Tolyqqandy qazaq latinisasyn qúraghanda, týzgende, qazaq tilining grammatikalyq, ýndestik zandaryna say tól dybystarymyzdyng dúrys beriluin qamtamasyz etetin qosalqy qazaq qaripterin latynsha belgilegende,  qatelesuge eshqanday da qúqymyz joq!...

Qazaq tilining mәrtebesin is jýzinde óz dәrejesine kóteru ýshin latyn әlipbiyine kóshu turaly bastama óte oryndy, dәl uaqytynda kóterilip otyrghan ózekti mәsele.Qazaq tiline memlekettik mәrtebe berilgenine 27 jyldan astam uaqyt ótse de ókinishke oray tughan tilimiz óz tórine óte almay, bosaghada telmirip túr!Onyng basty sebepterining biri – kirillisagha tәueldilik ekeni ras. Qansha jerden qazaqylandyrsaq ta kirilding kókesi – orys tilining óktemdigenen bir qútyla almadyq qoy!Mysal kerek pe? Kýni býginge deyin kompiuterlerding kópshilik  paydalanatyn vindous baghdarlamasynda  qazaqylanghan kirillisa әripteri ashylmaydy, ashylghan sәtte de qazaq qaripterding ornyna «?» belgileri shyghady. Al tólqújattarda aty-jónimiz, tegimiz tek qana orys grammatikasyna say qariptermen jazylady. Osy da әdiletttilik pe, aitynyzdarshy! Búl degeniniz óreskel qatelik, últtyq mýddemizge jasalyp otyrghan kemsitushilik siyaqty kórinedi maghan. Mәselen, kýni býginge deyin «Qayrat» sózin «Kayrat», «Ómirbek» sózin «Omirbek» dep orys grammatikasyna say jazyp jýrmiz. Álemde dәl osynday óreskel alfaviyti bar el kemde kem shyghar. Múnyng basty sebebi – әu bastan kýni býginge deyin paydalanyp jýrgen 42 әriptik qazaq kirilisasy әlipbiyine «qazaq kirillisa әlipbiyi» degen resmy mәrtebeni dúrys bekitpegennen shyghar dep oilaymyn.

Eger de osylay belgilense, «týrik latinisasy» degen siyaqty, kompiuterdegi tilderding tiziminde túrar edi. Sonda әlemning kez kelgen nýktesinde otyryp, «qazaq kirillisasy» degen núsqaudy basyp, qazaq qaripterin shygharugha bolar edi.Men múny kýni erteng latyn әlipbiyine kóshken kezde bolashaq jas úrpaq ókilderi, bizderding nemerelerimiz ben shóberelerimiz qazaq halqynyng ótken ghasyrdaghy ruhany baylyghynan ajyrap qalmaulary ýshin aityp otyrmyn. Latyngha kóshken kezde, bizding ótken ghasyrdaghy tarihi, әdeby jazbalarymyzdyng úshan-teniz mol qoryn úrpaqtarymyz eshqanday qiyndyqsyz, kedergisiz konvertasiyalau arqyly, qaytadan latyn qaripterimen jenil oqy alatynday jaghday jasauymyz kerek! Mine, sol ýshinde , latyn әlipbiyining qazirgi qoldanystaghy qazaq tilining tól dybystaryn tolyq qamtityn variantyn jan-jaqty talqylaudan ótkizip, arnauly mamandandyrylghan komissiya bekitken song baryp qabyldaghan dúrys!

