Fransiyanyng әlemgi әigili akteri Jerar Depardie Astanagha kelip, "Qazaqfilim" týsirgen "Keshikken mahabbat" atty filimning túsaukeser rәsimine qatysty. Búl kinony kórermenning qyzygha kóretinine qazirden bastap bәs tige beruge bolady. Filim óte sәtti shyqqan. Kýldire otyryp múnaytatyn, múnayta otyryp kýldiretin búl filimning eng basty ereksheligi - qazaq auylynyng ómirin aina-qatesiz kórsetui.

Ontýstik Qazaqstan oblysyndaghy tyrs etken tirligi joq kishigirim auyldyng túrghyny Gera aghanyng rólin somdaghan Jerar Depardieni Fransiyanyng akteri dep aitqynyz kelmeydi. Nemis bolsa da (kinoda nemis shalynyng rólinde) qazaqqa sinisip, taza qazaq bolyp ketken naghyz Shymkentting shaly. Auyldyng Qaltayy (Núrjúman Yqtymbaev somdaydy) men Satybaldysynan (Bolat Qalymbetov oinaydy) esh aiyrmasy joq. Anqyldaghan anqau, auzyn ashsa jýregi kórinetin aqkónil, dos kónili ýshin otqa da, sugha da týsetin, tipti alghashqy mahabbaty, jýregining týkpirindegi Qalimany da qiya salugha dayyn naghyz qazaqtyng myrza shaly.

Fransiyanyng әlemgi әigili akteri Jerar Depardie Astanagha kelip, "Qazaqfilim" týsirgen "Keshikken mahabbat" atty filimning túsaukeser rәsimine qatysty. Búl kinony kórermenning qyzygha kóretinine qazirden bastap bәs tige beruge bolady. Filim óte sәtti shyqqan. Kýldire otyryp múnaytatyn, múnayta otyryp kýldiretin búl filimning eng basty ereksheligi - qazaq auylynyng ómirin aina-qatesiz kórsetui.

Ontýstik Qazaqstan oblysyndaghy tyrs etken tirligi joq kishigirim auyldyng túrghyny Gera aghanyng rólin somdaghan Jerar Depardieni Fransiyanyng akteri dep aitqynyz kelmeydi. Nemis bolsa da (kinoda nemis shalynyng rólinde) qazaqqa sinisip, taza qazaq bolyp ketken naghyz Shymkentting shaly. Auyldyng Qaltayy (Núrjúman Yqtymbaev somdaydy) men Satybaldysynan (Bolat Qalymbetov oinaydy) esh aiyrmasy joq. Anqyldaghan anqau, auzyn ashsa jýregi kórinetin aqkónil, dos kónili ýshin otqa da, sugha da týsetin, tipti alghashqy mahabbaty, jýregining týkpirindegi Qalimany da qiya salugha dayyn naghyz qazaqtyng myrza shaly.

Filimning oqighasy da qarapa­yym. Jer ortasynan asqanda Qúday qosqan qosaghynan aiyrylyp, jal­ghyz siyrymen soqa basy sopayyp eski ýide qalghan Qaltay shaldyng erte túryp, o dýniyelik kempirining oramalyn jamylyp, shalghyshyn tartynyp (múnysy keyinnen belgili boldy: ala siyrdyng qaytys bolghan kempirge ghana jelinin ústatatyn qiqar әdeti bar eken), siyr sauyp otyruy jәne onymen jalghyzdyq jayly syr bólisui bastapqyda kýlkindi keltirgenimen, artynan jýregindi tilgileydi. Qaltaydyng kempirining ziratyna baryp: "Jaqsy jer tauyp alghan shygharsyn, ómirde de pysyq eding ghoy..." deuining ózi sanana týrli oy salady.

Qaltay shal osylay jabyghyp jýrgende kórshisine qaladaghy Jiyde keledi. Ol da taghdyrdyng jazuymen jesir qalghan. "Jas kelse de, kónil qartamaydy eken", Qaltay dosy Geragha baryp, ózining ýilenbek oiy bar ekenin aytady. Sol-aq eken, Gera auyldaghy jesirlerding atyn atap, týsin týstep, solardy týgeldeuge kirisip ketedi. Jiydening ózine tóbeden týskendey, dereu qúda bolyp baryp, betteri qaytqan son, "qalalyqtar bizdi qaytsin!?" dep búlqan-talqan renjiydi. Shaldardyng renjui kinoda óte shynayy beynelengen. Qalyndyq izdep, auyldy sharlap, qazaqy qaljyndarymen kórermendi baurap alatyn qarttardyng tirliginde eshqanday jasandylyq joq. Ómirding ózindey óte tabighiy.

