Qazaqtyng belgili әnshisi Ramazan Stamghaziyev eluge toldy. Biyl әnshining óner әleminde jýrgenine otyz jyl bolypty. Abai.kz aqparattyq portalynyng tilshisi osy aituly mereke qarsanynda әnshimen syrlasyp qaytqan edi. 

– Qalynyz qalay, Ramazan agha?

– Ázirge jaman emes, Qanatjan!

– Agha, erding jasy eluge kelgen kezinizde alghashqy saualdy sәl-pәl qytyghynyzgha tiiden bastasaq, renjimeysiz be?  

– Abai.kz-ting formatynda әngimelespeksing ghoy. Qalaghanyng sol bolsa, ony da kóreyik. Jalpy, senderding (jurnalisterdin) izdegendering sol qityqqa tii arqyly adamnyng ishindegisin syrtqa aqtaryp salu ghoy. Ángimeni bastamay túryp, saghan 21 qazan kýni «Respublika sarayynda» bolatyn "Kýzgi әuen" atty konsertimning biyletin berip qoyayyn. Konsertke kelmey qalyp, ornyng kempirding auzy sekildi ýnireyip qalmasyn.

– Mindetti týrde kelemin, agha. Al endi súraq qysqasha bylay: Ramazannyng nege ózinen asqan shәkirti joq?

– Menen asyp týsetin shәkirtterim kóp.

– Endeshe, olardy halyq nege bilmeydi?

– Bilmeytin sebebi dәstýrli әnshilerge ýkimet tarapynan qoldau joq. Talantty әnshilerdi aldymen elge kórsetu kerek. Ol ýshin ýlken sahnagha shyghar jol ashyq boluy kerek, telearnalardan konsertterin kórsetu kerek. Qazir sahnany arzanqol teatrlar men týrli shoumender jaulap aldy. Siz maghan aitynyzshy, Qayrat Baybosynovtan keyin qay dәstýrli әnshining konserti tolyghymen telearna arqyly Qazaqstangha tarady? Býgingi jýiening dәstýrli ónerge degen kózqarasy týzu emes. Bar kinәni sol jaqtan izdeu kerek.

– Siz aitqan Qayrat agha da, Siz de radiogha bir ret shyghyp, bar qazaqqa ózderinizding qanday әnshi ekendikterinizdi tanytqan joq pa edinizder? Endi ne kedergi?

– Basqagha jauap bere almaymyn. Óz basym sayasattyng dәstýrli ónerge degen suyq kózqarasyn elden búryn bayqadym. Sondyqtan da «qos mekendi» әnshige ainalugha sheshim qabyldadym. Estrada men dәstýrli ónerdi qatar alyp, elge tanylugha bolatyn shyghar dep oiladym. Estradalyq әnderdi aita jýrip, halyq әnderin synalap ortagha kirgizgim keldi. Búl - әnshi retindegi mening ústanghan sayasatym bolatyn. Dәstýrli әnderden jastar jalygha bastasa, estradagha kóshe qoyamyn. Sosyn aqyryn tolghaulargha týsemin. Ol da zeriktirse, keyingi zaman sazgerlerine kezek keledi. Osylay osy uaqytqa deyin publikany sayasatpen ústap keldim desem de bolady. Biraq, jalang estradagha әues bolmaghanymdy júrt jaqsy biledi.

Qolyna dombyra ústaghan qalyng qazaqtyng bәri Ramazan emes qoy. Sondyqtan da, keybir shәkirtterimizding baghy ashylmay kele jatqanyn moyyndaymyn.

– Mәsele, memleketke, memleketting sayasatyna kelip tireledi deysiz ghoy.

