinui týrki halyqtarynyng mәdeniyeti.  Evolusiya boyynsha óz jerinde klassikalyq qazaq mәdeniyetin jasaghan halyqpyz.Onyng joghary shyny qazaq on órnegi. Álemdik kórkemdik sanada qazaq onyna jetetin óner tumaghan.

Endi jana dәrejedegi Qazaq mәdeniyeti jasalady. Osy arqyly jana Túrandyq mәdeniyet jasalady. Týrki halyqynyng qara shanyraq iyesi retinde aitys ónerin ústap túrghan qazaq halqy negizin  jasaydy. Astana sol jana mәdeniyetting bas qalasy. Bizben tek missiyagha talasatyn tatarlar men onyng astanasy Qazan qalasy jәne Buryat eli. Buryat eli óz tarihyn qatty janghyrtuda. Biraq olargha missiya berilmegen. Bizden keiyin jana mәdeniyet jasaugha Tatar men Sibir týrkilerining mýmkindigi bar.Odan basqa Missiya berilmegen biraq ekonomikalyq jәne sayasy potensialy joghary elder Týrkiya men Ázirbayjan. Eger olar oidy dúrys týsinse jasauy mýmkin.

TIL, DÁSTÝR jәne DIN

Qazaqtarda Dinnen,  til men dәstýr joghary túrady. Tarihta Orta Aziyada kóptegen hristian, Islam, Budda, Maniyheylik,hrstian monahtar qaptap jýrgeni, hramdar salghany belgili. Qazaqtar olardyng senimder ayaqqa taptamay óz Tәnirlik filosofiyasymen ómir sýrgen. Tәnirlik filosofiyanyng basty prinspi " Adam bolu". Qanday senimge kirsende adam bolu.

Álemde jeri joq, memleketi joq sgan degen últ bar. Olar qay jerde ómir sýrse sol jerding dinin ústaydy. Qúdaydyng bir ekenin biledi. Biraq tilimen dәstýrin joghaltpaydy.Olar ýshin til men dәstýr dinnen joghary. Qazaqtarda da solay ústaghan.Islamnyng ózin qazaqy islam etip jasaghan. Qazaq etikasyna islamdy sinirip jibergen. Búl býginde dәstýrli islam dep aityp jýrgenimiz osy qazaqy islam.

Tarih jәne din. Shyn tarihtan dinder tarihy jenilip qalady. Mysaly Injil Egiypetting qúdaygha arnalghan jyrlarynyng kóshirmesi. Ol sayasy iydelogiyalyq kitapqa ainalghan. Álemdik dinderding missiyasy bitken. Dinnen mifologiyany alyp tastap  tarihy aqiqatty qatar qoysang týk qalmaydy. Ol halyqtardy bólumen keledi jәne apiyngha ainalyp ketken. HHI ghasyrda Adamzat qúl iyelenushilik jana qúrylysqa kóship tómen sanadaghy adamdardyng aqyl oiyn ainaldyryp adastyratyn qúral retinde qoldanyp keledi.

Jana ómir sýru filosofiyasy kerek. Ony esh qúdaydyng elshisi emes, aqyldyng týp tegin týsingen adamdar ózderi jasaydy.

Álem turaly oilanu ýshin óz halqyndy oilau kerek. Álem shaghyn halyqtardan qúralady. Biz «Jerúiyq-Qazaqstandy» qorghauymyz kerek.

QAUIP:

Qazaq tragediyasy satqyndyq, qúldyq psihologiya, taypalyq psihologiya  men korrupsiyadan túrady. Satqyndyqtyng kýsheygen túsy Resey Patshalyghynyng bodandyghynyng kýsheygen túsynda bastalghan. V.Lenin aiytqanday «Óz tilin bilmeytin satqyn, Orystyng jaghympazynan da ótken bolady» degen. Búl satqyndar shoqynyp, Patshalyq orys kazaktary bolyp, komunist bolyp NKVDmen birigip  qazaqty ayamay qyrdy Genosid jasalghanda týbinde osy satqyndyq jatyr.

