«Aq jol» partiyasy ýshin últtyq qúndylyqtardy úlyqtau – bizding sayasy baghdarlamalarymyzdyng negizgi baghyttarynyng biri. Elbasy ózining «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» maqalasynda «Mәdeny qazynalarymyzdy,últtyq dәstýrimizdi  әlem júrtshylyghyna tanystyrudyng jana tәsilderin oilastyru kerek. Oghan auqymdy memlekettik qoldau jasaluy qajet», dep shegelep aitqan.

Alash balasy Altay men Atyrau, Arqa men Alataudyng arasyn jalghap, úly dalagha iyelik etken kezdegi talmas qanaty, babalarymyzdyng elin jerin qorghap ata jaumen alysqandaghy qandy kóilek serigi, boldyrmas kóligi bolghan, jeti qazynanyng birine balanghan qazaqtyng qazanat jylqysy bizding últtyq qazynamyz emes pe? Jylqy qazaqtyng últtyq sana-sezim, ruhany bolmys, túrmys salt, әdet-ghúryp, mәdeniyet pen ónerining tútas bir aiyrylmas bóligine ainalghan. «Qazaq jylqy minezdi» degen sóz de beker aitylmasa kerek.

Órkeniyetti memleketter ózderining ótkenderin úmytpay, últtyng әleuetin, qúdiretin ashatyn osynday asyl qazynalaryn, sport týrlerin últtyq brendke ainaldyryp, әlemdik dengeyge kóterip otyr.

Mysaly, keshegi týiening qomynda kóship- qonyp jýrgen Arab әmirligi býginde týie jarysyn  myndaghan turister tamashalaytyn   jarysqa, últtyq meyramgha ainaldyrghan.

Al, Mongholiyada  «Shynghyshannyng izimen» atty myng shaqyrym 10 kýndik «Mongholiya derbiyi» úiymdastyrylghan. Biyl, oghan  әlemning 15 elinen 400-ge juyq shabandoz qatysqan.

Sonday-aq, Avstraliyada  «Meliburn kubogy» bar bolsa, Amerikada «Kentuky Derbiyi» ótkiziledi. Úlybritaniyada  «Korolevskiy Askot», Arab әmirliginde «Dubay әlem kubogi»,siyaqty mysaldardy kóptep keltiruge bolady. Al,  kórshi Týrkimenstan ataqty aqaltekesin nasihattau maqsatynda arnayy ministrlik te qúryp tastady.

Al bizde she? Býginde ýlken jarystarda top jaryp bәige alyp  jýrgen túlparlarymyzdyng týgelge juyghy aghylshynnyng asyl túqymdy nemese basqa da sheteldik  jylqys ekeni jasyryn emes. Sonda úzaqqa shabugha shydamdy, Kýndik jerden alqynbay jetetin qazaqtyng asyl túqymdy túlparlary qayda qaldy? Shyntuaytyna kelgende qazaqy jylqy bizding últtyq brendimiz boluy tiyis emes pe? Sonda óz jylqymyzdyng abyroyyn asqaqtatugha, túqymyn saqtap qalugha ne kedergi? Álde qazaqtyng qasiyetti jylqysy qara qazanda qaynatatyn qazy men qarta ýshin ghana qajet pe?

Osy rette ózimizding qazaqy jylqynyng jogharyda atalghan әlemdik brendter qatarynan layyqty oryn aluy ýshin ne isteu kerek degen saualdyng kóldeneng shyghatyny ras.

Bizdinshe, býginde әlemdik dengeyge kóterilgen qazaqsha kýresting «Qazaq barysy» Jobasy sekildi, túlparlarymyzdyng artyqshylyghy men ereksheligin,shydamdylyghyn әlemge tanytatyn kýndik bәige  úiymdastyryluy kerek! Ol úzaq qashyqtyqqa, tek qazaqy jylqy ghana shydas beretin 100-150 shaqyrymgha deyin shabystan boluy tiyis.Búl jarysty Qazaqstan alamany, Alash alamany, Qúlager kubogi dep te ataugha bolady.

Mysalgha, keshegi Qúlagerding qúlaghan jeri, Ereymentaudan Astanagha deyingi qashyqtyq dәl osy 150 shaqyrymdy qúraydy.Qazaq túlparynyng simvoly bolghan Qúlagerding atyn qayta janghyrtyp Ereymennen shyqqan bәigeler el ordasy Astanagha at basyn tirese keremet emes pe? Jәne de búl bәige jyl sayyn dәstýrli týrde úiymdastyrylsa «Úly dala Alamanyna» alys-jaqyn sheteldik shabandozdardyng ózderi-aq qatysugha niyet bildirer edi. Al, aqparattyq qoldau mәselesi joghary dengeyde bolsa, búl jarys jogharyda atalghan «Dubay әlem kubogi», «Mongholiya derbiyi» siyaqty әlemdik at jarystarynyng eshqaysynan da kem týspesi anyq.  Al, qazirgi bәigelerge atyn qosa almay, myndaghan dollar túratyn asyl túqymdy aghylshyn attarynyng kólenkesinde qalyp jýrgen  qazaq atbegileri men shabandozdary ýshin  búl  ýlken mýmkindik bolar edi. Búl dýbirli doda – Úly dala elinin, kóshpendiler úrpaghynyng ruhyn kóteretin,ruhany janghyrugha say bolatyn,elimizding syrtqy imidjin әlemge tanytatyn ýlken joba bolar edi. Tarihtyng talay tayghaghy men shatqalynan aman esen alyp shyqqan qazaq túlpary býginde de elimizding abyroy ataghy ýshin qyzmet ete alatynyna kýmәnimiz joq.

Bir sózben aitqanda, Mәdeniyet jәne sport ministrligi atalghan Jobany últ janghyruynyng ajyramas bóligi dep tanyp,memlekettik dengeyde ótkizuding sharalaryn qarastyryp,  ózining sporttyq kýntizbesine engizip, onyng týrli úiymdastyru mәselelerin qolgha aluyn súraymyz.

Berik Dýisenbinov 

Mәjilis deputaty

Abai.kz