Búl - sot turaly aqparat. Ótkende ghana Aqmola oblysyna qarasty Selinograd audandyq soty ózin-ózi atyp óltirgen Ómirbek Jampozovty sottady. IYә, ólgen adamdy sottady.

Óz basyndaghy jaghdaydy júrtqa jariya etip, beyne ýndeu jasap, Qazaqstan sotynan әdilet tappaghanyn aitqan Ómirbek Jampozov aqyrynda ózine-ózi qol júmsady. Oqigha Jampozovqa qatysty sot ýkimi shyghatyn 20-shilde de boldy.

Jampozov suisid jasaudan búryn, memlekettik aiyptaushy men polisiya ókiline oq atty. Marqúmnyng tuystary da, qogham belsendileri de Jampozovtyng búl әreketin amaly tausylghandyqtan jasady dep aqtady.

Sonymen, Selinogradtyng super sudiyasy marqúm Ómirbek Jampozovty kinәli dep tapty. Kepil retinde qoyylghan  dýniye-mýlikti tuystaryna qaytaryp beru turaly da sheshim shyqty.

Ómirbek Jampozovtyng qaytys boluyna baylanysty qylmystyq jauapkershilikten bosatylsyn degen sheshim taghy shyqty.

Sottyng sheshimi solay boldy.

Qoghamda rezonans tudyrghan Jampozov isi turaly kóp aityldy. Ásirese, sottargha degen halyqtyng senimining azayghany aitylyp jýr. Biylikke, basshylyqqa tәueldi sottargha, jalpy Sot jýiesine reforma kerektigi kýn tәrtibindegi mәselening biri. Ásirese, úrda jyq, tapsyrma oryndaushy «naemnyy sudyalargha» lustrasiya jasau kerek dep jazamyz. Óitkeni, tirisin qoyyp, ólisin sottau adamgershilik qaghidasyna jatpaytyn, sózben aqtaugha kelmeytin, oryndaushylyq pozisiyanyng kuliminasiyasyna jetkendigining kórinisi sekildi.

Rasynda, sottyng maqsaty – sottau ghana ma?  Halyq sotqa senbese – әdiletti kimnen, qaydan izdeui tiyis?  Aqmoladaghy Selinogradtyng soty shygharghan sheshim júrttyng narazylyghyn tudyrghany anyq. Eng qiyny «Jampozov sindromy»  jalghasyp jýrmey me? Mәmy myrzanyng kadrlary men halyqtyng arasy kýn sanap alshaqtay týsuining sebebi ne?

Mening býgingi spiykerlerim – sayasatker Erlan Sairov pen Aydos Sarym jәne zanger Abzal Qúspan. Ýsh pikir. Oqy otyrynyzdar. Zanymyz bar zayyrly memleket bolsaq ta, sotymyz tәueldi. Birjaqty. Qaharyna mingen sotqa senbegen júrt jeke esep aiyrysugha baruda. Ózin-ózi órtegendi de kórdik, ózin-ózi óltirgendi de kórdik. Eng soraqysy ólgen adamdy sottaghandy da kórdik....

Sotqa senim devalivasiyasy bolyp túr

Erlan Sairov, sayasatker:

-Aqmola oblysy Selinograd audanyndaghy Jampozov isine qatysty qoghamda qyzu talqy boldy. Endi sottyng búl ýkimi adamgershilik túrghysynan qarastyrghanda mýlde dúrys emes.

Al sot jýiesindegi aitylyp jýrgen syny pikirlerge keler bolsam, sot әdil boluy ýshin aiyptaushy men qorghaushyda teng qúqyq boluy kerek. Bizde qorghaushy ekinshi plandaghy adam sekildi, kóbine-kóp basymdyq prokuorgha beriledi. Bizde qorghaushylardyng qúqyghy zang jýzinde qarastyrylmaghan boluy da mýmkin. Tipti, qorghaushynyng qúqyghy prokurordan da joghary boluy tiyis. Ol prokurordyng aiyptauyna faktiler keltirip, sotqa shaghymdanyp, keybir dәlelsiz aiyptaulardy alyp tastaugha da qúqyly ghoy. Shyn mәninde bizde qorghaushylardan góri prokuordyng mysy basym.