– Áriyne, solay. Jenil әuen, danghaza muzykagha berilgen efirlerding súrauy joqtyghyna kýiinemin. Biraq, qazir seng qozghaldy. Almatyda dәstýrli ónerdi nasihattaytyn teatr ashyldy. Biyl qanshama jigitter sonda júmysqa ornalasty. Jastardyng kózi endi ashyla bastady. Býkil qazaq ónerining basy sol ortalyqta toghysatyn boldy. Qazaqtar týsirgen filimder kórsetilip jatyr, bayqaular ótkizilip jatyr, qolóner sheberlerining kórmeleri úiymdastyrylyp jatyr.

Ózbekstangha, Týrkimenstangha, Qytaygha, Reseyge, kez-kelgen elge barynyz, eng birinshi últtyq ónerge kónil bólinedi. Qytay atam-zamanghy últtyq teatrlaryn jylda milliardtap qarjy bólip saqtap keledi. Últtyq dýniyelerin qasterlep, aldymen sonyng jaghdayyn jasaydy. Bizding qazaq óneri osynday qamqorlyqty kórmey keledi. Sondyqtan da Sizder «Stamghaziyevten keyin dәstýrli әn aitatyn kimder bar?» dep súrap otyrsyzdar. Múnday súraq bolmauy ýshin de últtyq ónerge memleketting kózqarasy týzelui kerek. Bizdi ókshelep kele jatqan jastar bar. Olardy kórsetetin, tanytatyn mehanizm joq. Telearnalardaghy birli-jarym baghdarlama men qazaq radiosy ol jastardyng jolyn ashyp jiberedi degenge óz basym senbeymin.

– Bәlkim kinә halyqta shyghar. Dәstýrli әndi tyndaytyn qúlaq joq shyghar.

–  Biz jalpy qazaqty danghaza mәdeniyetpen ulap tastadyq. Mәdeniyetting ólshemin estradadaghy seltenbay әnshilermen ólsheytin boldy. Teledidardy qosyp qalsan, ne talghamy, ne talanty joq alty әnshi jýredi. Sol alty әnshiden basqany kóre almaytyn halyqqa da obal. Júrt solardyng auzynan shyqqanyn sinire bergen son, dýbәragha ainalmaghanda qaytedi. «El» produserlik ortalyghy jylda Astanagha baryp, jyrshylardy jyrlatady. Bir dastannyng ózin eki-ýsh kýn jyrlaytyn ónerpazdar bar. Qanshama kýishilik mektepter bar. Sonyng bәrin nasihattay almay otyrmyz. IYdeologiya joq. Qanshama jaqúttarymyz tottanyp jatyr. Jaqsy dýniyelerdi jazyp alyp, saqtap qoiy, keyingi úrpaqqa amanattau joq. Bizding mandayaldy óner qayratkerleri "ýielep" ýilerinde jatyr. Ne memleketke, ne qoghamgha qajeti joq, olardyn...

– Búl óliara kezeng qansha uaqytqa sozylady dep oilaysyz?

– Bilmeymin. Meninshe últtyq ónerge ýlken reforma jasau kerek. Qazir tanymaldyqqa ie bolugha әleumettik jelilerding septigi tiyip jatyr. Halyq qanday әnshi bar ekenin bile bastady. Dauysy jaqsy әnshilerdi el izdey bastady.

– Bastapqy súraqqa qayta oralghym kelip otyr. Stamghaziyev ózinen keyingi shәkirtterin Stamghaziyevting kóshirmesi jasap jiberdi dep jatady. Búghan ne deysiz?

– Ol zandylyq! Men de bir kezderi Qayrat Baybosynovtyng kóshirmesi bolghanmyn.

"Ramazannyng Qayrat Baybosynovtyng kóshirmesi bolghan kezi"

– Onday kóshirmelik ónerdi órge jýzgizbeydi emes pe?

