«Daladaghy qughyn» daladaghy qyrghynnyng basy ma?!

«Múrnynnan tesip jetektegenmin», «saghat toghyz jarym», «saghat seniki, besatar meniki» sekildi sózderdi aita bastasan, tәuelsizdikke deyin tughan buyn birden «Bandyny qughan Hamit pa?» dep esine týsire qoyady. Búl filimning halyq arasyndaghy ekinshi aty osylay. Shamasy, orta mektepting әdebiyet pәninde S.Seyfullinning osy attas tuyndysy bolghandyqtan shyghar. Titrda kórsetilmese de, kinonyng negizgi iydeyasy osy әngimeden alynghany jasyryn emes. Filimning rejisseri – Abdolla Qarsaqbaev, muzykasyn jazghan – Núrghisa Tilendiyev. Akterlik qúram da kileng «sen túr, men atayyn» deytin D.Joljaqsynov, Á.Shoqybaev, B.Omarov, G.Dusmatova syndy talanttardan túrady. Qay jerinen kórseng de, sonyna deyin tapjylmay otyryp tamashalaytyn ghajap kino edi. Tabighaty tylsym Sharyn shatqaly, ataqty bandy Qúdire, onymen atysyp, alysyp jýrgen qyzyl ókimet ókili Hamit – osynyng bәri, endi oilap otyrsam, qazaq kinosynyng túnghysh ta songhy vesterni eken ghoy.

Arada biraz jyl ótti. Qoghamdyq qúndylyqtar auysty. Keshegi jaman dep atyn ataugha qorqyp jýrgen adamdarymyz elining qamyn jegen úldary eken. Keshegi jaqsy dep әspettep jýrgenderimiz otarlaushy elding itarshylary eken. Bir sózben aitqanda, sanamyz tónkerilip týsti. IYdeologiyalyq túrghydan jaramsyz dep tapty ma, atalmysh filimdi songhy 25 jylda kógildir ekrannan mýlde joghaltyp aldyq. Osy kinony ótkende internetten tauyp alyp, kórip shyqtym. Kórdim de, ghalamnyng júmbaghyn ashqan adamday qayran qap otyryp qaldym. Sosyn halqynyng birtuar úly Abdolla Qarsaqbaev aghamyzdyng ruhyna basymdy taghy bir mәrte ie otyryp, osy maqalany jazugha tura keldi.
Kartinanyng qysqasha sujeti bylay: buyny әli bekimegen Kenes ókimetin Qúdire bastaghan jergilikti bandylar toby moyyndamaydy. Dýrkin-dýrkin shabuyl úiymdastyryp, jergilikti atqarushy ókilderge qysym kórsetedi. Jergilikti ýkimetting aimaqtyq bastyghy oilana kele, bandylardy bir toqtatsa osy toqtatar dep, Qúdirege layyqty qarsylas retinde qyzyl әsker Hamitti jiberedi. Hamit batyldyghy men tabandylyghynyng arqasynda tapsyrmany búljytpay oryndap, Qúdirening kózin joyyp qana qoymay, soghan astyrtyn kómek kórsetip, dem berip otyrghan Aqan shaldy da qúryqqa týsiredi. Bas-ayaghy osy. Bylay qarasan, qyzyl imperiyanyng soyylyn soghatyn naghyz kenestik kino. Rejisseri Abdolla Qarsaqbaev úrda-jyq úrangha qosyla bermeytin, halqynyng arghy-bergi tarihyn zerdelep payymdaghan, últynyng adal úldarynyng biri eken. Oghan deyin týsirgen «Mening atym Qoja», «Alpamys mektepke barady» filimderinde sayasattyng soyylyn soghyp, kenes biyligine alghys aitqan jeri bolmapty. Endi týsirgeli otyrghan filimi mynau. Azamattyq ústanymynan attay almaghan aghamyz birden Qúdire jaghyna shyghypty. Ony filimning ón boyynan, Qúdirening sózderi men isterinen bayqaugha bolady.
