Sәrsenbi, 22 Nauryz 2023
Bilgenge marjan 6183 4 pikir 12 Qyrkýiek, 2017 saghat 08:30

Latyngha kóshu qajettilik...

 

Qazaq qoghamynda úzaq uaqyttan beri talqylanyp kele jatyrghan ózekti mәselelerding biri latyn qaripine kóshu desek qatelespeymiz. Sonau Tәuelsizdik jyldarynan beri kóterilip kele jatyrghan osynau taqyryp endi mәrege de tayap qalghan siyaqty. Bir nәrse anyq – biz qalasaq ta, qalamasaq ta latyn qaripine ótemiz. Jәne búl uaqyt talaby. Odan attap óte almaymyz. Endigi mәsele latyn әripining qanday núsqasyna ótemiz? Ángime osy mәsele tónireginde boluy tiyis.

Býgingi tanda әlemning birqatar elderi óz jazularyn latyn alfaviytine negizdep aldy. Jәne qazaq tiline de arnalghan birneshe núsqalary jasaldy. Negizgi tartys qazaqtyng tól dybystaryn qalay dúrys tanbalau kerek degen súraq tónireginde oryn alyp keledi. Bireuleri bir dybys – bir tanba prinsiypin basshylyqqa alsa, endi bireuler qos tanba – bir dybys, yaghny diftong jýiesin qosh kóredi. Árkimning pikiri әrtýrli. Últtyng úpayy ketetin osynau kýrdeli mәsele meni de bey-jay qaldyrmaydy. Sondyqtan da QR azamaty, әri til mamany retinde men de óz pikirimdi ortagha saludy jón kórdim. Jәne de nazarlarynyzgha ózim jasap shygharghan latyn alfaviytine negizdelgen jana núqsany úsynamyn.

Mening oiymsha qazaqtyng jana alfaviyti qazaqtyng últtyq bolmysyna say boluy tiyis. Qazaq eshkimdi renjitpeuge tyrysatyn halyq. Qazaqtyng osy qasiyeti jazuynda da kórinis tabuy tiyis. Sondyqtan da bir dybys – bir tanba prinsiypin de, diftong jýiesin de bir arnagha toghystyrghan jýie jasap shyghardym. Keybir jerleri oqylu erejelerimen bekitilgen. Jana alfavitte biz eng aldymen qazaq tiline tәn ә, ó, ý, ú, i, gh, q n, h siyaqty 9 spesifikalyq dybystargha basymdylyq beruimiz kerek. Búl dybystardy diftongpen beruge bolmaydy. Sol sebepten jeke-jeke tanbalauymyz qajet. Búl dybystar naghyz qazaqtyng jany. Kezinde Kenes ýkimeti osy dybystardy jon ýshin biraz ter tókkeni beker emes. Búl dybystardan aiyrylsaq qazaq tili qúrdymgha ketetini anyq. Sonymen mening jasaghan әlipbiyim 32 әripten túrady jәne óte qarapayym.

 

Latyn qaripine negizdelgen qazaq alfaviyti.

 

Tanbasy Oqyluy Tanbasy Oqyluy
Latyn Kirill   Latyn Kirill  
Aa Aa a Mm Mm em
Ää Áә ә Nn Nn en
Bb Bb biy Ññ nn en
Cc Kk ka* Oo Oo o
Dd Dd diy Öö Óó ó
Ee Ee e Pp Pp piy
Éé Ee e Qq Qq qy
Ff Ff ef Rr Rr er
Gg Gg gi Ss Ss es
Ğğ Ghgh ghy Tt Tt tiy
Hh Hh oqylmaytyn ash (h) Uu Uu u
Ii Iiy iy Ûû Úú ú
Ïï Ii i Üü Ýý ý
Jj Jj je Vv Vv viy
Kk Kk key Yy Yy/Yy **
Ll Ll el Zz Zz ze

 

Qosymsha dybystar: Sh – Sh, Ch – Ch, Yu – Yu, Ya – Ya, Yo – Ë

 

Klassikalyq latyn alfaviytindegi 26 әripting 24-i alyndy. Oghan tek qazaq tiline ghana tәn dybystardy beru ýshin 7 tanba qosyldy. 5 dybysty diftong arqyly tanbalanyp otyr. Búl jerde janalyq bolyp otyrghany - bir tanba – eki dybys beretin «C» jәne «Y» әripteri.

Klassikalyq latyn alfaviytinde «C» - әrip «si» bolyp oqylghanymen kóp jerlerde «ka» bolyp oqylady. Tek 3 әriptin: e, i, y – aldynda ghana «si» bolyp oqylady. Búl aghylshyn tilinde de, fransuz tilinde de bar ereje. Qazaq tilindegi «K»- tanbasyn «C» - әripimen tanbalau tilimizge estetikalyq sipat beredi. Kontekste kóz sýrindirmeydi. Osyny eskere otyryp «e» jәne «i» әripterining aldyna «K» (key) әripin jazyp, qalghan jaghdaylarda «C»  tanbasymen berudi úsynamyn.

 

“C” vs “K”

 

Kapitan - capitan – kapitan

Kanada - Canada – Kanada

Konstitusiya - Constituciya – Konstutuciya

Kandidat - candidat – kandidat

Kavkaz - Cavcaz – Kavkaz

Ekonomika - Économica- Ékonomika

Malika - Malica – Malika

Fizika - Fizica – Fizika – qaysysy oqugha jenil, kórer kózge symbatty kórinedi? Áriyne «C» - әripimen tanbalanghan sózder. Al «K» - tanbasyn kelesi sózderdi jazuda qoldanugha bolady: äke, sheke, keme, kit, kïtap, kerege, Kipr t.b. Al «C» - әripining aldynda «e» jәne «i» әripterin qoysa «S» dybysyn beredi. Mysaly: Franciya - Fransiya, Veneciya – Venesiya, Constituciya – Konstitusiya, Circ – Sirk, Circul’ – Sirkuli t.b. Erejesi óte qarapayym: «S» tanbasy «e» jәne «i» dybystarynyng aldynda «s» bolyp, qalghan jaghdaylardyng barlyghynda «ka» bolyp oqylady.