– Kóshirme bolghysy kelmegen әnshi qalypty búzyp shyghady. Mysaly, men Qayrattyng kóshirmesi bolyp qalghan joqpyn ghoy. On jyl boyy Qayrat aghanyng kóshirmesi bolyp jýrdim. Dombyrany qaghysyn, dauys yrghaghyna deyin ainytpay salatynmyn. Sahnadaghy jýrisi, túrysy, kiygen kiyimi, ýki taghuy bәrin-bәrin kóshirdim. Auyl-auyldy aralap әn tauyp alamyn. «Qayrat aghang siyaqty aitady ekensin» degen әr sózge quanatynmyn. Osylay elikteu arqyly ózimde bar kemshilikti joyyp, jaqsy sipattardy boyyma sinirdim. Bir kýni Qayrat agham: «Sen kopiya bolyp jýre beresing be? Kopiya bolghanynmen Qayrat bola almaysyn. Endi eki arany kessenshi. Seni Ramazan etetin neng bar?» dedi. Men sonan keyin basqasha izdenu jolyna týstim. Qayrat aghany «tiyp» tastap, Jәnibek Kәrmenovti, Jýsipbek Elebekovti nysanagha ala bastadym. Manarbek Erjanov, Qaly Bayjanov, Bayghabyl Jylqybaev, Qosymjan Babaqov, Kenen Ázirbaevtardy tyndap, solargha elikteudi bastadym. Sóitip jýrip, Qayrat agha salghan ýlken joldan daralanyp, óz soqpaghyma týstim.

– Qayrat agha sizdi tura jolgha salypty. Siz nege shәkirtterinizge Ramazan bola almaytynyn aitpaysyz?

– Men ylghy da olargha Qayrat aghaday jol kórsetip kelemin. Qansha aitqanmen shәkirt ústazgha elikteydi eken. Olardyng da meni búzyp-jaryp shyghar kýni bolaryna sengim keledi.

– Shәkirtterinizding boyynan qanday qasiyet kóre almay jýrsiz?

– Bizding kezimizde әn ýirenu óte qiyn bolatyn. Qúlaghymyz ylghy radiogha týrik jýretin. Qayrat Baybosynov aghamyzdyng auzyna qarap otyratynbyz. Ár aitqan әnin sol mezette jattap alatynbyz. Dombyrany tartqanda tórt shәkirti tórt jaghynan qarap otyratynbyz. «Sen saghany, sen ortany, sen bas jaghyn qarap otyr» dep bir-birimizge tapsyryp, sabaq bitken son, sonyng bәrin qúrap, әndi ýirenetin edik. Jalghyz magnitafonmen jalghyz kassetagha jazyp alghan әndi on-on bes ret qoyghannan keyin dauys syzyla bastaydy. Sonda da sol jazylghan әndi kózding qarashyghynday saqtaushy edik. Estigen әr әuendi der kezinde tez-tez migha toqyp alatyn edik. Ánge sonshalyq qúmar, sonshalyq ashqúrsaq edik. Jәnibek Kәrmenov aghany bir tyndap, Qayrat aghany eki tyndap, әn ýirenuge jantalasatynbyz. Sonyng arqasy bolar, bizben oqyghan jigitterding bәri qazir óner salasynan alys ketken joq.  Al, qazir bәri basqasha. Qazaqtyng myng әni men myng kýii jazylghan antologiya bar. Internetti ashsan, әn tolyp túr. Hrestomatiya deysing be, basqa deysing be, kitaptan kóp dýnie joq. Aldynda as tolyp túrsa, tәbeting qashyp ne jerindi bilmey qalasyng ghoy. Bizding shәkirtterde sonday toqtyq bar. Auzyna shaynap berip, iyegin qozghap, jútqyzyp jibermesen, әndi boyyna sinire almaydy.

Men shәkirtterimdi ylghy da teatrlargha jiberemin. Ártister 4-5 minuttyng ishinde kýldirip te, jylatyp ta ýlgeredi. Dәstýrli әnshige akterlik sheberlik mindetti týrde kerek. Solardyng sheberligin ýirense deymin. Akademiyada akterlik sheberlik degen arnayy sabaq ótemiz. Sol oqyghandaryn, teatrgha baryp praktikada kórsin deymin.

Ár balanyng tabighaty bólek. Árqaysymen jeke júmys jasaymyn. Bir bala әnge myqty bolsa, dombyragha joq bolady. Dombyragha qolyn jýgirtu ýshin az ter tókpeymiz. Endi birining til tazalyghymen júmys isteuge tura keledi. Keybir әripterdi dúrys aitqyzu ýshin arnayy dәris alularyna tura keledi. Bir shәkirtti 5 jyl degende әreng qashap shyghasyz. 10 shәkirtting ekeui әnshi bolyp shyqsa, sonyng ózi jetistik. 100 shәkirt oqu bitirse, onyng bәrine sahna dayyn túrghan joq. Qalghandary ónertanushy retinde ghylymmen ainalysyp, qazaqtyng joghyn joqtap jýredi. Endi bireuleri ústazdyq etudi tandaydy.

Men shәkirtterime auylgha, tughan jerine barularyna kenes beremin. Mәselen, Qytaydan kelgen Aman Áubәkirúly degen jigit tughan jerine baryp, Kýiting degen qalada óz mektebin ashty. Qazir sol jerde eki jýzden astam bala dәstýrli әnshilik ónerdi ýirenip jatyr. Tipti, qazir sol shәkirtimning shәkirtteri mening aldymda otyr. Qytaydan, Mongholiyadan jylt etken bir bala kórinse, sonyng jolyn ashugha tyrysamyn.

– El arasyna baryp әn jinau mәselesi qolgha alynbay keledi.

– Temirbek Jýrgenov atyndaghy Qazaq Últtyq Óner akademiyasy "Dәstýrli muzykalyq óner" kafedrasy eki jyl qatarynan Mongholiyagha ekspedisiya úiymdastyrdy. Qorjyndary toq keldi. Kafedranyng janynan qúrylghan laboratoriyamyz bar. Sonda notagha týsirip, zerttep, kitap etip shygharyp qoydyq. Al, jekelegen әnshiler ózderi ýshin el aralap, qazaqtyng jauharlaryn jinap jýretinin elding bәri biledi. Al, memleket tarapynan ekspedisiyalar úiymdastyrylyp jatyr degendi estigen emespin.

– Ónerde jýrgeninizge otyz jyl boldy. Otyz jylda ne bitirdiniz?

– Týk te bitirgen joqpyn. Qazaqtyng әnin aittym.

Túrsynjan Shapay men Ramazan Stamghaziyev

– Sizdi Ramazan etken Túrsynjan Shapaydyng әnderi degen pikirlerdi estiymiz.

–  Mýmkin. Biraq, bir ghana әnmen tanymal boldym dey almaymyn. Túrsynjan aghanyng «Darigha-dәuren», «Arman» sekildi әnderi meni qazaqqa tanytqanyn eshkim joqqa shygharmaydy. Ramazan dese – «Darigha-dәuren», «Darigha-dәuren» dese – Ramazan eske týsedi» dep jatady. Búl әn – mening baghyma baylanghan әn. Mening baghymdy osy әn ashty, ekinshi jaghynan әnning de baghyn men ashqan boluym kerek. «Darigha-dәurendi» qabyldamaytyn ortagha, «Arman» kerek. Bireulerding janyna «Sәule ghúmyr» jaqyn. «Ay-sәulemdi tyndap, dertimnen aiyqtym» degender de bolghan.  Jalpy, Túrsynjan Shapay ekeumizding shygharmashylyq odaghymyz halyqqa bererin tolyq berip boldy dep oilaymyn.

– Túrsynjan Shapayday sazgerge sizdi jaqyndatqan qanday kýsh?

– Qazaqy ýn, muzykadaghy qazaqy boyau meni Túrsynjan әnderine baylap qoydy. Ózining aituyna qaraghanda ol kisining әkesi de myqty oryndaushy bolghangha úqsaydy. «Agha, múnday әuenning bәrin boyynyzgha qalay sinirdiniz?» degenimde әkesinen kóp dýnie ýirengenin aityp edi. Ákey jady myqty, Abaydy jatqa biletin kisi bolypty. Aghamyz sol kisini tyndap jýrip, sazger Túrsynjan Shapaygha ainaldy. Ánderindegi qazaqy boyaudyng tamyry qanynda, teginde jatyr dep oilaymyn.

Bir kezderi «Abaydy saghynu» degen sikldi filim týsirmek bolghanda, Túrsynjan agha Abaydyng jeti ólenine әn jazdy. Abay sózine әn jazu ýshin Abaydy tolyq tanu kerek. Sydyq Múhamedjanov pen Ábilahat Esbaevtan keyin Abaydy tanyp-bilip, onyng sózine әn jazghan bir adam bar bolsa, ol – Túrsynjan aghamyz dep bilemin. Men sol jeti әndi de bir estigennen-aq ghashyq bolyp, attay qalap qorjynyma salyp aldym. Endi osy әnderding tórt-beseuining basyn qosyp, beynebayan týsirgim keledi.

– Ónerpazdyng artynan anyz ere jýretini bar. Sizding artynyzdan ergen anyzdar jayly aityp berseniz.

– Anyzdy qaytesin. Ómirde bolghan bir oqighany aityp bereyin. Birde maghan appaq saqaldy, yqsham sporttyq kiyim kiygen, qolynda taspiyghy bar bir jigit-aghasy keldi. Týrmede jeti jylyn ótkerip oralypty. «Abaqtydan shyqqanyma bir apta ghana boldy. Týrmedegi bes jýz jigitting atynan syilyq әkelip edim» dedi. Sóitti de, qoldan jasalghan pyshaq tartu etti. «Múnday syilyq alatynday ne istep qoydym?» dep edim: «Sening oryndauyndaghy Túrsynjan Shapaydyng әnderin tyndaghanda qapastaghy ruhymyz azat bolyp, tastan órilgen tórt qabyrgha kenip sala beretin. «Volyanyn» dәmin sening әninnen tatqanday boldyq. Sening әnderindi tyndaghan kezde janym «volyada» jýrgendey bolatyn. Sol bir sәtti sezimdi bastan keshu ýshin biz barlyghymyz «Darigha-dәurendi», «Armandy» tyndaytyn edik. Birinshiden, Allanyn, ekinshiden, osy әnderding arqasynda ruhany erkindik degenning qanday bolatynyn bildik. Sol ýshin rahmet aitugha keldim» dedi.

– Taspiyq ústaghan dindar adamnyng búl qylyghy tandanugha túrarlyq eken. Al, Sizding keybir әriptesteriniz últtyq ónerdi ysyryp qoyyp, taqua dindar, missioner bolyp ketken joq pa qazir?

– Tandaghan joly sol bolsa, janyna missionerlik jaqyn bolsa, solay ómir sýrgisi kelse,  ózderi bilsin. Din men ónerdi shatastyryp, boyynda bar ónerdi basqa maqsatqa paydalanu degendi óz basym týsine almaymyn. Qayrat agha: «Sender ózderinning ong jambastaryna keletin әn izdender. Keyin әn senderdi ózi izdep tauyp alady» deytin. Sol sóz shyndyq eken. Qazir kóp sazgerler ózderi kelip, әnderin úsynyp jatady. Ánimdi ait, toyyndy dýrkiretip ótkizip beremin, býkil jaghdayyndy jasaymyn» degen siyaqty uәdelerin ýiip tógedi. Men dýnie ýshin onday ortanqol әnderge satylghan emespin. Osydan-aq, qolymnan ónerdi din, sayasat jolynda saudalau kelmeytinin týsinersiz dep oilaymyn.

– Ángimenizge rahmet

Súhbattasqan Qanat Ábilqayyr

surette: Qanat Ábilqayyr, Ramazan Stamghaziyev, Qanat Tileuhan

Abai.kz