Áueli Hamit obrazyna kelsek, Doshan Joljaqsynovty halyqqa tanytqan – osy ról. Búl obraz bir qaraghanda sýikimdi әri tartymdy. Adal, batyl, qaysar. Jalandaghan qyzyl әsker. Namys pen iydeya ýshin ólimdi qasqayyp qarsy alatyn naghyz erge tәn mәrt minezi bar. Biraq adaldyghy jalpy adamzatqa degen adaldyq emes, basqarushy ýkimetine ghana berilgen adaldyq, batyldyghy men qaysarlyghy úrda-jyq, әsirebelsendilik pen әperbaqandyqqa úlasqan adam. Ony filimdegi Hamitting eng birinshi sózderinen bayqaugha bolady.
BASTYGhY: Songhy ret qashan jadyrap kýlip edin?
HAMIYT: Esimde joq. (!)
BASTYGhY: Al songhy ret qashan jyladyn?
HAMIYT: On ýsh jasymda. Asau atty ýiretem dep jyghyldym. Etimning auyrghanyna emes, namystan jyladym.
BASTYGhY: Audandyq ýkimetting ókili Seysenbaev bandy Qúdirening ayaghyna domalap, jylapty.
HAMIYT: Qúdire ony atyp tastap pa?
BASTYGhY: Aqan shaldy ayady ma, qonaq saltyn syilady ma, әiteuir, tiyispey ketipti
HAMIYT: Onda Seysenbaevty atyp tasta.
Bayqadynyzdar ma, Hamitting obrazy osy dialogtan-aq ashylyp túr. Jadyrap kýlmeydi. Namysqoy. Jendet. «Kýn kósem» Iliichting ózi bastap, jolyn kórsetip bergen, sәbet ókimetining sýiikti isi – qit etse súrausyz atyp tastau tәsilin jete mengergen qyzyl jendet.
Kelesi kórinis. Hamit Qúdireni izdep, bir auylgha kelip túr.
HAMIYT: Sovet ókimeti senderge tendik alyp berdi. Sovet ókimeti senderge jer alyp berdi. Sovet ýkimeti senderge mal alyp berdi. Al sender Sovet ókimetin bandygha satasyndar.
KÓPShILIKTING ARASYNAN BIREU: Sening Sәbet ókimeting Qúdirening ayaghyna domalap, qatynsha jylady.
HAMIYT: (Ashulanyp) Búl qaysyn?!
KÓPShILIKTING ARASYNAN: Men aittym. Sattar. Osynda tuyp-óskem. Osynda bala-shaghamdy asyrap jýrmin. Al sen kimsin?
HAMIYT: Men Sovet ókimetining ókilimin.
SATTAR: Seysenbaev ta sәbet ókimetining ókili bolatyn. Odan sening artyq jerindi kóre almadyq.
HAMIYT: (kómekshisine iyek qaghyp) Tútqyngha al!
Atu jәne qamau. Únamaghandy atu, qarsy sóilegendi qamap tastau. Mine, saghan sәbet ókimeti!
Taghy bir kórinis. Hamit Aqan shaldyng ýiine kiredi. Bosaghadan attay bere aitqan sózi: Seysenbaev osy ýide jylady ghoy!.. – Ýlkenmen amandasu, bógdening ýiine kirgende rúqsat súrau atymen joq. Qazaqtyng myndaghan jyldar boyghy saqtalghan salt-dәstýrine bolishevikterding týkirgeni bar. Kez kelgen ýiding esigin teuip, jýre sóilep kiredi. Eng qyzyghy, dәl osy ýige bandy Qúdire de tura osylay kirgen edi. – Maghan audandyq ókil Seysenbaev kerek! –dep. Simvolikalyq túrghydan Aqan shaldyng kiyiz ýiin sol kezdegi qazaq dalasy dep alsaq, búl ýige birese qyryp-joyyp bandy Qúdire kep әngirtayaq oinatyp ketedi, endi, mine, әkirendep qyzyl әsker Hamit kep túr. Bandyng da bir, qyzyl ókimeting de bir. Birinen biri ótedi. Rejisser barlyghyn dúrys týiindep túr.
