Shuy kóp Shymkentte polisiya kezekti ret aiyqpas daugha qalyp otyr. Dau emes-au, jegi qúrttay jayylqan jemqorlyqtyng jeteginde ketken qúqyq qorghaushylar adam óltirgenderge «arasha» týsip masqara bolyp jatyr.

Mәselening mәni mynaday. Saryaghashta qylmyskerler 15 jasar qyzdy zorlap, qinap óltirip ketken. Onyng mәiitin tuysqandary aryqtan tauyp aldy.

Boyjetken joghalyp ketken kýni-aq tuystary qyzdy belgisiz jaqqa ertip ketken adamdardy polisiyagha ózderi ústap әkelip bergen. Olar Bahtiyar atty jigit pen Firuza atty jengetay kelinshek eken. Qyzdyng tuystary tipti kýdiktiler polisiyagha kinәlaryn moyyndaghanyn aitady. Alayda, «jengetay» kelinshek qúqyq qorghaushylar ózin jibermeytin bolsa qay jerde qansha qyzdy olardyng astyna salyp bergenin jayyp salamyn dep qorqytqan. Osydan keyin polisiya ony bostandyqqa jiberedi. Tuystary kýdiktiler qyzdy polisiyadan bosap shyqqanan keyin óltirgen dep otyr.

Shuy kóp Shymkentte polisiya kezekti ret aiyqpas daugha qalyp otyr. Dau emes-au, jegi qúrttay jayylqan jemqorlyqtyng jeteginde ketken qúqyq qorghaushylar adam óltirgenderge «arasha» týsip masqara bolyp jatyr.

Mәselening mәni mynaday. Saryaghashta qylmyskerler 15 jasar qyzdy zorlap, qinap óltirip ketken. Onyng mәiitin tuysqandary aryqtan tauyp aldy.

Boyjetken joghalyp ketken kýni-aq tuystary qyzdy belgisiz jaqqa ertip ketken adamdardy polisiyagha ózderi ústap әkelip bergen. Olar Bahtiyar atty jigit pen Firuza atty jengetay kelinshek eken. Qyzdyng tuystary tipti kýdiktiler polisiyagha kinәlaryn moyyndaghanyn aitady. Alayda, «jengetay» kelinshek qúqyq qorghaushylar ózin jibermeytin bolsa qay jerde qansha qyzdy olardyng astyna salyp bergenin jayyp salamyn dep qorqytqan. Osydan keyin polisiya ony bostandyqqa jiberedi. Tuystary kýdiktiler qyzdy polisiyadan bosap shyqqanan keyin óltirgen dep otyr.

Polisiyanyng zansyz isterine narazy bolghan qyzdyng tuystary onyng mәiitin alyp Ontýstik Qazaqstan oblystyq ishki ister departamentine kelgen. Halyq kelgen kezde zәreleri ketken polisiyanyng biri qalmay bas ghimaratqa jinalyp alghan edi. Qyzdy artqan avtobustyng әinegine «GRUZ 200» dep jazylghan. Múnday jaghday búryn bolyp kórgen emes. Ashynghan halyq qylmys әlemimen bite qaynasyp, jemqorlyqqa belshesinen Shymkentting polisiyasynan әbden týnilgen. Olar qúqyq qorghaushylardyng qylmysyn әshkereleu ýshin mәiitti arqalap jýrip narazylyq kórsetuge deyin jetti.

Marqúm Zaripa Anarbaevanyng aghasyn da osydan 4 jyl búryn 16 jasynda belgisiz bireuler óltirip әlgi aryqqa laqtyryp ketken bolatyn. Ol kezde qúqyq qorghaushylar bozbala ólimine ózi kinәli degen. Al býgin auyzdaryn ashpady. Bir ýiding bildey eki adamy qaskóilerding qolynan qaza boluy Saryaghashty qylmyskerlerding uysynda ústap otyrghanyn bildiredi.

Qyzdyng tuysqandary «jengetay» Firuza jas qyzdy bireuding astyna salyp beruge uәde etken әri sózinde túrghan deydi. Al, «jas iyiske» tapsyrys berushi lauazymdy túlgha boluy әbden mýmkin. Sebebi, «jengetaydyn» qoqan-loqysynyng kýshti bolghany sonshama qúqyq qorghaushylar ony ústugha әli әreket etpey otyr.

Búl súmdyq oqighanyng shuy әzir basyla qongy ekitalay. Múny jyly jauyp qoya saluy da әbden mýmkin. Ári ketse bireu-mireuge sógis jariyalanyp, úsaq-týiek inspektorlar qyzmetinen alynatyn shyghar. Biraq, jemqrolyqtyng tamyryn osynshama tereng jangyna kózin júma qarap otyrghan lauazym iyelerining biri de jazalanbasy anyq. Óitkeni, sonyng bәri әlgi «jengetay» sekildi qylmys әlemi ókilderining qúryghyna ilingen. Búl býgingi qoghamnyng ýlken derti. Búl bizge belgili bolghany ghana. Qúqyq qorghaushylar kóp jaghdayda qylmysty býrkemelep, elge jariya qylmaudyng barlyq amalyn jasaydy. Biz bilmeytin múnday qylmystardyng talay jasalghany anyq. Ol qylmystar qúqyq qorghau oryndaryn jemqorlyqtan tazalamay eshqashan ashylmaq emes.

http://masa.kz/article/view/id/537