Qazaqtyng myqty sayasatkerleri elimizdegi orysy kóp shoghyrlanghan eldi mekenderine baryp, memlekettik tilge qatysty jiyndar ótkizip jýr degen habar estidik. Esty sala osy isting basy-qasynda jýrgen belgili qogham qayratkeri, sayasatker Dos Kóshim myrzamen habarlasqan edik.

– Agha, Soltýstik Qazaqstan, Qostanay oblystarynda issaparda jýr ekensizder? Bú sapardyng mәnin oqyrmandargha týsindirip berseniz...

– Jalpy, biz Mәdeniyet jәne sport ministrligining Tilderdi damytu jәne qoghamdyq-sayasy júmys komiytetimen birlesip orystildi qauym kóp shoghyrlanghan ónirlerge baryp, memlekettik tilding mәnin, manyzyn týsindiru isimen tórt jyldan beri ainalysyp kelemiz. Búl sol júmystyng jalghasy. Osy sapardyng ózinde Soltýstik Qazaqstan oblysynda auqymdy - 9, Qostanay oblysynda - 9 kezdesu úiymdastyryldy. Qazir Aqtóbe oblysynda jýrmiz. Aqtóbeden keyin Batys Qazaqstan, Pavlodar oblystaryn aralaudy josparlap otyrmyz.

– Jalpy, búl kezdesulerde ne aitylady? Orystildi auditoriyanyng qazaq tiline degen kózqarasy qalay eken?

– Kezdesu bolghannan keyin әrtýrli pikirtalastar bolyp qaluy zandylyq. Dese de qazir sonau toqsanynshy jyldardaghyday birjaqty synarezulep ketu joq. «Orystildilerge memlekettik tildi mengertu ýshin ne isteu kerek?»  degen sekildi súraqtargha jauap izdep, olargha oy salatynday әngime aitugha tyrysamyz. Lingvistikany últtyq mәselege ainaldyrugha bolmaytynyn, últaralyq janjal tughyzudyng zardaptaryn tigisin jazyp týsindiremiz. Biz barghan eldimekenderde 25/30 payyzy ghana – qazaqtar. Tildik orta joq. Olar osyny algha tartyp, aqtalugha tyrysady. Dese de, memlekettik til qazaq tili ekenin, qazir elimizdegi qazaq tildi auditoriyanyng ýles salmaghynyng artyp kele jatqanyn  mysaldar keltire otyryp, bolashaqty da oilau kerektigin algha tartamyz.

– Keyde keybir azamattar tarapynan qarsylyqtargha tap bolatyn shygharsyzdar?

– Joq, sondaylyq dәrejede memlekettik tilge qarsy bolyp otyrghan eshkimdi kórgen joqpyn. Kerisinshe, «búl mәseleni tәuelsizdik ala sala nege bizge kelip týsindirmedinder?» deytinder kóp. Tipti, «Nan» degen sózding astyna «hleb», «Abay kóshesi» degenning janyna «Ulisa Abaya» dep jazyp qoyasyndar. Biz sondaylyq «nannyn» audarmasy «hleb» ekenin bilmeytin sauatsyzbyz ba?» deytinder bar. Ras. Keybir azamattar memlekettik tilge basymdyq berilse, Reseyge ketetinin aitady. Olardyng óz qúqyghy. Biz olardy «ketpender» dep ústap otyrugha haqymyz joq. Ár adam qayda túrghysy kelse, sonda ketuge qúqyly ekenin de týsindiruge tura keledi. Orystildiler kóship ketti eken dep, yrysymyz kemip qalmaydy.

– Múnday jiyndar ótkizu ýshin ýlken dayyndyq qajet shyghar, agha?!

– Áriyne, әr jiyngha tynghylyqty dayyndalugha tura keledi. Kez-kelgen súraqqa naqty, әri búltartpas jauap beru kerek. Men qasyma ylghy da Rasul Júmalyny ertip jýremin. Key jiyndargha Aydos Sarym keledi. Búl eki jigit kez-kelgen jaghdayda, kez-kelgen adamgha memlekettik tilding qajettiligin naqty derektermen týsindirip bere alady. Statistikany bilu kerek. Naqty ómirden mysaldar keltiru kerek. Jalang úran, jalghan patriotizmmen orystildi auditoriyanyng betin beri qaratu mýmkin emes. Til mәselesi degende tek bir problemamen shektelip qalmaymyz. Búl ónirler sonau tәuelsizdik alghan jyldardaghy qalyptan kóp ózgeriske týspegen. Eldi mekenderding atauy әli auyspaghan. Onomastika jayyn da, eski kenestik ataulardan arylu kerektigimiz de dәleldermen týsindiriledi. Latyn әrpin engizu jayyn da nasihattaymyz.

– Búl jobanyng bastalghanyna tórt jyl bolypty. Tórt jylda ne ózgeris boldy?

– Tórt jylda bәrin qiratyp jiberdik dey almaymyn. Biraq, osy tórt jylda orystildi auditoriyagha memlekettik tilding manyzyn týsindiretin 120-day kezdesu ótkizippiz. Bastapqy kezdegidey emes, elding beti beri qaraghan. Olar 28 jyldan beri bizding naqty qadamdargha bara almay kelgenimizdi bilip otyr. Búl mәselede qorqaqtyq tanyta beruge bolmaytynyn anyq bayqadym. Mәselen Pavlodarda Ruza Beysenbaytegi degen belsendi azamatsha shyqty. Men ol qyzdy «Últ taghdyry» qozghalysynyng Pavlodar oblystyq filialynyng basshysy etken edim, bir kezderde. Sol qyz jalghyz ózi Pavlodarda memlekettik til ýshin kýresip jýr. Biz jiyndarymyzda osy Ruzany mysalgha keltire otyryp, qazaq tildilerding shydamy tausyla bastaghanyn, endi olar kez-kelgen qazaqstandyq azamattan memlekettik tildi talap ete bastaytynyn eskertemiz.

– Búl joba negizinen aghartushylyq, nasihat júmystarymen ainalysady eken. Búl isterding nәtiyjeli boluy ýshin memleket tarapynan ne istelui kerek dep oilaysyz.

– Mening kózim jetken bir aqiqat bar. Osydan 28 jyl búryn qabyldanghan memlekettik til turaly Zandy qayta qarau qajet. Ol zandy qayta jazatyn kez keldi. Eski zang bizding ayaghymyzgha baylanghan kirding tasy sekildi. Ony búlay sýiretip jýre beruge bolmaydy. Osydan alty jyl búryn birneshe úiymdarmen birigip, «Memlekettik til turaly» zandy dayyndap, Parlamentke úsynghan edik. Parlament «múny qabyldaugha әli erte» dep tayqaqtap shygha kelgen. Sol Zandy Parlamentke qaytadan úsynuymyz kerek.

Qazirgi Zang bizding eldi qostildi etudi kózdeydi. Búl Zanmen jýre bersek, qazaq tili janama, audarma tili bolyp qala beredi. Memlekettik til ýstemdikke ie boluy ýshin bel sheshe kirisetin uaqyt keldi dep oilaymyn.

– Ángimenizge rahmet.

Redaksiyadan. Biz Dos Kóshimmen osydan alty jyl búryn jazylyp, Parlamentten ótpey qalghann «Memlekettik til turaly» Zandy súradyq. Ol kisi Almatygha kele sala ol Zannyng núsqasyn bizge jiberetin bolyp kelisti. Aldaghy uaqytta atalmysh zang jobasyn oqyrman nazaryna úsynbaqpyz. Bәlkim, biylik, Parlament hәm qazaq halqy oilanatyn shyghar. Siz ben Biz bolyp «Memlekettik til turaly» zannyng qazaqtyng mýddesine say ózgeruine atsalysarmyz. Layym, solay bolghay!

Ángimelesken Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz