Beysenbi, 7 Shilde 2022
Qauip etkennen aitamyn 5904 12 pikir 11 Qyrkýiek, 2017 saghat 09:26

Tek qazaq qonystanghan ónirge katolik shirkeui nege kerek?

Bizding Qúlsary qalasy – naghyz qazaqy meken. 10 auyl, ónkey qazaq, kishi jýz, yaghny 40 rudan qúralghan jer. Batystyng ishindegi qazaqshylyqtyng qaymaghy búzylmaghan jer dese de bolady. Audanymyzda 80 mynnyng ýstinde halyq bar. Jalghyz týiir meshitimiz bar. Oghan jamaghat syimaydy. Meshit saldyrugha eshkim yntaly emes jәne oghan rúqsat berilmeydi. Sebebi, vahabtar kóbeyip ketedi-mis.

Biz eshkimdi jatyrqamaytyn, qonaqjay el bolghanymyz sebepti elimizde boy kótergen katolik shirkeui de bar. Biraq, onyng nemen ainalysyp jatqanyn eshkim bilmeydi. Rasynda da, bizding Qúlsarygha katolik shirkeui qajet pe edi? Búl qalay, qashan, ne ýshin, qanday múqtajdyqpen boy kótergeninen eshkim beyhabar. Men biletin búrynghy poby polyak azamaty. Búlar bizding basshylargha aqparat berip otyra ma eken? Búlar jayly ne ýshin osy kýnge deyin audandyq «Keng Jylyoy», «Qúlsary» gazetteri belgili bir maghúlmattar bermegen? Bizding audanda katolik dinin ústanatyn adamdar bar ma? Ony tekseru qúzyrly oryndardyng qaysysyna bekitilgen? Ne ýshin halyq óz jerindegi ózge din ókilderining ne istep ne qoyyp jatqandyghynan habarsyz boluy kerek?

Búl maqalanyng jazylu sebebi de bar. Jaqynda bolyp ótken qúrban aitymyzdan 2-3 kýn búryn Qúlsarydaghy katolik shirkeuining qasyna batut qúrylyp, balalargha tegin balmúzdaq ýlestiripti. Qazir onday «jomartqol» amaldar sәnge ainala bastady. Bizding qazekeng «әnsheyin zat» dese aryn satatyn bolghan ba, ol jerge 200-ge juyq halyq jinalypty. Búl nening qúrmeti degen súraqtargha: «Býgin katolik shirkeuining ashyq esik kýni» degen jauaptar alypty. Balmúzdaq jep rahattanghan, әli on-solyn aiyra qoymaghan oiyn balalaryn sonday biyazylyqpen, qúrmetpen, qoshemetpen katolik shirkeuine kirgizipti. Ol jerden olar suretter salyp, әnder aityp, din turaly uaghyzdar estip, qysqasy shirkeu jayynda edәuir maghúlmattargha qanyq bolypty.

Búl qaqpangha jasyrylghan may emes pe? Bizding ermeli qazaqqa búl bir keremet din bolyp kórinui ghajap emes qoy. Sebebi, óz dinin ústansa vahabis degen atqa ie bolady. Malynyp hidjap kiiine tura keledi. Mektepke barsa bitpeytin bir oramal dauy. Úzyn saqal, qysqa balaqtan ýreyi úshqan keybir orysqúl qazaqtarymyz ýshin islam dinining artynda «terror» degen qúbyjyq jasyrynghan synayly. Al shetel seriyaldaryna susyndap toyynghan qazaqqa katolik dininen tynyshy, sodan qayyrlysy joq bolyp kórinui әbden mýmkin ghoy.

Búl uaqytqa deyin tynshynyng keypin somdaghan shirkeu jan-jaghyna qarap halyqtyng minez-qúlqy, әdet-ghúrpy, salt-sanasy, barlyq anatomiyasyn týbegeyli tekserip mengergen alghan siyaqty. Keyin, uaqyty kelip, bas kóterip, jútpaly aidahar qúsap óz missiyasyn bastap jatyr ma degen oigha da qalady ekensin. Búlardyng múnday tirlikterine jol bolsyn! Búl oilanatyn jaghday. Aldyn alyp, kenesip pishken tonnan artyghy joq. Kimning qalay oilaytyny bizdi qyzyqtyrmaydy. Balalaryndy ózge dinge, sektagha kirip ketuinen saqtanyndar, Jyloy halqy!

Túrar Shapqara

Abai.kz

12 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 2310
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 1778