Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 5713 8 pikir 4 Qarasha, 2017 saghat 09:21

Jadyny jattyqtyru

 

Kókónister alyp túrmyn. Satushy jas jigit kókenisterdi tarazygha tartyp jatyr. Men dauystap sanay bastadym.
- Apay, maghan senbeseniz birge sanayyq, - dedi satushy.
- Mәsele sengende emes. Mәsele - mening jadymda. Men ózimning jastyghymdy saqtaghym kelse, әueli jadymdy saqtauym kerek. Ol ýshin myigha arnalghan jattyghulardy isteuge ədettenuim kerek. Dauystap sanau - ol keremet jattyghu. Ony tek kerek jaghdayda isteseng boldy. - dedim.

- Apay, jadynyzdy jattyqtyramyn deseniz, Qúrandy jattanyz! - dedi satushy jigit. Búl jauapty estigende qanym lezde myima shauyp, meni soghysqa dayarlanghanday órshitip əketti... Qalaysha osy sózdi jap-jas qazaqtyng jigiti aituy mýmkin edi? Qúlaghymnan qúlaqqapty shygharghanym bilekti sybanghanday boldy. Balany basynan ayaghyna deyin lezde sholyp shyqtym. Saqal múrty joq, jasy kóp bolsa jiyrmanyng o jaq, bú jaghynda....

- Sen qazaqsyng ba?

- Áriyne, qazaqpyn...

- Qazaqtar balalaryna qanday ertek aityp ósiredi?

- Esimde joq. Talay ertek aitqan shyghar.

- Qazaqtar balalaryna "Batyrlar jyryn" aityp ósredi. Qay jyrdy bilesin?

- Estidim, biraq, jatqa bilmeymin.

- Qazaq balasy tughanynan batyrlar jyryn estip, esinde saqtap ósetin. Sol jyrlar "Babalar sózi"  degen jinaqta shyghardy. Ol jinaq 100 tomnan asty, olardyng barlyghyn este saqtau ýshin ne degen jad kerek desenshi! Olardy qart әjeler jatqa biletin. Nemerelerine solardy әndetip aityp uatatyn, sonymen janyn susyndatatyn, solardy qanyna siniretin. Ne ýshin?

- Ne ýshin?

- Batyr bolyp óssin dep! El tiregi, el jetekshisi, el basy bolsyn dep. Al sen Qúrandy jatta deysin. Qúranda adam qúl bolsyn deydi. Sonda sen qúlsyng ba?

- Qúranda "Adamnyng qúly bolma, Allanyng qúly bol", deydi.

- Búl sózden maghyna ózgermeydi. "IYtisin, itsin" dep - adamgha aita bersen, adam bir kýni ýre  bastaydy. Adam - ol óte kýrdeli jaratylys. Barlyq adamnyng tegi birdey, tek myiyna "qúiylghan aqparat" qana әr týrli. Sol "aqparat" adamdy basqarady. Birin qúl qylady, birin úl qylady.

Tarihty dúrys oqyghan bolsan, onda qazaqtar kóshpendi el bolghanyn bilesin. Kóshpendi degen - úlan-ghayyr jerdi syghandar siyaqty sharlap jýru emes, ol, qazaq ýshin - Úly Dala iygiligin iygeruding yqtimal jәne óte tiyimdi, tabighatqa eng ýilesimdi amaly. Qazaqtyng kóneden istegen tirligin adamzat tek býgin ghana týsinip, baghalap jatyr. Biraq, kóshpendi el búrynnan basymdyq tanytyp, basqanshy otyryqshy elderdi jenip, baghyndyryp, basqaryp kelgen. Olardy qúl qylghan. Sol qúldargha ózining basymdyghyn moyyndatu ýshin - olardy "Qúdaydyng qúlysyn" dep qana kóndire alghan. Al býgin sol qúldar endi týrki úrpaghyn qúlsyng dep, basynghysy keledi. Bizding bilimdi, alghyr jastarymyz soghan ilanyp, ózderin qúl qylghysy keletinin qalay týsinuge bolady?! -
Iya, men osy sózderdi qyzbalanyp aittym.
- Sonda arabtardy baghyndyryp, týrk qaghanatyn qúrghan elding túqymy endi ózin ózi joyyp, arabtargha, olardyng jalghan dýniyetanymyna qúl bolmaqtaryn esh týsinbey, joyylyp ketui kerek pe edi? Sol arabtar ýshin qyrghyn maydangha shyghyp, tekke ólip ketui kerek pe edi?

- Qúday saqtasyn, apa! Olay bolmaydy!

- Onda "Batyrlar jyryn" jatta, Qúrandy emes!

- Iya, endi men "Batyrlar jyryn" jattaymyn! Men - týrki úrpaghymyn! - dedi jas jigit.

- Baqytty bol, balam! Qazaqtyng nesibesi mol, batasy - kiyeli, bolmysy - berekeli. Sol mol qazynadan Tәnirimiz bizdi aiyrmasyn!

Aygýl Qoqay

FB-daghy paraqshasynan alyndy

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377