Jazu reformamyzdyng qarsanynda әrtýrli jazulardyng әrtýrli erekshelikterin saraptap, olardyng artyq tústaryn Qazaq jazuyna da paydalana alsaq jazuymyz kemeldene týsken bolar edi.

Ázirgi dәuirimizde eng keng taraghan jazu ýlgisi - dybystyq ýlgidegi jazu. Bizding әzirgi qoldanystaghy jazuymyz osy ýlgige tәn. Yaghny әrbir dybysqa aiyrym-ayyrym әrip bekitip, dybystyng dybystalu reti boyynsha sol әripterdi jazyp otyrady. Búl ýlgidegi jazulardyng artyqshylyghy: Árip sany az bolyp, sauat ashugha jenildik әkeledi. Kemshiligi: adamdardyng boyyn «sózder tek qana dybystardyng jiyntyghy» degen úghymgha ýiretip tastaydy daghy, sózderding qúramy, jasalu joldary jәne onyng týpki maghanasy eleusiz qalyp úmytyla bastaydy. Sonan baryp jana sóz, atau – termin jasaugha kelgende dәrmensizdik tuylady. «Sózder dybystardyng jiyntyghy» degen múnday jansaq úghym dendey kele tipti kirme sózdermen tól sózderdi paryqtaudan qaltyrugha deyin aparady. Mysaly, «yqylas, rahymet, ýstel, klass ... ...»

Jazudyng jәne bir ýlgisi maghanalyq jazu: Qytay jazuy osyghan jatady, múnda sózderding jazyluy men oqyluynda eshqanday baylanys bolmaydy, mysaly, tilimizde jylqyny bildiretin «at» degen sózben esimdi bildiretin «at» sózi aityluy úqsas bolghandyqtan úqsas jazylady, al maghanalyq jazuda bolsa aityluy úqsas bolghanymen maghanasy bólek bolyp túrsa, olar әrtýrli yerogliftermen tanbalanady. Búl ýlgidegi jazulardyng kemshiligi: Yeroglif sany kóp, sauat ashugha ketetin uaqyty úzaqtau.

Artyqshylyqtary: 1. Ár bir sózding dybysy emes maghanasy kórnektilenetindikten, til túraqty bolady, zaman almassa da mәdeniyet jalghasym taba beredi: Bir yeroglif neshe myng jyldyng aldynda qanday maghana bergen bolsa, әzirde sol maghanada júmsalyp túrady, ózgeris bolghan kýnning ózinde de arghy-bergi ótken ketkenin bógenaylap tauyp alugha bolady; 2. Jazylym aitylymdy monopolialap almaydy: Auyz eki tilde birin biri týsine bermeytin týrli aksenttegi adamdar jazugha kelgende kedergisiz týsinise beredi, biraq oqyghanda jәne de óz aldaryna bólek-bólek aksentterimen oqidy; 3. Sózding etimony, maghanasy, qúrylymy adamdargha kózýirenshik bolyp ketetindikten jana sóz tuyndatugha óte epti; 4. Kirme sózderdi әsilgi tildegi dybystaluy boyynsha qabyldau mýmkindigi óte әlsiz bolady.

Tómende maghanalyq jazu ýlgisining artyqshylyqtaryn dybystyq jazu ýlgisine (jýieden Qazaq jazuyna) paydalanu joldaryn qarastyryp baghayyq.

Tilimizdegi «yshtan» sózi әuelde «ish + ton» yaghny «ishten kiyetin ton» degendi bildiretin sóz edi. Endi osy sóz óz etimony boyynsha «ishton» bolyp jazylsa qúp bolar edi, jazylymda «ishton» bolyp jazylghanymen oqyghanda «yshtan» dep oqy beruge bola beredi, múny osy sózding ózining ózgeris barysy, yaghny bastapta «ish» jәne «ton» degen sózderden birigip, keyin kele «yshtan» bolyp dybystalyp ketkendigi dәleldep túr.

«Býgin» sózi «búl kýn» degen sózderden jasalghandyqtan «búkýn» dep jazylsa әsilgi etimonyna birshama tayar edi, al oqyghanda auyz eki tilding erkine say «býgin» dep oqy beru eshqanday bir tildik normalargha qighash kelmes edi.

Ázirgi qoldanystaghy jazuymyz sózderdi óte dәl beyneleytin jazu, sózderimizding basym kóp sandysynyng oqyluy jәne etimony jazylymda asa dúrys beynelengen. Etimonyna mәn bere kele ózgertip jazugha tura keletin sózder sany óte az, әriyne keybir sózderdi etimonyna salyp jazu layyqty bola qoymaydy. Mysaly, «moyyn» sózining etimony «boy +yn» edi dep ony «boyyn» dep jazamyz deuge kelmeydi. Desede ynghaygha kónetin ishinira sózderdi etimony boyynsha jazatyn bolsaq onda Qazaq jazuy tek dybystardy ghana tanbalaytyn dybystyq jýiedegi jazu ýlgisinen asyp ótip, әri maghanany әri dybysty bir uaqytta beyneleuge qauqarly kemeldene týsken jazu ýlgisi bolyp shyghar edi. Búl beyne astyqty azyq retinde paydalanudan ótip, ony túqym retinde de paydalanudy qolgha alghanmen tәrizdes bolar edi. Maqsatymyzda osy: Qazaq jazuy «maghanalyq әri dybystyq ýlgini qamtityn jazu» degen úghymdy qalyptastyra alsaq, Qazaq jazuyn jay ghana әripter tizbegi degen úghymnan (yaghny 42 әripti bilse boldy, Qazaq tilin bilgenge esep degen tәrizdi kózqarastardan) aryltyp, adamdardy kýndelikti jazu – syzu barysynda Qazaq tilining san qatparly maghanalaryn kózben kórip kónilmen toqy otyrugha beyimdeuge jol ashylar edi.

Qosymsha: Maqalagha kóp qatysy bolmasa da, ózim qatarlas oqyrmandardyng qúrmeti ýshin tómendegi internet materialdarymen ortaqtaspaqpyn:

Azia atauy - Balqan týbegindegi bayyrghy halyqtar bosfor búghazynyng shyghys jaghyn «Asu» dep ataghan eken, osy «Asu» sózi uaqyt óte kele Asia – Azia bolyp qalyptasypty.

Evropa atauy - Tayau shyghystyng bayyrghy bir halyqtary kýn batysty «әrib» deydi eken, solar bosfor búghazynyng batysyn «Árib» dep atap ketipti, orta aziadaghy keybir últtar, ózbek – úighyr halyqtarynda kýni býginge deyin «batys» degendi «ghәrip» dep aitatyn әdet bar. Osy «әrib» ózgeriske týse kele keyin «Evropa» bolyp qalyptasypty.

Afrika atauy - Mysyrdy jenip, basyp alyp bergen Afrika atty genaralyn marapattau ýshin Rimning imperatory Sezari sol genaralynyng atyn Afrika qúrlyghyna beripti.

Uәlihan Ghabiydenúly

Abai.kz