Nesin jasyrayyq, әlde әzilkesh, әlde akter Túrsynbek Qabatov degen jigitting sahnagha shyghyp alyp  zuyldata sóilep túrghanyn óz basym onsha suqanym sýimeytin edi. Onymnyng beker emes ekenine biylghy qazannyng 14 júldyzynda Qabatovty telearnadaghy «Ázil әlemi» degen jobadan kórgenimde taghy da... Ol búl joly әr ónir qazaqtarynyng auyzeki sóileu mәnerin mazaqqa ainaldyrdy. Aqyl-oyy, paryq-parasaty dúrys adam ne aitsa da ózi biletin, ózi zerttep, mәn-maghynasyna qanyqqan mәseleni qozghaydy. Al ózi sahnada qazaqshagha orysshany kójeqatyq qyp aralastyryp sapyratyn Túrsynbek әzilkesh әr ónirding jergilikti auyzeki sózderin kýlki etip túryp qazaqtyng tilin mazaqtap túrghanyna parasaty jetpey túr ma dep ony bir jaghynan ayap ta otyrdym. IYә, dýniyejýzilik til ghylymynda orfografiya, orfoepiya, singarmonizm yaghni, ýndestik zany, auyzeki til (razgovornaya rechi) degen úghymdar bar. Búl jer betindegi halyq ataulygha týgel tәn nәrse. Álde Túrsynbek әzilkeshke osy mәtindi ondaydan habary joq nadandau bireu jazyp berdi me, әlde Túrsekenning bilim-biligining jetken jeri me, qaydam, ol keybir qazaqtar «qay jaqqa» degendi auyzsha «qayaqqa», «ne istep jatyrsyn» degendi «ne istebatsyn» deydi dep, taghy bir-eki osynday auyzeki sózderdi kýlki qyp  biraz siltedi. Álde shynymen qazaq sózderin mazaq qyp kýldi me, әlde Túrsynbekting auzy-auzyna júqpay sóilegenine kýldi me, qaydam, әiteuir zalda otyrghan biraz toy-dumanshyl qauym kýlkige qaryq bop jatty.

IYә, әrbir kózi ashyq adam auyzeki til, jazbasha til degenning ne ekenin bilui tiyis. Mysaly, orystar bir ghana «chelovek» degen sózding ózin әrtýrli qúbyltyp aitady. Onyng bәrin tizbelep jatpay-aq qoyalyq. Al Qazaqstannyng qazaq eng kóp túratyn Shymkent, Qyzylorda jaghynan bastap, odan әri Aqtóbe, Atyrau, Aqtau, Oral uәlayattary «ne istep jatyrsyn», «qayda bara jatyrsyn», «tamaq iship jatyrsyng ba» degende «jatyr» sózin aita bermey «ne istebatsyn», «qayda baratsyn», «tamaq iship jatsyng ba» nemese «qay jaqqany»– «qayaqqa», «anau jaqta» degendi «aniyaqta», «mynayaqta», ne istep otyrsyndy» «neistep otsyn» dey salady. Ár sózding býkil әrpin birin qaldyrmay aitu kerek degen zandylyq joq. Ári ondayda sóileu tili, auyrlaydy. Auyzeki til, ýndestik zany degenimiz - osy. Ony Túrsynbek myrza bilmese de ol dýniyejýzi halyqtarynda bar nәrse. Tili shúbarlanghan, әr sózding býkil qarpin týgel aitsam dúrys bolady dep oilaytyn sauaty tómen telejurnalister men telejurnalist bolyp alghan sayqymazaqtar, әnshiler men KVN-shylar búl zandylyqty bilmeydi. «Aghorda» demey «Aq orda», «kógónis» demey «kók ónis», «botagóz» demey «botakóz», «neghyp jatyr» degendi «ne qylyp jatyr», «qaraghyzdy» «qara qyz» dep buyngha bólip, ýzip-sozyp sóileytin de solar.

«Qaysybirin aitayyn qayran, kóke» demekshi, býgingi Qazaqstan telearnalarynan tek Túrsynbek Qabatov emes, odan ózge de arzanqol әjua, qyljaqqa toly dýniyelerdi kórip otyryp elimizde qazaqtyng ghasyrlar boyy otarshyldyq tabanynda taptalyp qalghan últtyq sanasyn, últtyq namysyn oyatpaq týgil qazaqty әueyi, úrpaghynyng býite berse kimge ainalaryn oilamaytyn, toy-tomalaq, oiyn-sauyqtan basqamen sharuasy joq, tamaghy toq bolghanyna mәz, sanasyz tobyrgha ainaldyru sayasaty telearnalar arqyly osylay jýrgizilip jatqan joq pa dep qorqamyz.

Asha Matay degen kelinshekting birese tisterin týgel aqsityp, birese auzyn barynsha ashyp oryndy-orynsyz kýle beretinin kórgende onyng teleekranda ózin ústay bilu mәdeniyetine kýmәnmen qaraytynmyn. Oghan anau «Qalaulym» atty jobany kim ashyp bergenin Qúday biledi, әiteuir ondaghy qazaq qyzdarynyng ospadar qylyqtaryn kórgen sayyn jogharghy jaqta osynday jobalar ashu arqyly qazaqty búratola býldirumen ainalysatyn bireuler otyrghanday kórinedi de túrady. Áytpese, qanday  «jýk kóterip» otyrghany  atynan-aq kórinip túrghan telearnalardaghy myna jobalardy qazaqtyng sau-salamat úrpaghyn ósiruge qyzmet etedi deu mýmkin be? Qaranyz:

«Toy-duman», «Júldyzdy jekpe-jek», «Júldyzdar jarqyraydy», «Qyzyq tayms», «Án men әnshi», «Ánder men jyldar», «Senbilik shou», «Biyle, Qazaqstan», «Gәkku», «Eki ezu», «Aynonlayn», «Jaydarman», «Ázil әlemi», «Pәlensheevter», «Taqiyasyz perishte», «Silk way Star», « na SinGer», «Saghyndyrghan әnder-ay», «Kelinder bәigesi». Osylay kete beredi. Búlardy kórip otyryp, qazaq әn salyp, by biyleu, qyrshanqy, qysyr sóz, әzil-qaljyn, sayqymazaq, toy-tomalaq oiyn-sauyqtan basqa sharuanyng bәrin týgendep bitirip tastaghan halyq eken dep qalasyn. Qúday saqtasyn, bayaghyda bir әjemiz keyigende «Arsyzgha kýnde meyram, kýnde toy» deytini eske týsedi. Sol kisi aitqanday qazir teledidardy ashyp qalsang inkubatordan shyqqan balapandarday qújynaghan, órip jýrgen әnshi emes әnshi, sazger emes sazgerlerdi kóresin. Ángimeleri  solardyng ne iship, ne jeytini, ne kiyetini, kýieuimen nemese әielimen qalay tanysqany, bal aiyn qayda ótkizgeni, neshe klip týsirgeni, qanday kólik minetini, tipti, qalay jatyp, qalay túratyny, qanday әtir, qanday iyissu qúyatyny turaly. Osymen dogharayyq.

Televiziya HHI ghasyrdyng eng paydaly da, eng qauipti de qúraly. Átten, biz 26 jyldan beri ony ghasyrlar boyy tili shúbarlanghan, últtyq bet-beynesining kóp qyrynan, últtyq sanasynan, salt-dәstýrinen alshaqtap qalghan, qazaqty ýstem últtyng aldyndaghy qúldyq minezden aryltyp, shyn tәuelsiz últ qalpyna keltiruge paydalanudy qolgha alghan joqpyz.

Myrzan Kenjebay

Abai.kz