Endi, mine, Aqan shaldan Hamit jauap alyp otyr. Ekeui de әr sózin astarlap sóilep, arbasyp otyr. Maghan osy jerde Aqan shaldyng qatty únaytyn bir sózi bar: «Sender Qúdireni jene almaysyndar, ol sәbet ókimeti sekildi bóten jerde jýrgen joq», – deytúghyn. Týsine bilgen adamgha, mine, sóz! Sәbet ókimeti, qansha tyrashtansandar da, sender bizge bótensinder. Bótenning aty – bóten, ol bóten bolyp qala beredi. Bandy bolsa da Qúdire – bizding óz balamyz, – degen oidy Aqan shaldyng auzymen rejisser aitqyzyp otyrghanyna kýmәnim joq. Óitkeni rejisser ssenariydi qalauynsha ózgerte alady. Shyndyghynda, Kenes ókimeti qazaq halqy ýshin bóten bolyp ornady, qashan da ógeyligin istep otyrdy, aqyry bóten bolyp qansyp qala berdi.
Endi Qúdirege keleyik. Qyrghyz akteri Áshir Shoqybaev kelistire somdaghan búl obraz osy filimdi bir kórgen adamnyng mәngi esinde qalatyny dausyz. Qúdire asqaq. Qúdire mәrt. Qúdire, ózi aitqanday, erkin dalanyng batyry. Shyn mәninde ony baghyndyratyn ókimet joq. Hamit sәbet ókimeti ýshin janyn qiigha әzir qyzyl әsker bolsa, Qúdire erkindigi ýshin ólip ketuge bar dalanyng bórisi siyaqty. Kórdinizder me, qazirgining jansyz da jasandy kinolary siyaqty emes, búl filim qalay shiyelenisedi, kesek obrazdar bir-birine qalay qarsy túrady desenizshi. Býgingi kózqaraspen qarasaq, Qúdire – keshegi Kenesarynyng armanyn tu etken, erkin dalanyng essiz batyry. Qúdirege keregi jalghyz nәrse. Ol – erkindik. Ol – tәuelsizdik.
Qúdireni bәri «bandy» deydi. Kino bastalghannan-aq «Qúdire» degen atqa «bandy» degen sóz jalghanyp aitylady. Bandy Qúdire. Endi qaranyz, bas-ayaghy bir jarym saghatqa sozylatyn osy filimde Qúdire bandy bolyp elge qoqan-loqy jasaghany bylay túrsyn, (sayasy qarsylasy Seysenbaevty qorqytqany bolmasa) tyshqan múrnyn qanatpaydy-au jaryqtyq. Halyqty qanamaydy, eldi tonamaydy, basqa kezde bilmeymin, biz kórgen bir jarym saghat uaqytta adam óltirmeydi. Azyq-týlik pen oq-dәrini Grigoriy degen bay orystan alady. Bylayghy momyn júrtta sharuasy joq. Ózimen ózi. Aqan shaldyng saqalyn syilap Seysenbaevqa tiyispey ketedi, auyldyng bir myjyrayghan shalynyng sózine toqtap, uysynda túrghan Hamitti bosatyp qoya beredi. Oipyrmay, búl neghylghan adamgershiligi mol, parasatty bandy deymin? Múnday adamnyng ansaghany tәuelsizdik emey, ne endi? Qúdirening kóp sózi senzuranyng qatal sýzgisinen qalay ótip ketkenine tanym bar. Jaman keyipker bolghan song mәn bermegen bolar, әitpese Qúdirening barlyq sózderi aqiqat. Filim Aqan shaldyng ýiinde qonaq bop otyrghan audandyq uәkil Seysenbaevty izdep, Qúdirening kirip keluinen bastalady. Qúdireni alghash kórsetetin osy kadrdan-aq rejisserding Qúdirege ishtartuyn bayqaugha bolady. Qúdirening beynesin kórsetken sәtten bastap erlik pen qaharmandyqtyng muzykasy oinalady. Búghan qosa, kameranyng tómennen týsirui onsyz da boyy biyik Qúdireni asqaqtatyp jiberedi-aq. Salystyru ýshin aitayyq, Hamitting alghash kórsetilui búghan mýlde kereghar. Hamit jalanash denesimen qúdyqtyng múzday suyna shomylyp túrady. Muzyka joq. Kamera alystan alady. Hamitting jýris-túrysy Charly Chaplinge kelinkirey me, qalay... Azdap kýlkili әueli. Sonymen, Seysenbaevty izdep, Qúdire kirip keledi. Seysenbaev Aqan shaldan pana súrap jylaydy.
