Elimizding eng úlyq merekesi Tәuelsizdik kýni tayap keledi. Múnday kezderi býkil Alash júrtynyng kónil-kýiin ózgeshe sezim, móldir oilar mekendeytini anyq. Ásirese, elimizding memlekettik rәmizderi әr qalamyzdyng kóshelerinen, memlekettik mekemelerding kózge kórinetin tústarynan taza da sәndi, asqaq ta aibyndy qalpynda ilinip túrsa, kisi kónilin shattyq kerneytini ózinen ózi týsinikti. Ókinishtisi, Tәuelsizdik merekesin jyldaghy әdetimiz boyynsha, jana jyldyng tasasynda qaldyryp kelemiz. Hristiansha jyl sanaudy úlyqtauda aldymyzgha jan salmaymyz. Biyl tipti әlemde birinshi bolyp jana jyldyq shyrshany jaqtyq. Búl endi qansha aitqanmen, qayyry joq sharua. Aytpaghymyz, osynday kezderi aspan týstes Kók Tudy kórgen sayyn týrli oigha batasyn. Keudendi kernegen maqtanysh sezimi kóginde Qyrany qalyqtaghan, altyn Kýni núryn shashqan, jiyegi qazaqy oiylarmen kómkerilgen Kók Tuynyzdy birtýrli odan әrmen núrlandyryp jiberetindey. Biraq songhy kezderi bir oy mazalap jýr: osy Tuymyzdyng naqtyly týsi qanday? Sony bile almay dal bolyp jýrmin. Tuymyzdyng maghynalyq týsindirmesinde ashyq kók týs elimizding mәdeniy-ruhany birlikte, yntymaqta ekendigin bildiredi delingen. Al endi bir jerlerde kógildir tuymyz barlyghyn maqtan etetin sóilem sózder kezigedi. Sonda tuymyzdyng týsi qanday? Kók pe, kógildir me? Negizi, aspan týsti qanyq kók boluy kerek.

Elimizding eng úlyq merekesi Tәuelsizdik kýni tayap keledi. Múnday kezderi býkil Alash júrtynyng kónil-kýiin ózgeshe sezim, móldir oilar mekendeytini anyq. Ásirese, elimizding memlekettik rәmizderi әr qalamyzdyng kóshelerinen, memlekettik mekemelerding kózge kórinetin tústarynan taza da sәndi, asqaq ta aibyndy qalpynda ilinip túrsa, kisi kónilin shattyq kerneytini ózinen ózi týsinikti. Ókinishtisi, Tәuelsizdik merekesin jyldaghy әdetimiz boyynsha, jana jyldyng tasasynda qaldyryp kelemiz. Hristiansha jyl sanaudy úlyqtauda aldymyzgha jan salmaymyz. Biyl tipti әlemde birinshi bolyp jana jyldyq shyrshany jaqtyq. Búl endi qansha aitqanmen, qayyry joq sharua. Aytpaghymyz, osynday kezderi aspan týstes Kók Tudy kórgen sayyn týrli oigha batasyn. Keudendi kernegen maqtanysh sezimi kóginde Qyrany qalyqtaghan, altyn Kýni núryn shashqan, jiyegi qazaqy oiylarmen kómkerilgen Kók Tuynyzdy birtýrli odan әrmen núrlandyryp jiberetindey. Biraq songhy kezderi bir oy mazalap jýr: osy Tuymyzdyng naqtyly týsi qanday? Sony bile almay dal bolyp jýrmin. Tuymyzdyng maghynalyq týsindirmesinde ashyq kók týs elimizding mәdeniy-ruhany birlikte, yntymaqta ekendigin bildiredi delingen. Al endi bir jerlerde kógildir tuymyz barlyghyn maqtan etetin sóilem sózder kezigedi. Sonda tuymyzdyng týsi qanday? Kók pe, kógildir me? Negizi, aspan týsti qanyq kók boluy kerek. Búl memlekettik berekesi men birligin, tynyshtyghy men beybitshiligin órnekteytin әdemi týs ekendigi taygha tanba basqanday aiqyn jazylghan. Al kógildir boyau әrtýrli týsterding qosyndysynan payda bolady. Elimiz Tәuelsizdik alghan jyldaghy tuymyzdyng týsi esinizde bolar. Sol kezde Ýlken kisining sýiip túrghan tuy men qazirgi tudy salystyryp kórinizshi. Ashyq әri qanyq kók týsti edi ghoy. Al qazirgi tuymyzdy kógildir dep te aitu qiyn. Áueli jyl sayyn jasyldanyp bara jatqanday. Senbeseniz, myna suretterge qaranyz. Birining týsi birine úqsamaydy. «Qazaqstannyng memlekettik tuy - birkelki kók týsti». Osy sózimizdi úmytyp ketken joqpyz ba, aghayyn? Memlekettik rәmizderding qay-qaysysy da sol elding ózgeshe bolmys-bitimin órnekteytinin eske alsaq, Tuymyzdyng týsin myng qúbyltuymyz elden-júrttan úyat-aq. Marqúm Jaghda Babalyq aqsaqal bir әngimeleskenimizdi tuymyzdyng týsi jasyldanyp bara jatqanyn, búl baryp túrghan jauapsyzdyq, ózimizdin, últymyzdyng eng úly qúndylyghyn syilamauymyz ekenin aityp edi. Siz qay týsti tandaysyz, pikirinizdi kýtemiz!

Aytpaqshy, juyrda litvalyq bir deputat ýlken mәsele kóterdi. Ol mereke-meyram kezderi memlekettik tudy ilmegen, jәne aibyndy etip әspettemegen, taza ústamaghan mekemelerge aiyppúl saludy úsyndy. Bizdegi mekemelerding shekesinde ilinip túrghan keybir tugha qarap, janyng ashidy. Kir-qojalaq, olpiyp-solpiyp túrghany qashan kórsen. Áueli, ilingenine talay jyl bolghan keybir tular jyrtylyp ta qalghanyn kózimiz kórgen. Týkke túrmaytyn mәseleni ozandatugha ýiir bizding deputattardyng biri osy tuymyzdy, memlekettik rәmizderding mәrtebesin kóterudi oilap, deputtatyq saual joldaghanyn estimey-aq óter me ekenbiz. Sammitshilep jýrip-aq, uaqytymyz zaya ketip jatqanyna nalisyng ishtey...

«Abay-aqparat»