Sot pen prokurordyng birleskendegi mindeti adamdy sottau ghana sekildi, qúddy. Sondyqtan da júrttyng sotqa senimi joghalghan. Júrt sottan aqiqat kýtpeydi. Ol shyndyq.

Sot әdilettilik, adamgershilik degen dýniyelerdi úmytpauy kerek. Negizinen sotqa senim devalivasiyasy bolyp túr.

Sottargha lustrasiya jasau kerek

Abzal Qúspan, advokat:

-Sotqa baylanysty mening pikirim tolyghymen qoghamdyq pikir jaghynda. Shyn mәninde de sotty lustrasiyalau qajet. Qazirgi sheshim shygharyp otyrghan sudiyalardy mýmkindiginshe Gruziyanyng әdisi boyynsha reformalau qajet. Gruziyada Mihail Saakashvily polisiyany týgelimen tazalap, ornyna jap-jana polisiya jasaqtap shyqty ghoy. Onyng mindetine tipti, jol kórsetu, amandyq-saulyq súrau da kirdi. GAY degendi ózgertip, halyqqa qyzmet kórsetu dep bastalatyn jana atau engizdi. Júmysqa alghan kezde búryn sol salada júmys jasaghan azamattar men janadan kelgen, esh tәjirbiyesi joq azamattardyng qúqyqtary teng dәrejeli boldy. Júmysqa qabyldau boyynsha qoghamdyq komissiyanyng ishinde qogham ókilderi de boldy.  Sol kezde Reseyding gәzet sayttary kýlkige ainaldyryp edi. Al shynynda sol reforma jemisin berdi.

Dәl osy tәsil boyynsha, bizding sot jýiesine de reforma jasau qajet-aq. Qazirgi sudiyalardy týgelimen qyzmetinen bosatyp, ornyna eski sudiyalar men jana sudiyalardan qayta taghayyndau qajet. Qazirgi sudiyalardyng eng keminde teng jartysyn qyzmetinen alu kerek. Sebebi, qazirgi sudiyalar aiyptaushy pozisiyasyna qonjiyp alghandar. Berilip jatqan tapsyrma, sayasy sheshim bólek әngime.  Sudiyalardyng sana sezimderi solay qalyptasyp qalghan. Keybir sot prosessterin bayqap otyrsanyz sudiya tergeushi sekildi tónip otyrady.  Eng tómengi deygeydegi sudiyanyng ózi adamdy aqtaudan góri sottaugha basymdyq berip túrady.

Qylmystyq kodekste «kez kelgen kýdik-kýmәn aiyptalushynyng paydasyna sheshiledi» degen bap bar. Biz osyny «kez kelgen kýdik-kýmәn prokurordyng paydasyna sheshiledi» dep aitamyz da. Búl kýletin dýnie emes.

Taghy bir aita keterlik mәsele – sot prosessining neghúrlym ashyq әm jariyaly ótuine basa nazar audarghanymyz jón. Sebebi, bizding qazirgi sottarda búl ashyqtyq, jariyalylyq mәselesine kóp mәn bermeydi.

Sodan keyin, shyn mәninde sudiyalargha tәuelsizdik beru kerek. Masqara bolghanda, qazirgi sudiyalar kenes ókimeti kezindegi sudyalardan da soraqy boldy. Ol kezde audandyq sottardy audandyq әdilet basqarmasynyng bastyghy taghayynday salatyn. Biraq, sol sudiyalardyng ózi әldeqayda tәuelsiz edi. Erkin әri obiektivti sheshim shygharatyn.

Árbir audandyq sottyng oblystyq sotta bir-bir kuratory bar. Búl zangha mýlde qayshy. Ol kurator tapsyrma berushi de, audandyq sot oblystyq sottyng kómekshisi sekildi ghana ról oinaydy.