AQAN ShAL: Qonaghym ghoy, Qúdire, qaytesin...
QÚDIRE: (tistenip) Qonaghym de! Qojandap biylep-tóstegisi keledi, Sәbet ókimetimen!
Shynynda, qonaqtyng qojandap biylep-tósteui ózin «qazaqpyn» degen azamattyng әli de bolsa zyghyrdanyn qaynatatyny jasyryn emes. Endeshe, Qúdirede ne kinә?! Tuyp-ósken jerine bóten bireulerding qojandaghany Qúdire siyaqty er-azamatqa auyr tiymegende qaytedi?.. 90-jyldardaghy alasapyran zamandarda kelimsekterdi óz ornyna qoyghan sol kezdegi qylmys әlemining serkeleri býginde halyq aldynda batyr sanalyp jýr. Endeshe, sol batyrlardyng aldy Qúdire emes dep kim aitady? Solar osy kinony kórip ósti. Qúdireni pir tútpady dep kim kepildik bere alady?
AQAN ShAL: Shashymnyng aghyn syilasanshy.
QÚDIRE: (sәl oilanyp) Qymyz ishkim kep túr.
Shashtyng aghyn syilap, sózge toqtauy – qazaq jigitine tәn mәrttik pen tektilikting kórinisi.
QÚDIRE: (qymyz iship bolghan son) Jaraydy. Bir jolgha ayadym seni. (Ketip bara jatyp búryla qap, dastarhandaghy keseni atyp týsiredi. Seysenbaev jylaydy.)
QÚDIRE: (qarqyldap kýlip) Ókimetting jylaghanyn kórsem rahattanam. Beysharalar! Jylaydy.
Qúdirening osy bir kýlkisi men mazaqqa toly tabalaghan sózderi arqyly Abdolla aghamyz ishtegi sherin bir shygharghan sekildi.
Qúdirenin: «Senen men myqtymyn», – dep Hamitting múrnynan qysyp, basyn búlghaqtatqyzyp, mazaq etuine nemese «Sәbet ýkimeti mening jetegimde jýredi», – dep qyzyl әsker Hamitti at qúiryghyna baylap, jalanayaq tentiretuine ne deuge bolady? Áriyne, búl – rejisserding ishtegi qyjyly. Qúdire – namystyng adamy. Filimning orta túsyna taman satqynnyng kesirinen Hamitting qolyna týsip qalatyn jeri bar. Hamitke ózin atqa otyrghyzyp aparuyn búiyrady. «Óngerip aparam» dep jauap bergen Hamitti qol-ayaghy baylauly túrghanyna qaramastan, baspen úryp súlatyp týsiretinine riza bolmasqa sharang joq.
Filimde sәtti shyqqan kórinisting biri – bandylarmen baylanysy bar Grigoriy degen orystyng Hamitpen dialogy. Jaman últ joq, jaman adamdar bar. Degenmen әr últtyng ózine tәn minezi bar ekeni aqiqat. Mysaly, orys adamdarynyng kez kelgen uaqytta astamsyp óktem sóileui, qyrsygha jauap beretin qisyq minezi bar ekeni jasyryn emes. Qarsy minez kórsetip, ornyna qoyghan song birden juasy qalatyny da belgili.
Osy bir qúbylys rejisserding de nazarynan tys qalmapty. Ýiine kirip kelgen Hamitti mensinbey sóz bastaydy.
– Beytanys bireu ýiine basa-kóktep kirip kelse, qojayyn oghan ne isteu kerek ekenin bilesing be? Hamit myltyghyn oqtap, «atam» degende ghana esi shyghyp, bar shyndyqty jayyp salady.
Osy sekildi aitar oiy ar jaqta jatqan filimning útymdy tústary óte kóp. Orystyng qazaq dalasynda «qojayyn» bop kergip otyrghanyn qalay dәl kórsetken desenizshi. Eng qyzyghy, sol «qojayyndardy» qalay ornyna qoyyp, tәubesine týsirudi Abdolla aghamyz bizge isharalap aityp ketken siyaqty.
Filimning sonynda Qúdire tútas әskerimen qaqpangha týsedi. Ózi jayaulay qashyp, tau tóbesinen asa bergende Hamit tapanshasymen atyp týsiredi. Qúdirening óli denesi etekke domalaghan kýii Hamitting ayaghyna kelip bir-aq tireledi. El men jerding qamyn jep, aldy el tәuelsizdigi ýshin, arty jeke bastyng erkindigi ýshin kýresken talay erlerimizding barlyghynyng derlik óli denesi osylay etekke domalap, qyzyl әsker tabanynyng astynda taptaldy emes pe? Bas kóterer erding bәrin oqqa baylaghan daladaghy qughyn osymen bitedi. Endi alda Hamit sekildi qyzyl әskerler qúrghan sәbet ókimetining qazaq halqy ýshin әdeyi qúrghan ýlken tory túr. Ol – asharshylyq. Bes qazaqtyng tórteuin jalmaghan búl úly nәubette Abdolla Qarsaqbaev birge tughan bauyrlarynyng bәrinen aiyrylypty. Qarsaqbaydyng on alty úlynan tiri qalghany jalghyz osy Abdolla eken. Sodan da bolar, rejisserding qazaq dalasyndaghy alapat ashtyq turaly mәngi halyq jadynda qalatyn óshpes tuyndy týsirudi ómir boyy armandap ótkeni. Bir ókinishtisi, ózi týsirgen «Balalyq shaqtyng kermek dәmi» filimindegi (Berdibek Soqpaqbaevtyng «Balalyq shaqqa sayahat» povesining jelisi boyynsha) ashtyq turaly kadrlar týgel qyrqylyp ketken desedi.
Asharshylyq nәubetinen ghayyptan aman qalghan Abdolla búl qyrghyngha Hamit sekildi úrda-jyq әsirebelsendilerding ókimeti kinәli ekenin bilmey qalghan joq. Sondyqtan:
– Ókimetting jylaghanyn kórsem rahattanamyn! Jylandar, beysharalar! – dep Qúdirening rahattana kýlui ne bolmasa Qúdirening «qyzyldyng silimtigi» dep taptap túryp aituy Abdolla aghamyzdyng erkine salsan, qazaq halqyn týgel qyryp jiberuge bar qarghys atqyr qyzyl imperiyagha degen ishtegi qyjyly men ashtyqtan ólgen bauyrlarynyng kegi emes dep kim aitady?
Ómirining songhy jyldarynda Abdolla aghamyzgha týsiruge kino bermey, mysyn qúrtypty. «Basym kinogha tolyp ketti», – dep sharq úryp shyryldaydy eken jaryqtyq. Totalitarlyq rejimning kesirinen kino әleminde erkin samghay almaghan qayran rejisser bar-joghy 56 jasynda Almaty kóshesinde sәkide otyrghan kýii jýrek talmasynan jýrip ketipti...