Qyrkýiekting basynda  Parlament  otyrysynda úsynylghan latyn әlipbiyining núsqasy menin  týsinigimshe, aghylshyn tili  grammatikasynyn,fonetikasynyn   negizinde,  pernetaqtadaghy 26 aghylshyn  qaripterinin  sanyna say jasala salghan. Qay qazaqty qosarlanghan qarip arqyly dúrys sóileuge ýiretesiz? Al tili endi shyghatyn sәbiylerge qazirgi ghalymdar úsynghan әlipby boyynsha qazaq tilin ýiretu aghylshyn tilin ýiretumen birdey bolmay ma?! Búl aradaghy basty qauip – qazaq tilining fonetikalyq ýndestigine endigi jerde aghylshyndyq fonetika zandylyqtary ýstemdik etetin siyaqty.Áripterdi qosarlap berude óte saq bolghanymyz jón.Aghylshyn tilining әripterdi qosarlau arqyly dybys jasau, shygharu әdisin  qazaq tiline qoldanudyng tiyimsiz jaqtaryna qarapayym halyq birden alandaushylyq bildirdi. Halyq aitsa – qalt aitpaydy. Qazaq tilin paydalanushylardyng basym bóligi qarapayym halyq ekenin úmytpayyq.

Júrttyng bәri Erbol Tileshov siyaqty ghalym emes qoy?! Men shiyrek ghasyr boyy memleketimizding tәuelsizdigining bayandy boluy jolynda shama-sharqymsha atsalysyp, ter tógip  jýrgen qara narday, qarapayym qazaq jurnalisterining biri bolghandyqtan da, osynday últymyzdyng tól alfaviytin latyn alfaviyti negizinde qayta jasau mәselesinde «ura» dep apay-tópey asyghystyq bolmauy ýshin ózimning azamattyq pikirimdi bildirudi paryzym dep sanaymyn.  Tәuelsizdik alghannan beri atqarylyp jatqan sharalar, jetken jenister az mes, әriyne! Ókinishke oray orny tolmas ókinishter de az emes qoy...Mәselen, auyl sharuashylyghy salasyn saqtap qala almauymyz, jekeshelendiru prosesterining óte asyghys jýrgizilui, t.t. tolyp jatyr ghoy!

Tipti , kýni keshe ghana  qoghamda ýlken rezonans tughyzghan jer mәselesi... Endeshe, latyn әlipbiyine kóshudi jan-jaqty talqylaytyn memlekettik dәrejedegi arnauly komissiya qúryp, onyng qúramyna birinshi kezekte til mamandaryn, lingivisterdi, pedagogtardy, jazushylar men jurnalisterdi, tipti kez kelgen buyn ókilderin qatystyryp, әleumettik jelilerdegi qarapayym azamattardyng pikirlerin de jan-jaqty qarap  shyghu kerek. Qazaqta maqal bar: «Shymshyq soysa da qasapshy soysyn» degen. Eng songhy sózdi , naqty úsynysty  Til mamandary men ghalymdarynyng ortaq sheshimi negizinde jasaghan abzal.

Al, Parlament osy aitylghan úsynystardyng negizinde ghana sheshim qabyldauy kerek. Mine, sonda ghana Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng latyn әlipbiyine kóshu turaly tapsyrmasy óte joghary dengeyde  jýzege asatyn bolady. Bile bilsek, әlipby auystyrghan sәtte joghalyp ketpey me, tilimizding týrkilik, qazaqy bolmysy, qazaqqa ghana tәn әuezdi dybystary ózgeriske úshyrap ketpey me degen qorqynysh býgingi tanda әrbir qazaqty mazalap otyr.Qazaq tili – qazaq halqynyng últtyq kody. Al, ol kodtyng kilti – latyn qaripteri negizinde jasalatyn tól әlipbiyimiz boluy kerek.

Olay bolsa latyn әlipbiyine kóshu ýrdisinde bizding asyghugha da, keshiguge de, qatelesuge qúqymyz joq! Búl – Úly Dalada ghasyrlar boyy tәuelsizdigi jolynda atoy salghan batyr babalarymyzdyng bizderge qaldyrghan asyl amanaty  ekenin úmytpayyq!Últtyq mýdde ýshin bәrimiz jauaptymyz.Últtyq mýddemizding basty atributtarynyng biri bolyp sanalatyn әlipby (alfaviyt) mәselesin sheshude qatelesuge qúqymyz joq!

Janabek Toybazarov,

jurnalist

Abai.kz