Qúrylghanyna shiyrek ghasyr bolyp jatqan Qazaqstan polisiyasynyng ótken ketkeni óz aldyna bólek әngime desek te, tәrtip saqshylarynyng qarbalasqa toly býgingi tirligi de auyz toltyryp aitugha túrarlyq. Ádette, el ishi polisiyanyng qyzmetine qol soqqan emes. Búl bir esepten týsinuge bolatyn kep. Alayda, órkeniyetti elderding ózinde polisiya sarbazdary turaly bir jaqty pikir joqtyng qasy. Bireu maqtaydy, bireu dattaydy. Sondyqtan bolsa kerek, Gollivud kinoóndirisi AQSh-tyng aibyndy detektivteri jóninde jaghymdy filimderdi jalghasty týsirip keledi. Ókinishke qaray, qazaqstandyq  kino rejisserler tarapynan búl is әli qolgha alyna qoyghan joq. Osyny sebep ete otyryp, biz oblys ortalyqtarynda ashylghan Jergilikti polisiya qyzmetining júmysyndaghy ilgerleushilikti basa kórsetip, shygharmashylyq ortagha oy saludy jón dep sheshtik.  Búl rette biz  Almaty oblystyq IID Jergilikti polisiya qyzmetining bastyghy, polisiya polkovniygi M. Kýshtibaevtyng bergen mәlimetterine sýiene otyryp, tómendegi jayttargha sholu jasap shyqtyq.

Aymaqta azayghan qylmystardyng biri – mal úrlyghy

«Túraqty týrde úiymdastyrylatyn «Qúqyqtyq tәrtip», «Residiyv», «Túrmys» siyaqty qylmystyng aldyn alu sharalarymen qatar, qyzmet basshylyghy ay sayyn qalalyq jәne audandyq dengeydegi basshylardyng qatysuymen jedel kenester ótkizip túrady. Osynday jan-jaqty júmystardyng nәtiyjesinde ótken jarty jylda oblys boyynsha barlyq tirkelgen qylmystardyng sany 14,1 payyzgha azaysa, onyng ishinde auyr, asa auyr qylmystar 5,8 payyzgha kemidi. Payyzgha shaqqanda azayghan qylmystardyng biri – mal úrlyghy. Oblys aumaghynda mal úrlyghynyng aldyn alu ýshin memlekettik organdardyng basshylarymen údayy bas qosyp, naqty tapsyrmalar qoya biluding jәne onyng oryndaluyn baqylaudyng nәtiyjesinde atalghan úrlyq 16,5 payyzgha azaydy. Sonymen qatar, qaraqshylyq 22 payyzgha, tonau 21,8 payyzgha, búzaqylyq jasau 43,3 payyzgha kemidi», – dedi óz  sózinde polisiya polkovniygi M. Kýshtibaev.

Almaty oblysynda atqarylyp jatqan iygi isterding biri – biylghy jyly oblys ortalyghynda Qoghamdyq kómekshiler jasaghy qúrylyp, jergilikti budjetten 50 million tenge bólinipti. Taldyqorghan qalasy әkimshilik aumaghynyng úlghangyna baylanysty býginde Taldyqorghan qalasynda polisiyanyng 56 kómekshisi qoghamdyq tәrtipti kýzetude. Qoghamdyq kómekshiler jasaghyn qúryp, olardyng tiyimdi júmys isteulerining nәtiyjesinde qala boyynsha qoghamdyq oryndarda tirkeletin qylmys sany azaydy. Atap aitqanda, ótken alty ay ishinde Taldyqorghan qalasynda qoghamdyq oryndarda bolatyn qylmystar 30,6 payyzgha kemise, onyng ishinde kóshede tirkeletin qylmys 40,0 payyzgha tómendegen.

Sonymen qatar, jergilikti polisiya qyzmeti residivtik qylmystar men mas kýiinde jasalatyn qylmystardyng aldyn aluda da aitarlyqtay nәtiyjege qol jetkizip otyr. Esepti merzim ishinde oblys boyynsha 10173 adam esepte túrsa, onyng 5495-i – búryn sottalghandar. Esepte túrghan 3881 maskýnemmen jәne 564 nashaqormen de qylmystyng aldyn alu baghytynda túraqty júmys jýrgizilgen. Dey túrsaq ta, Jambyl jәne Ile audandarynda búryn sottalghandar tarapynan jasalghan qylmystardyng ósui bayqalyp otyr.

2017 jyldyng 3 shildesinde Elbasy «Qúqyq qorghau jýiesin jetildiru turaly birqatar zannamalyq aktilerge ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Zangha qol qoyghan bolatyn. Osy zang talaptaryna sәikes Qylmystyq kodeksting 2 baby, yaghny densaulyqqa qasaqana jenil ziyan keltiru jәne úryp-soghugha qatysty baptar Ákimshilik qúqyq búzushylyq turaly kodekske kóshirildi. Osyghan oray, býginde qúqyq búzushylarmen әngime ótkizilip, qylmystyng aldyn alu jayly týsindiru júmystary keninen jýrgizilude.

Qylmystyng aldyn aluda BAQ-ty paydalanudyng manyzy zor

Almaty oblysynyng aumaghynda jii tirkeletin qylmystardyng biri – bótenning mýlkin úrlau. Ótken 7 ay ishinde polisiyanyng uchaskelik inspektorlary túrghyndarmen 771 kezdesu ótkizip, úrlyqqa qatysty saqtyq sharalary jayly týsindiru júmystaryn jýrgizgen. Búl orayda úrlyqty ashu júmysynyng da jandana týskenin aita ketu kerek. Atap aitqanda, uchaskelik inspektorlardyng jeke izdeuimen 2653 qylmys ashylsa, olardyng qatysuymen 3015 qylmys ashyldy. Búl kórsetkishterding ótken jyldyng osy merziminde tirkelgen bótenning mýlkin úrlau kórsetkishimen salystyrghanda aitarlyqtay aiyrmashylyghy bolmasa da, ilgeri jylju bar.

Jergilikti polisiyagha jýktelgen mindetterding biri – kәmeletke tolmaghandar arasyndaghy qylmystardyng aldyn alu. Oblys aumaghynda 743 jalpy bilim beretin mektep ornalassa, olarda 323 mektep polisiya inspektorlary júmys isteude.

Kәmeletke tolmaghandar tarapynan kezdesetin qylmystardyng deni – olardyng zandy bilmeulerinen bolyp jatady. Sondyqtan da mekteptegi polisiya inspektorlary jasóspirimder arasynda zandy bilmeu qylmystyq jauapkershilikten bosatpaytyny jayly jii әngimeler ótkizip túrady. Osy maqsatta olar ótken alty aidyng ishinde 2071 oqu ornynda bolyp, 2138 әngime ótkizipti. Jasóspirimder arasyndaghy qylmystyng aldyn aluda búqaralyq aqparat qúraldaryn paydalanudyng da manyzy zor. Búl ata-analar ýshin de asa paydaly. Jergilikti polisiya qyzmetkerleri tarapynan jaryq kórgen 128 maqalanyng da atalghan saladaghy qylmystyng azangyna tiygizgen yqpaly barshylyq.

Eger qalalyq jәne audandyq ishki ister organdaryna atalghan uaqyt ishinde 2346 jasóspirimning jetkizilgenin eskersek atalghan saladaghy júmys әli de jandandyra týsudi talap etedi. Jyl basynan beri 473 kәmeletke tolmaghandar men 310 qolaysyz otbasy ishki ister organdarynyng tirkeuine alyndy.

Balalardyng qylmysqa baruyna negizinen bos uaqyttaryn dúrys paydalanbay sendelip jýrui de sebep bolyp jatady. Múnday kelensizdikterding aldyn alu maqsatynda oblys aumghynda 1381 oqushy lagerileri júmys isteydi. Býginge deyin ishki ister organdarynyng esebinde túrghan 200-den astam bala men qolaysyz otbasynda tәrbiyelenip jatqan 500-den astam bala osynday lagerilerde demalyp qaytty.

Osynday atqarylyp jatqan iygi isterge qaramastan birqatar audandar men qalalarda jasóspirimder qylmysy artyp otyr. Solardyng ishinde, әsirese, Jambyl audanynda ótken alty aida jasóspirimder tarapynan jasalghan 36 qylmys tirkeldi. Ótken jyly audan boyynsha 5 qylmys ghana tirkelgen bolatyn.

Jol – iygilik... әri ol qauipti

Jol qauipsizdigin qamtamasyz etu – býgingi kýnning basty talaptarynyng biri. Sondyqtan da búl mәsele Almaty oblysyndaghy Qúqyq búzushylyqtardyng aldyn alu jónindegi vedomstvoaralyq komissiya men Ýilestiru kenesinde birneshe ret talqylanghan bolatyn. Osynday birlesken júmystardyng nәtiyjesinde qosymsha 15 jyljymaly «Kriys-P» fotoradar kesheni alyndy. Jyldamdyqty arttyrugha tosqauyl bolatyn keshenning paydasy zor ekenin býgingi ong nәtiyjelerden kóruge bolady. Atap aitqanda, jol-kólik oqighalary 4,6 payyzgha (878-den 838-ge deyin), al qaza bolghandar 3 payyzgha deyin (167-den 162-ge deyin) azaydy. Ótken jyldyng alghashqy jarty jyldyghynda 3 iri jol apaty tirkelse, biyl bir ghana apat tirkeldi. Búl orayda, Almaty oblysynyng aumaghynan ótetin «Almaty – Óskemen» tas jolynyng janaruy da jol-kólik apatynyng azangyna ong yqpal etkenin aita ketu kerek. Býginde atalghan kýre joldyng Almaty jәne Taldyqorghan qalalarynyng arasyndaghy bóligi ghana ayaqtaldy. Mysaly, ótken jyldyng alty aiynda osy kýre joldyng 46-shy shaqyrymynan 78-shi shaqyrymyna deyingi aralyghynda 37 jol-kólik oqighasy tirkelip, 19 adam qaza bolsa, 75 adam әrtýrli dene jaraqatyn alghan bolatyn. Ýstimizdegi jyly 10 JKO tirkelip, 1 adam qaza boldy jәne 17 adam jaraqat aldy.

Osyghan baylanysty taghy bir aita ketetin jәit – Almaty oblysynyng aumaghynda әlemge әigili Alakól bar. Ásirese, jaz ailarynda aidyndy Alakólge kelushiler negizinen avtokólikpen qatynaydy. Suy shipaly kól aumaghynda salynyp jatqan demalys oryndarynyng da sany jyldan-jylgha arta týsude. Songhy bir quanyshty habar – jaqyn arada «Taldyqorghan – Óskemen» avtokólik jolynyng jóndeu júmystary bastalmaq. Búl Alakól jaghalauynda turizmdi damytugha ghana emes, atalghan araqashyqtyqta bolatyn jol-kólik oqighalarynyng da azangyna septigin tiygizbek.

Últtyq ekonomika ministrligining mәlimeti boyynsha, «Núrly jol» baghdarlamasynyng ayasynda avtojol salasyn damytu baghytynda 17 joba jýzege asyryluda. Sonyng ishine 312 shaqyrymdyq «Taldyqorghan-Óskemen» jәne úzyndyghy 184 shaqyrym bolatyn «Ýsharal-Dostyq» avtojoldary da engizilip otyr. Alakól turizmi ýshin infraqúrylymdy damytu asa manyzdy. Búl isti Elbasynyng tapsyrmasyna sәikes oblys әkimi Amandyq Batalov erekshe nazargha alyp keledi.

Oblys aumaghyndaghy eng qauipti jol – «Almaty-Kókpek-Kóktal» joly bolyp túr. Búl jolda alty aida 100 jol-kólik oqighasy tirkelip, 38 adam qaza boldy jәne 141 adam jaraqat aldy.

Oblys boyynsha jayau jýrginshilerdi basyp ketu kórsetkishining 21,2 payyzy osy «Almaty-Kókpek-Kóktal» tas jolynyng aumaghyna tiyesili. Múnda alty aidyng ishinde 14 adamdy kólik qaghyp ketip, qaza boldy. Atalghan aumaqta múnday jan týrshigetin faktilerding jii tirkeluine eng aldymen eldi mekenderding kýre jolgha jaqyn ornalasuy, jol tarabynyng jaghdayy jәne kólik aghynynyng kóptigi sebep bolyp otyr. Tas joldyng boyynda 17 eldi meken bar.

Sonymen qatar, bazarlar men sauda ýilerinin, kónil kóteretin oryndardyng da jolgha jaqyn ornalasuy jýrginshiler ajalyna sebep boluda. Osynday adam kóp jýretin jerlerde ne qorshaular, ne qauipsiz ótpeli joldar joq. Qazirgi tanda «Almaty – Kókpek – Kóktal» tas jolyna qatarlas ótetin «Batys Europa – Batys Qytay» avtojolynyng qúrylysy ayaqtalugha tayau. Osy kýre jol paydalanugha berilgennen keyin atalghan uchaskede jol apaty azayady degen ýmit mol.

Býginde JPQ qarasty jol-patrulidik polisiya bólimsheleri halyqaralyq jәne respublikalyq manyzy bar 2564 shaqyrym avtojolgha qyzmet etse, «Batys Europa – Batys Qytay» avtojoly ayaqtalghan song búl úzyndyq 286 shaqyrymgha úlghayady. Qyzmet kórsetetin halyqaralyq manyzy bar jol aumaghynyng artuyna baylanysty jol-patrulidik polisiyasy bólimshelerining shtat sanyn da arttyrugha tura keledi. Búl jayly JPQ bastyghy, polisiya polkovniygi M. Kýshtibaev   jan-jaqty dәleldermen bayandady.

Oblysta kólik jýrgizushilerine salynghan әkimshilik aiyppúldardy óndirip alu júmysy da jandanghan. Alty aidyng ishinde 353 millionnan astam tengening әkimshilik aiyppúly óndirilipti, búl ótken jyldyng osy merzimindegi kórsetkishpen salystyrghanda 50 payyzgha deyin ósken.

Jetisu jeri – tabighy baylyghymen de aty shyqqan jaziraly ólke. Almaty oblysynyng aumaghynda nebir siyrek kezdesetin ósimdikter men januarlardy qorghau da jauapty mindetterding biri. Ótken alty aida 962 tabighatty qorghau zandylyghyn búzu faktisi tirkelgenin eskersek, jergilikti polisiya qyzmetine qarasty tabighat qorghau polisiyasy júmysynyng qanshalyqty qarqyndy ekenin kóremiz. Onyng ishinde 323 fakti boyynsha qylmystyq is qozghalyp, 639 adam әkimshilik jauapkershilikke tartylypty. Tabighat zandylyghyn búzushylargha 3 million tengeden astam aiyppúl salynsa, onyng 2,5 million tengesi óndirilip alynghan. Qúqyq búzushylardan 8 tonnadan astam balyq, 161 kubmetr aghash tәrkilengen.

Osy jyldyng basynda Almaty oblysynyng aumaghynda dýniyejýzilik qysqy Uniyversiada ótkeni belgili. Býkil әlem kóz tikken Uniyversiadanyng tynyshtyghyn kýzetuge mynnan astam polisiya qyzmetkeri júmyldyryldy. Tәrtip saqshylarynyng tynymsyz júmysy da nәtiyjeli boldy. Oghan dәlel – dýniyejýzining týkpir-týkpirinen kelgen qonaqtar men sportshylardyng qauipsizdigi óz dәrejesinde saqtalyp, tәrtip saqshylarynyng júmysyna eshqanday shaghym bolghan joq.

Jergilikti polisiya qyzmetin qyzmettik kóliktermen tolyqtay qamtamasyz etu júmystyng nәtiyjeli boluyna yqpal etetini dausyz. Búl orayda oblys әkimi A. Batalovtyng jergilikti polisiya qyzmetining materialdyq-tehnikalyq bazasyn nyghaytugha degen qoldauyn aitpay ketuge bolmaydy. 2016 jyly 60 qyzmettik avtokólik bólinse, 2017 jyly da búl qoldau jalghasyn tauyp taghy 47 avtokólik bólindi. Búl avtokólikter uchaskelik polisiya inspektorlary men jol-patrulidik polisiyasy qyzmetterine berildi.

Jergilikti polisiya qyzmetining bastyghy, polisiya polkovniygi M. Kýshtibaev óz sózinde qalalar men audandarda túrghylyqty ýii birge qarastyrylghan uchaskelik polisiya tirekterining qúrylysy jýrip jatqanyn, ótken jyly osynday 5 uchaskelik polisiya tiregining Taldyqorghan qalasynda, Enbekshiqazaq, Talghar, Panfilov audandarynda paydalanugha berilgenin, býgingi kýni Ile audanyna qarasty Yntymaq auylynda, Qarasay, Aqsu jәne Alakól siyaqty taghy da birqatar audandarda 13 uchaskelik polisiya tiregi salynyp jatqanyn jәne 2017 jylgha osynday 62 uchaskelik polisiya tiregin túrghyzu josparlanyp otyrghanyn da atap ótti.

Oblys boyynsha uchaskelik polisiya inspektorlarynyng shtattyq sany – 638. Olardyng ishinde tek 35 uchaskelik polisiya inspektory ghana qyzmettik pәterlermen qamtamasyz etilgenin eskersek, búl iygi isting tez arada jýzege asuyna tәrtip saqshylarynyng qanshalyqty mýddeli ekeni aitpasa da týsinikti. Óitkeni, mynaday naryqtyq kezende túraqty baspanasyz jýru qauyrt júmystyng ortasynda jýretin polisiya qyzmetkerleri ýshin qiyn ekeni dausyz. Al, túrghylyqty ýii birge qarastyrylghan uchaskelik polisiya tirekterining salynuy olardyng júmysyn alansyz atqarularyna jәne uchaskelik polisiya inspektorynyng ýnemi ózine bekitilgen әkimshilik aumaqta boluyna qolayly jaghday tughyzady.

Týiindey aitqanda, jetisulyq saqshylardyng nәtiyjeli júmysy Qazaqstan polisiyasynyng shiyrek ghasyrlyq merekesine degen tolymdy tartu boldy dep senimmen aitugha bolady. Elbasymyz N. Nazarbaevtyng «Últ jospary – bes institusionaldyq reformany jýzege asyru jónindegi 100 naqty qadam» josparynyng 30-qadamynda algha qoyylghan mindet – jergilikti atqarushy organdargha jәne jergilikti qoghamdastyqqa esep beretin jergilikti polisiya qyzmetin qúru bolatyn. Elbasy jýktegen mindetti jauapkershilikpen oryndau maqsatynda qúrylghan JPQ býginde ózining tiyimdiligin naqty nәtiyjelermen dәleldegen qyzmetke ainaldy.

Berik Amanhan

Abai.kz