Júma, 4 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 133887. Jazylghandar — 118004. Qaytys bolghandar — 1990
Áriptesting әngimesi 2091 3 pikir 13 Qyrkýiek, 2017 saghat 11:56

Últ mәrtebesi úrpaqqa syn

Qazaqstan jas memleket degen úghym sanamyzgha sinisip, saltanat qúrghaly qashan. Halyqtyng san jaghy da, oghan telingen mәdeni-ekonomikalyq jaghy da sonyng aighaghy. Alayda, sol jasymyz qalay ózi degen saual saralaudy qajetsinetini jәne zandy. Endigi әngime tiyegi osy.

Qazaq jasy: ol — kim? Tau qúlatyp, tas qoparghandar ma? Álde, kommersiyalyq romantikanyng shalyghy tiyip, shaqshaday basy sharaday bolyp jýrgender me?

Árirek barmasaq ta, әnebir kezdegi Ghany Múratbaevtyng túlghasy múnartady. Men múndalaydy. Býtin shyghys jastarynyng shoqtyghy biyik shoq júldyzyna ainalyp aghyp ótti lezde. Kóz jazdyryp qoymay, kónil ortaytty. Bastysy — jas Múratbaevtyng múraty hәm qazaqtyng maqsaty әli sol maqsat-múrat kýiinde. Múny, bos vakuuymdy kóre bilgen Sattar, Baubekter siyaqty kóregen jas janyn jaldap júmys istemedi me?

Istegende qanday? Ólimning ózi shoshyp ketip, shalqalay qúlay shyntaghymen jerdi sýzdi emes pe? Ashuyna mingen sosyn, aranyn ashyp, «alda qúday-ay», — dep, anyrady qazaq sonda. Jastyqtyng úly ýlgisi janghyryp qaldy sanada. Múny mәngilik manayyna sәulesin seuip, núrlandyryp jiberetin prometey oty dersin. Mine, qazaq jasy kim degende, osy tirkesti-aq algha tartsaq jetip jatyr.

Búl bizding zerdeli kózben keshege ýnilgenimiz. Qazir hal neshik?! Ótkende televizordan auyl mektebining egde tartqan bir múghalimi sóilep jatyr. Aytqandary belgili nәrse:

— «Jaghday nashar. Qystan qalay shygharymyz belgisiz. Mal basy azayyp ketti. Jangha batatyny mektepke balalar qys týsse, tipten barudan qalatyn týri bar. Kiyim joq. Ony alatyn aqsha qaydan bolsyn. Ákimderding bos sózderine әbden toydyq. Bizge qúrghaq uәde emes, naqty kózge kórinetin is kerek, — dey kelip kýtpegen myna bir jaytty kóldeneninen tartty. — Biz bayaghyda jastargha renjushi edik. Araq ishesinder, úrlyq-qarlyq jasaysyndar dep. Beker eken. Endi onymyz orynsyz siyaqty. Aytynyzshy, basqa olar ne isteui tiyis? Ondy júmys, ainalysar is joq. Bizdi qoyshy. Olargha obal-aq».

Búghan dau shygharyp kóriniz. Atalmysh ashy aqiqattan býgingi eskeksiz qayyghymyzdyng bet alysyn, agha buynmen jas úrpaqtyng arasyndaghy beydaua baylanysty bayqaymyz. Bәrinen búryn ómirlik maqsat-múraty, baghdarlamasy joq josyqsyzdyqty angharamyz.

Búl ne qylghan úrpaq? O zamanda, bú zaman esh nәrsening ayaghy aspannan salbyrap týse qalghan joq. Tarih әr nәrseni óz ornyna qoyyp otyrghan. «Kenes» atty kazarmada ósken jetim úrpaqtyng (keshegi kýngi «úly órkeniyettin» ókilderin aitamyz) ózderi moyyndap, moyyghanynday, әigili Ernest Heminguey aqsaqaldyng sózine sýiensek, olar: «Joghalghan úrpaq» («Poteryannoe pokoleniye»).

Shyndyghynda, ashy da bolsa, ainytpay aitylghan. Áytpegende, bizde úrpaq pen úrpaq arasyndaghy jarasymdy jalghastyq, ózara týsinistik saqtalar edi-au! Bastan keship, kórip kónil shaylyqqan myna qiyamet-qayym shaqty da tilep almas edik. Avtobus ne ayaldamada ýlken kisilerge kishilik keypin saqtap oryn berip jatady ghoy jastar. Alayda, keybir ata-әjelerimiz raqmet aitudyng ornyna otyra ketip, zamannyng zaryn, jastardyng búzylghanyn jyr qylady kelip. Osy nәrsening bәri bir mindet sekildi. Sonday suyq qalypty, súghanaq tildilikke ýiretken qoghamdy ansaytyndaryn qaytersiz. Kóbinese óstip, kópirme tilimizben oraq oramyz. Ou, odanda zamannyng týzeluine, jastardyng jóndeluine tiytimdey tize qossashy. Endi búghan bәlenshe-týgenshe kinәli demey-aq qoyalyq. Ne desek te adam adamgha bauyr degen qoghamdy qorashtanghan ekenbiz, onda adam adamgha «qasqyr» degen zamangha ynghaylanayyq.