Qúldyq psihologiya әli el tәuelsizdigin syilamay keledi. Jana ataulardy qabyldamaydy. Qazaqsha sóileuge zauqy joq. Orysshyl iydeologiyany pir tútady. Áldebir qojayyn, basiyesin  izdep, ishimizden qoghamdy daghdarysqa týsirip keledi. Qojayyn tapqandar qazaq ruhaniyatyna, tuәlsizdigimizge  shabul jasap otyr.

Taypalyq  psihologiya dendegen qazaqtar rulyq sanadan arylmauda.  Sana sezimning osynday kemshiligin  jetildirmeudi orystar qatty qoldanyp paydalanyp keledi. Áli kýnge memlekettik, últtyq sana sezimdi kótermeuding ýlken derti bolyp qalyptasty.Olar sol Resey Patshasynyng zamanda qalay taypa bolsa әli sol taypalyq sanada qalghan. Korupsioner men ishki jaular(salafizm aghymyn ústanghandar) BAQ betterinde ýnemi osy taypalyq sana sezim auruyn qozdyryp otyrudy әdetke ainaldyrghan.Últtyq birtútastyghymyzdy ydyratyp memleketti qúrtudyng ýlken indeti osy.

Úry da Otan bolmaydy. Jemqorlyq (korrupsiya) memlekettik dәrejege kóterildi. Kenester Odaghyn qúlatqan korrupsiya, Qazaqstandy da joq qyluy, ony bólshektep, sauda sattyqqa salyp jiberui mýmkin.

Qazir Últtyq imuniytettte, Memlekettik imuniytet te joq.

Tәnirge sengen Attilany qúrtu ýshin Rimdikter nebir súmdyqtar oilastyrghany belgili. Attilanyng sonda aitqany  «Rimdikter maghan ne tilese ózderine sol kelsin» dep qarsy jaza qoldanghan. Biz jemqorlyq pen paraqorlyqqa  qarsy kýsh qoldanbasaq, jasyryn jýrip jatqan sayasy soghystyng qúrbany bolamyz.

Astyrtyn  Sayasi, Ekologiyalyq pen Biologiyalyq soghys elimizdi qúrtuy mýmkin. Qazaq qazaqty ghana tórge shygharu kerek. Basqalargha degen Qonaqjaylyq ol danghoylyq. Ejelgi Týrki zamanynda shet eldik elshilerdi ottan ótkizip alastap baryp qabyldaghan.

Jana Mәdeniyet. Jana ghasyr Altay tauynyng manayynda túrghan memleketterde órkendeu bolady.Ol barlyq ezoterikalyq ilimderde jazylghan.

1960 jyldardan bastap qazaq ónerining Altyn ghasyry bastaldy. Tәulsizdik alghaly poeziya men kórkemóner algha shyqty. Býgingi aitys pen jazba poeziya últtyq dengeyden joghary әlemdik dengeydegi jetistigimiz. Áli kóterilmegen

ekinshi topty  proza, muzyka, dizayn basty. Songhy ýshinshi topty sәulet, kino, dramaturgiyagha oryn tiydi. Qazaq Sәulet óneri tómen dәrejede qalyp qaldy. Ol algha shyghu kerek. Qazirgi mәdeniyetimizdi onyng ishinde әlemdik dengeyde baghalaugha bolatyn poeziya men kórkemónerdi talqylauymyz kerek. Qazaq mәdeniyeti óz teoriyasyn negizdegen song Qazaq halqy arqyly Jana Túran mәdeniyetine birigemiz. Týrkologiya Ejelgi Egiypet, Shumer, Krit Miyken mәdeniyeti men Kóne Mu órkeniyetin zertteuge bet búru kerek.

Qazaqtyng oy sanasy qazir tebirenis ýstinde. Janghyru zamanynda Qazaq oy sanasy jaratushy aldyndaghy missiyamyzdy tereng sezinip, Tәnir ruhymen núrlanuy tiyis.

Janarbek Beristen, professor, filosofiya ghylymdarynyng kandidaty, Qazaqstan Suretshiler odaghynyng jauapty hatshysy

Abai.kz