Sondyqtan, mening aitpaghym әueli, sudiyalardy irikteu kerek. Sodan keyin qúqyq qorghau organdarynda enbek ótili boluy kerek degendi alyp tastau kerek. Sebebi, qazirgi taghayyndalyp otyrghan sudiyalardyng kóbi búryn tergeushi, prokuor bolghan azamattar. Sottyng birjaqty, aiyptaushylyq pozisiyada ótuining bir sebebi osy bolsa kerek.

Bizde zang joq, norma joq deydi. Olay emes. Zandy ózgertuding esh qajettiligi joq. Adamdy ózgertu kerek. Sosyn, sottargha shyn mәninde tәuelsizdik beru kerek.

18 million azamatymyzdyng ishinen taghy bir 10 adamdy shyghara alatyn potensialymyz bar

Aydos Sarym, sayasatker:

-Songhy kezderde elimizding sot organdary tarapynan tәuelsizdigimiz ben memlekettigimizge qauip tóndiretin keriaghar, kertartpa sheshimderdi kóp kórip, kóp bayqap jýrmiz. Sotymyzdyng qisyqtyghy, zannan pana taba almau - ainalyp kelgende azamattarymyzdy san qiyanatqa soqtyryp jatyr. Elden bezip jatqan qanshama adam bar?.. Búl da qiyanat. Zang qyzmetkerine, sot qyzmetkerine qaru alyp shyghu da qiyanat jәne óreskel qylmys. Ádilet tappay óz-ózine qol júmsaghan adamdar bar. Eng ýlken qiyanattyng biri. Sottyng ydyrauy, sottyng oiynshyqqa ainaluy jalpy qazaq memleketine degen senimnen aiyryp jatyr. Eng soraqy, eng zor qiyanat osy.

Qarap otyrsaq, júrt qatarly Konstitusiyamyz, ozyq zandarymyz bar siyaqty. Biraq, tek qaghaz jýzinde. Eng qorqynyshtysy elimizdegi sottardyng zangha emes, qalta men telefongha baghynatynyn besikten beli shyqpaghan baladan bastap barsha júrt jatqa biledi.

Meniki dúrys, zangha say degen kez-kelgen adam sotta basshymen ne qaltalymen kezigip qalsa, útylatynyn, jyghylatynyn týsinedi. Yaghni, sotqa degen senimi men ýmiti joq.

Al sot degenimiz, sottaghy әdiletti, zandy sheshimge qol jetkizu degenimiz memleketshildik pen azamattyqtytyng basty nyshany, alghysharty. Isim, sózim zandy dep nyq sengen adamnyng zang aldyndaghy qorghansyzdyghy, zangha arqa sýiey almauy, zang organdarynan opyq jeui – memleketten bezuge, memleketke degen senimsizdikti tudyrady.

Qatelik oryn aluy mýmkin, ozbyrlyqqa tap boluymyz yqtimal, alayda memleket bar, zang bar, әdil sot bar degen ýmit pen senimimiz bar bolsa, barlyq mәseleni sheshuge, barsha qiyndyqqa tózuge bolatyn edi.

Osy sebepti de eng birinshi bolyp atqarar sharuamyz – sot reformasy. Barsha sot jýiesinde býginde әri ketkende 10 myng adam qyzmet etedi. Qajet bolsa, osy 10 myng adamnyng ornyna bylyqqa batpaghan, zandy mayshelpekke ainaldyrmaytyn, aqty aq, qarany qara deytin 18 million azamatymyzdyng ishinen taghy bir 10 adamdy shyghara alatyn potensialymyz bar. Tipti kerek bolsa, Gruziyadaghyday ýsh-tórt mәrte qúramyn auystyrsaq ta mýmkindigimiz jetedi. Osydan keyin qolgha alar sharuamyz memlekettik qyzmet reformasy men qúqyqqorghau organdarynyng reformasy boluy shart. Sotty týzesek, qalghandaryn da týzeuge bolady.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz