Ózge ónirlerdegi sekildi bizding Qostanayda da qala kýni atalyp ótti. Bәri de    oydaghyday. Bәri de ssenariy boyynsha. Jyldaghy qaytala beretin kórinis. Sahnada atoy salyp oinaqtaghan sol bayaghy kórshimizding әnshisymaq «kelimsekteri»...

Alayda aitayyn degenimiz búl emes. Búl qala kýni degeniniz key-keyde bos       danghazagha ainalyp, kópshilikting kónilin qaldyratyny bar. Mәselen, jylda әlgi merekede әrtýrli taghamdy asa mol etip dayyndap, múnda kelgenderge tegin taratylyp  jýr. Barlyq kelensiz jaghday osydan tuyndaydy. Búl joly merekeni úiymdastyrushylar almadan jasalghan keremet ýlken pirog әzirlepti. Sodan keyingi kórinisti kórseniz jaghanyzdy ústaysyz. Býkil júrttyng tayly-tayaghy qalmay sol pirogty molynan qamtyp qalugha tyrysyp bir-birimen júlqylasyp jatyr. Mәdeniyet, etika degenderge eshkim de pysqyryp qaramady. Áne bir jas bala júrttyng ayaghynyng astynda taptalyp qalam ghoy dep oilamastan tegin dýniyni alu ýshin arystanday arpalysyp jatyr. Al myna bir sәndi kiyingen sylqym kelinshek ýiinen ala kelgen ýlken paketke pirogty syighanynsha tyqpalap jatyr. Sonymen teginning jyry da bitti.

Sizder múny birinshi ret bolghan әttegen-ay deytin jaghday deseniz, qatty qatelesiz. Nege ekeni belgisiz, qostanaylyqtar әlgindey tegin dýniyeni talasa-tarmasa, tipti jagha jyrtysugha deyin baratyn dәstýrge ainadyrghaly qashan.

Ótken bir qala merekesinde qala túrghyndary tegin beriletin shokolad ýshin tóbelesuge deyin barghan. Áyteuir bir abyroy bolghanda bas jarylyp, qol synghan joq. Oghan da shýkirshilik. Al endi kelesi bir qala toyynda  «Nan merekesi» dep atalatyn kórmedegi nannan istelingen týrli taghamdardy tu-talapay etip talap alyp ketti.

Jalpy, biz qala biyligining eshnәrseden qorytyndy shygharmaytynyna tang qalamyz. Au, tegin taratylatyn dәmdi júrtqa bólip berude nege tәrtip ornatylmaydy? Jalpy osynday toyda qanday da taghamdy tegin taratu degen әdetke tiym salghan jón bolar. Tegin dýnie ýshin jantalasa úmtylyp, jasy kәrisin tyndamay, kókpargha bergisiz arpalystyng kimge keregi bar. Dәl osy kórinis merekening sәnin de mәnin de ketirmey me? Álde ashyqqandargha bir ýzim nan berip, jomarttyq tanyttyq dep oilay ma? Qalay degenmen bizding oiymyzsha múnday kýmәndi bastama býkil toydyng berekesin qashyryp, bos danghazagha úlasyp ketkendey pikir qaldyrdy

Jaybergen Bolatov

Abai.kz