Barar jer, basar tauy tausylghannan keyin Gera ózining qoly jetpegen alghashqy mahabbaty, yakiy Qalimany Qaltaygha alyp bermekke bekinedi. Biraq, keshigipti. Izdep barsa, Qalima da bú dýniyeden ótip ketipti. "Ana jyly Germaniyagha kóshkenimde, Qalima kózi jasaurap, "ol jaqqa sen syimaysyn" dep edi... Áulie eken ghoy!" dep, últy nemis Geranyng ókinui de riyasyz sendiredi.

Kinoda auyl ómiri boyamasyz kórsetiledi. Mýmkin filimning jýrekke jaqyn kórinui de osydan ba eken... Qaltaydyng ala siyrynyng sýtine qaraghan kórshining ýii, topsasy tozyp, boyauy ketken eski esikter, әbden tozyghy jetip borday uatylghan shatyrlar, jyryq qol jughysh, synyq aina, sylaghy әldeqashan týsken qabyrghalar, shógip, jarbiyp túrghan ýiler - dәl býgingi qazaq auylynyng shynayy suretteri. Dastarhannan da qazy-qarta, qara uyldyryq, qúrt pen jent kórinbeydi. Jaz mezgili bolghan song shyghar, jýzim men alma úshyrasady dastarhanda, әiteuir. Kóbinese, bayaghy nan men qant. Dastarhan qonaqqa jayyla qalsa, auyldyng moyny sorayghan "samopaly" qoyylady. Satybaldynyng qúdalyqqa úyalmay minip baratyn eski "uazy" bar. Biraq, onyng әieli eski astaudy aldyna jayyp kir juyp otyr. Búl әlemge aty shyghyp, baylyghy tasyghan Qazaqstannyng auyldaryna kir juatyn mashinanyng әli jete qoymaghanyn anghartady. Al kiyiz ýy ishinde Geranyng arqasyn әieline ystyrtyp juynyp jatuy, auyldyqtardyng qarapayym ghana monshagha әli de zәru ekenin aitpay-aq úqtyryp túr.

Kezdeysoqtyq pa, әlde әdeyi týsirgen be, filimde úyaly telefondy qyzyqtaghan mektep jasyndaghy balalar men poshtadan zeynet­aqysyn alatyn zeynetkerler ghana kórinedi. Al jastar mýlde joq. Kóshede oinap-kýlip nemese qybyrlap tirshilik etken jan bayqalmaydy. Bir kórinip qalghan jalghyz baqtashynyng ózi de qyzu. Al qaladan kelgen jastardyng auylgha ayaldaytyn oilary da, niyetteri de joq (Auyl jaqsy bolsa, әke-sheshelerin jalghyz tastap, qalagha nesine sandalsyn?!).

Mine, Gera, Qaltay, Satybaldy ýsheui kórshi ózbek auylyna barmaq. Kempir izdep, әriyne. Biraq, shekarashylar olardy kópirden ótkizbeydi. Sebebi, qújattary joq. Oghan qaraytyn shaldar ma?! Ózendi belshesinen keship, shekaradan ótip barady... Endi osy kórinisti oidan shygharghan dep kórinizshi?!

Jol jiyeginde gaz qúbyry tartylyp túrsa da, Qaltay men onyng kórshisi aghash janqalap, týtinge byqsyp otyr. Paradoks! Kórkem kinodan auyldyng shynayy beynesi kórinedi. "Habar" men "Qazaqstan" telearnalaryn lupamen qarasang da, múnday tiri beyneni tappassyn! Al múnda bәri jandy, bәri ras. Tipti, Qaltaydyng qaladaghy balasynyng qolyna barghysy kelmeui de (qaladaghy qazaqtar qay bir jetisip jýr?!) - ómirden oiyp alynghan derek.

Aytpaqshy, osy kinonyn alghash­qy kórsetilimine preziydent N.Nazarbaevtyng ózi kelip qatysty. Preziydent auyldyng qonyrqay, jýdeu tirligin kórgende qatty tolqydy ma, kim bilsin, kino bitkende kópshilikke pikirin bildirmesten, ketip qaldy ("Kóshpendilerdi" kórgende oiyn aityp edi). "Keshikken mahabbattyn" ssenariyin jazghan avtordyng biri Sergey Ázimov "búl tuyndyny týsiruge bar-joghy bir jarym million dollar ghana júmsaldy" - dedi jurnalisterge. Basty demeushi - Qazaqstan baylyghynyng jartysyn jambasyna basyp jatqan milliarder Patoh Shodiyev. Jalpy, P.Shodiyev, A.Mashkevich, V.Kiym, T.Qúlybaev sekildi shirigen baylardyng milliardtaghan dollarynyng mynnan bir bóligin ghana qazaq kinosyna júmsasaq, shetelding týrli júldyzdary ózimizding Núrjúman Yqtymbaev, Bolat Qalymbetov sekildi talantty akterlerimizding qoldaryna su qúya almay qalady eken-au degen oy keldi bizge...

Týpnúsqadaghy taqyryp: «Jerar Depardie N.Nazarbaevqa qazaq auylyn aqyry kórsetti-au...»

«Jas Alash» gazeti