Núrlan Ámirqúlov degen myrza qazaqtyng qazirgi ziyalylaryn ýsh topqa bólgen. Birinshisi, qazaqshamen orysshany jaqsy biletin auyldan shyqqandar. Psihologiyasy, oilauy bәri qazaqsha. Áttegen-ayy, bolashaghy búldyr, keleshegi kómeski. Ekinshisi, qazaqsha men orysshagha qatar jýirik bolghanmen — túraqsyz. Ózgening iykemine kóndikkish. Ýshinshisi, býgingi qala jastary. Yaki, jana baghyttaghy, europalyq kózqarastaghy adamdar deydi.

Búl jikteude bir shyndyq qylanytady. Áli jana zamannyng zanyn iygerip, Europa mәdeniyetin mengergenderimizding әreketi, әser-yqpaly kýsheyip keledi. Alayda, halyq artynan eruge antarylys tanytty. Búghan belgili dәrejede dayyndyq kerek shyghar. Ony uaqyt kórseter.

Endi XXI ghasyrdyng bekzattyqtyng ýlgisin kimder arqyly elestetemiz! Jylasang taghy úramnyng keri mine — Qazaqstanda bir jarym million qazaq jasy óz ana tiline kelgende ógey!

Qazir boyymyzdan «mynau mening otanym, elim, jerim» degen adamy sezim, otanshyldyq pen tektilikti bayqarsyz ba? Myna naryqtyng yrqyna kónip, ayaghynyng astynda taptaldyq. Óz ishimizdegi indetimiz ózimizben shektele qoysa jaqsy edi. Ókinishtisi, alys-jaqyn shet elderding aldynda tayaz sanamyz tarazygha týse bastady.

Ótken ghasyrda Reseyding óktemdigine jiyrma bes jyl boyy qarsy túryp, qayrat qylyp, jan alysyp, jan berisip býginge jetken sheshenderding kósemi Johar Dudaev: «Eger, Resey qysym kórsetse, Mәskeuge ýsh jýz seksen myng sheshendi avtomatpen qoyamyn!» — dep, mәlimdegen. Mine, halqyna sengendik, últyna degen sýiispenshilik!

Tyghyryqtan shyghar jol qaysy? Mana aitqanday, endi agha buyn men orta buynymyz ótken uaqyttaghy iynersiyasymen óteri haq. Aldymyzda túrghan mindet sol — siz bop, biz bop jas úrpaqty qútqaru. Qazaqtyng endigi órisin keneytpek, ne keri ketirmek jas úrpaqtyng qolynda.

Keshegi sosializmning sodyr iydeologiyasynyng ornynda qalghan bos kenistikti nemen toltyramyz dep bas qatuda. Áriyne, basqa elderding bay tәjiriybesine sýiengen maqúl.

Alayda, biz tym evrosentrizmge boy úrdyq. Ghalamdastyru qúshaghyn aiqara ashyp, ónmendep keledi.

Júmyryna júq bolmay-aq jútylyp kete barmaymyz ba?

Ghasyr basynda Súltanmahmút Torayghyrov qazaqtardy japondarmen salystyra kelip: «Qazaqtar barlyq jaghynan, әsirese syrtqy bet pishini jaghynan japondargha óte úqsas. Múny japondar da moyyndaydy. Biz nege sonday bolmaymyz? Bizding olardan nemiz kem?» — dep, armandaghan eken ghoy. Ol arman әli múrty búzylmaghan arman kýiinde týr. Sodan beri bir ghasyrgha juyq uaqyt ótipti. XIX ghasyrdyng ekinshi jartysynda (1868 jyly Meydzy revolusiyasynan keyin) jarty ghasyrgha jetpeytin mezgilde-aq feodaldyqtyng temir kisenin byt-shyt ýzip, dereu damu jolyna úmtylyp, jedel órkendey bastaghan japondardy ýlgi etuding de qazaqqa bir úqsastyghy bar. Sonda deymiz-au, olardy alyp bara jatqan ne artyqshylyq? Shiykizaty shekteuli bolsa da, shirenetindey ne istepti deysiz ghoy. Olarda әlgi feodaldyq zamannan japondardyng boytúmary ispetti sinip qalghan otan degende qúrbandyqqa dayyn, jan bar, ruh bar eken. Sonyng arqasynda enbekqorlyq pen temirdey samuraylyq tәrtipke sýiengen de bizge sýikimdi kórinip otyr. Býginde últtyq tabystyng ýshten birin ruhany qajettilikke oilanbay júmsap jatyr. Múnymen jastaryn tәrbiyeleude aldyna jan salmasy anyq. Bar degen osy dep, ýldemen-býldege orap esirtip qoymaydy. Baylyqty belsheden keship jýrgen órimin qayyr súratyp, «qanghyrtyp» jiberetin kórinedi. Sonda әlgi tiynnyng ne, adamnyng kim ekenin sezinip, ómir sýruge ynghaylanyp shyghady da, ertengi Japoniyanyng qayyrshysynan bastap, hanyna deyingining jayyn oilap, qamyn jey alady. Júmyr jerdi jaulap alghan Japoniya óz jastarynyng óstip jalynyn janidy eken de, ýmitin ýkilep qoyady eken.

Bolatbek Tólepbergen

Abai.kz

3 pikir