Ghalamtordan «Qabanbay batyrdyng qazanaty – Qubas» degen maqalany oqyp shyghyp, eki úday kýige týstim. Birinshisi, әrkim-aq Qabanbay batyr turaly estigen, bilgenin ortagha salghysy keledi, sóitip, Úly batyrdy zertteuge shama-sharqynsha ýles qosady. Búl, әriyne, ong talpynys. Ekinshi, Qarakerey Qabanbay batyr naqtyly tarihy túlgha. Ertóstik, Kendebay, Ertarghyn jayly anyz-dastandardy qúlaqqa jetken qalpynda úsyna beruge bolatyn shyghar. Sebebi, anyzdyng aty - anyz. Biraq Qarakerey Qabanbay batyr turaly jazghanda tarihy túrghydan qanshalyqty dәldigine basa mәn berip otyru qajet. Osy jaghynan alghanda maqala avtory birshama qighashtyqtargha jol berip alypty. Múny atap aitpasa bolmaydy. Sebebi, qazaq halqynyng Qabanbay batyrday ekinshi qaharmany joq ekenin Mәshhýr-Jýsip Kópey әulie atamyz jýz jyl búryn «Qazaqta Qabanbayday batyr bolghan emes, bolmaydy» dep jazyp ketken.

Qabanbay batyrdyng naghashy júrty Kereyding Balta taypasy. Anasy Qyzyljar ónirinen bashqúrttardy sypyryp aidap shyghatyn ataqty Baubek batyrdyng qyzy, aty Nәbiylә eken. Júrt Mәmy atap ketipti. Bәibishesi-Hanbiybi. Ol da osy taypadan. Kishi sheshemiz - Gauhardyng  azandy  aty -Maysara eken, Babamyz «Gauhar» atap ketipti. Ataqty Malaysary batyrdyng qaryndasy, arghyn - Bәsentiyn. Búl jaghdayttar neshe ret gazet-jornaldarda jazyldy. Úrpaqtary da osyghan qol qoyghaly qashan. Áulettik shejireleri de dóp osynday.

Al, Merey inimiz Qabanbaydyng naghashysy dep jazaghan by Boranbay nayman-qarakereyding múryn tabynan. Búl jóninde ótken jyly maqala Abai.kz aqparattyq portalyna jazghan edim. Ol kezde belgili jazushy Qabdesh Júmadilovting qateligin kórsetkenmin. «Áneu kýni jazushy Qabdesh Júmadilov Qubas at turaly sóilep qalypty. Búl «Daraboz» romanynda da suretteletin, jazushynyng sóz, qiyaly sheberligin asa dәripteytin ýlken tarau. Qubas atty Qabanbay batyrgha Boranbay by Úlanbay-Búlanbaylardan alghyzady dep jazady jazushy. Osy shyn ba? Boranbay biyden bes úl, ýlkeni - Qoygeldi. Qoygeldining bes úlynyng ekinshisi - Janan. Janan da bes úl, ýlkeni - Úlan, onan keyingisi - Búlan. Keyin asa bayyp ekeuin de bay atapty. Sonda Úlan men Búlan Boranbay biyding shóbereleri. Biyding ózi de Qabanbay batyrgha ini tektes, onshaqty jas kishiligi bar. Sonda Úlanbay men Búlanbay Qabanbay batyrdan beri desek - 80, ary desek - 100 jas kishi. Ekeui de Qabanbay batyr baqilyq bolghan song tuady. Onda qalay Úlan men Búlan batyrgha at syilaydy?

Úlan men Búlan әngimesi esh meselege syimaydy. Shyndyghy - Qubas múryn ishinen alynghan boluy kerek. Keyin shyqqan dastan sol tústa aty mәlim Úlanbay men Búlanbaylardy qosqan. Qabdesh Júmadilov osy eki arany aiyrymgha týsire almay qalghan da romanyna qisynsyz anyzdy qosa salghan».

Merey inimiz Qabdesh Júmadilovting kitabinde ketken óreskel qatelikti sol qalpy qaytalapty. Bizding Qabanbay batyr turaly sóilegende anyz, dastan, әdeby shygharmalardan tys jýruimiz kerek deytinimiz osydan. Mereyding jәne bir qateligi bar. Qabanbay batyr Qubas atty mólsheri 1730 jyldary keziktiredi. Tarbaghatay osy kezenderde qalmaqtan arylghan joq edi. Qazaqtyng jetuine әli attay 80 jylday uaqyt bar. Osy tarihy sebepti Daraboz Qubasty Meyir inimiz aitatynday Tarbaghatayda alghash kórui mýmkin emes. Búlay deu basy býtin qate. Ol tústa tórt Tólegetaydyn, Qabanbay elining Arqada otyrghanyna eng kemi 150- 200 jyl tolghan. Syrdan qúlaghan, tu basta Omby men Qyzyljardyn, onan song Esil men Núranyng boyyn mekendegen nayman Tólegetaylar Shyghysqa bettegen joq edi. Qabanbay júrtynyng az bóligi 1790 jyldary ghana Arqadan kóterilip, birshama uaqyt Qarqaraly, Qazylyq, Shynghystaudy meken etedi. M. Tynyshbaev aitatynday tek 1810 jyldary ghana Shyghysqa qozghalady. Merey inimiz tariyhqa ishkerilese tәuir bolar edi. Qubas at oqighasy Arqada bolghan jaghdayt. Ol tústa Qabanbay eli Esil men Núra boyyn meken etkeni tarihy shyndyq. Arqa tóri batyrdyng әkesi - Qojaqúl, atasy - Mәmbet, týp atasy - Bayjigit tughan, Qabanbaydyng qasiyetti ot orny.

Núrtughan Aytsapiyn, professor

Abai.kz