 

«Y» - tanbasy:

 

«Y» - tanbasy óte tiyimdi tanba. Búl әripting de erejesi óte qarapayym. Dauysty dybystan keyin kelse «Y», dauyssyz dybystan keyin kelse «Y» qylyp oqugha bolady. Mysaly:

Ay - Ay

Ayjan - Ayjan

Qaymaq – Qaymaq

Ýirek – Üyrec

Eyforiya – Éyforiya

Úiym – Ûyym

Ydys – Ydys

Yrghaq – Yrğaq

Qaqtyghys – Qaqtyğys

Bauyr – Bauyr

Almaydy – Almaydy

Bolmaydy -  Bolmaydy t.b.  Múnday ereje qazirgi qazaq tilinde bar. Qazirgi kirill әripine negizdelgen alfavitte «u» - әripi dauysty dybystan keyin kelse dauyssyz, dauyssyz dybystan keyin kelse dauysty bolyp oqylady emes pe? Latyn qaripine auysqanda da osy ereje qalady. Bauyr sózinde de «a»-dan keyin kelgen «u» – dauyssyz, dauyssyz әripten keyin kelgen «y» - y bolyp oqylady. Al ruy, tuys sózderin jazu ýshin «’» apostrof belgisin qoldanugha bolady. Mysaly: ru’y - ruy, tu’ys - tuys t.b. Sonday-aq apostrofty jinishkelik belgisin beru ýshin qoldanylady. Mysaly: Liviv – L’viv, kompiuter – comp’yuter t.b.

Al endi osy alfavitti qoldanyp sóilemder jazyp kóreyik:

30 – tamyz Qazaqstan Respublicasynyñ Constituciyasy cünï - 30 tamyz Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasy kýni.

Ucraina astanasy – Kiev qalasy – Ukraina astanasy Kiyev qalasy.

Äleumettïc jelïler baylanysudyñ eñ tiïmdï qûralyna aynaldy – Áleumettik jeliler baylanysudyng eng tiyimdi qúralyna ainaldy.

Jalpy, latyn tiline óteuding artyqshylyqtary kóp. Qarapayym ghana mysal: Jaylaubay degen kisining atyn aghylshynshagha qalay dúrys jazuda qiynshylyqtargha úshyraymyz. Zhailaubai, Zhaylaubay, Jailaubai, Jaylaubay - dep 4 týrli núsqada jazyp jýrmiz. Dúrysy әriyne – Jaylaubay bolady. Qazaq tilinde osy núsqany bekitsek aghylshynsha jazghanda da osylay qalady. Zh – diftongi «j» dybysyn bere almaydy jәne ol shet elderde qoldanylmaydy. Bizding qazirgi qoldanyp jýrgenimiz orys tilining tehnikalyq transliyterasiyasy. Ony Volopuk dep ataydy. Ol qazaq tiline jaramsyz. Mysalgha Ásel degen 4 әripten túratyn qazaq qyzynyng atyn «Assel» dep 5 әrippen jazyp jýrmiz. Ony keri qaray transliyterasiyalaghanda «Assel» shyghyp ketedi. Áseldi Assel dep aitu tilimizdi differensasiyagha úshyratpaydy ma? Latyn qaripining layyqty núsqasyn tandasaq osynday últqa qauip tóndiretin kemshilikter joyylar edi.

Latyngha ótu sózsiz kerek nәrse. Biraq әbden oilanyp baryp sheshim qabyldau kerek. Latyngha ótemiz dep týrik bauyrlarymyz ә, ú, n, q siyaqty dybystarynan aiyrylyp qaldy. Nәtiyjesinde Áliydi Ali, Qúdiretti Kudret dep jýr. Ózbekting latyny taza kompiuter pernetaqtasyna negizdelgen tehnikalyq latyn bolyp shyghyp, nәtiyjesinde tolyq sinisip kete almady. Ázirbayjan men Týrkimen latyny әjiptәuir jaqsy. Degenmen de olarda da kemshilikter bar. Sondyqtan da eshkimge eliktemey de, jaltaqtamay da ózimizding qazaq latynyn qabydauymyz kerek. Oghan qosa osy sәtti paydalanyp qazaq tilining orfografiyasyna da ózgerister engizip alugha bolady. Eng qajetti reformany «h» әripin alyp tastaudan bastau kerek. Búl әripti kezinde «q» әripining kýshin әlsiretu ýshin әdeyi engizgen. Endi h – әripinen bastalatyn barlyq sózderdi qaytadan «q» әripine auystyryp, osy kemshilikting ornyn toltyrugha mýmkindik bar. Qan saylau, qalyq (narod), qat jazu, Asqana, Asqat, shaqmat t.b. Sol siyaqty i – әripining de qoldanysyn azaytugha bolady: býgin-býgýn (bügün), ýshin-ýshýn (üshün) t.b.

P.S. Keybireuler ekonomikalyq tiyimdiligin oilap, tehnikalyq núsqadaghy latyngha ótkendi qalaydy. Alaydy, tehnokratiyanyng qúly bolyp, Múhtar Shahanov aitqanday kompiuter basty jarty adamgha ainalyp jýrmeyik! Últtyng bolashaghy ekonomikalyq mýddeden әrqashan da joghary túruy tiyis...

Oralbek Óteghúlov, Aqtóbe qalasy

Abai.kz

 

4 pikir