Qazaqstan Respublikasy

                                            Jogharghy Sot tóraghasy Q.Á. Mәmiyge

Qúrmetti Qayrat Ábdrazaqúly!

Men, Danaeva Nazgýl Mederqyzy, Batys Qazaqstan oblysy Oral qalalyq soty qúramynda tóraghalyq etushi sudiya Q.T.Óteshevtyng 2017 jyly 18 qyrkýiektegi №2710-17-00-1/6 19 shygharghan ýkimine, sottalushy S.U.Temirghaliyevtyng isi boyynsha qarsylyq bildirgim keledi. Sol sebepti de Sizge hat jazyp, basymdaghy auyr jaghday men әdiletsiz sot ýkimi turaly bayandap, әdil sheshim shygharugha yqpal etuinizdi súraymyn.

Joldasym Salamat Temirghaliyev bilimi joghary, auyl sharuashylyghy ghylymdarynyng kandidaty, otbasy jaghdayy – zandy-nekelimiz, kәmeletke jetpegen ýsh balamyz bar. Olardyng bireui bala kezinen mýgedek (DSP), jýre almaydy.

Joldasym Batys Qazaqstan oblysy boyynsha Auyl sharuashylyghy ministrligining aumaqtyq inspeksiyasynda 2010 jyldan bastap keshegi sot ýkimi shyqqan kýnge deyin bas maman bolyp júmys jasap kelgen. Memlekettik qyzmetshi, «Núr Otan» partiyasynyng mýshesi.

Joldasymdy әdiletsiz sottap jatyr, 277 baptyng 2 bóliginen qorghalyp, 279-1 babyna auystyrghan, yaghny әdiletsizdik jasaldy dep esepteymin. Negizi kinәli adam Altay Qobylanov (astynghy pәterde túratyn jigit) joldasymnan múrjanyng ótkizuin, jasaugha kómektesuin rúqsat súrap ótingen edi. Biraq ol sotqa kelgende sózinen ainyp, basyn alyp qashty, ol bizderden kómek súramaghanyn jәne bizding ýige kirmedim dep aitqan, yaghny joldasymdy satyp ketip otyr. Oghan aighaq ta bar, yaghny kuәger. Men búl jaghdaymen kelise almaymyn. Sebebi janúyada ýsh balamyz bar. Bireui DSP jýre almaydy. Qyzym dayarlyqta mektepte oqidy, kishi úlym ýsh jasta bala-baqshagha barady, ózim júmyssyzbyn. Mýgedek úlymmen ýide otyramyn. Endi kishi úlymdy balabaqshagha, qyzymdy sabaqqa kim tasidy? Joldasymsyz mening bir ózime ómir sýru jaghdayym qiyn. Joldasymnyng ay sayyn tabatyn 70-80 myng aqshasyna kýneltetinbiz. Ýlken úlym jii auyrady. Jalghyz adamgha juyndyru da onay emes. Endi qalay kýneltemin, bizding jaghdaydy kim oilaydy? Pәterding jaghdayy da mynau, togy tartylmaghan, bitpegen ýi, tóbesi jabylmaghan, qysqa jaramysyz, ata-anamyz ýiding qorabyn túrghyzyp bergen, qysta jaldamaly ýide túrdyq, búdan búryn da jaldamaly ýide túryp jýrdik. Endi aldaghy uaqytta kýn kórisim qalay bolatynyn bilmeymin. Ony kim oilaydy. Balalaryma әke kerek, kýnde әkelerin súraydy, kýtedi.

Osy jaghday bolghaly úiqymyz qashty, ýide tynyshtyq ketti. Jaghdayym óte qiyndady. Endi mine, Qayrat myrza siz bәrin kórip, estip-bilip otyrsyz. Endi әdil sheshimdi qabyldaydy dep sengimiz keledi. Jazyqsyz adamdy bosatuynyzdy súraymyn. Qazirgi jaghdayym óte nashar, sottan әdil sheshim kýtken edik, alayda, bәri kerisinshe bolyp shyqty. Joldasym auylsharuashylyghy salasyn úzaq jyldar zerttep, kandidattyq dissertasiyasyn sәtti qorghap shyqqan. Oral qalasynda joghary oqu ornynda sabaq bergen. Osy uaqytqa deyin bireuding ala jibin attamaghan, ózining ýsh balasymen qosa, qart әke-sheshesin asyrap-baghyp otyrghan jalghyzy edi. Bar ýmitim Sizde, isti qayta qarap,oryn alghan jaghdayda kýieuimning kinәsizdigi dәleldense deymin. Ózimning de, kýieuimning de zang jaghynan sauatymyz joq. Tergeushining qol qoy degen qújattaryna qol qoya berippiz. Sonynda onyng barlyghy bizge qarsy jazylghan qújat ekenin bildik.

Qúrmetti Qayrat Ábdrazaqúly! Mening jәne ýsh balamnyng kóz jasymen jazylghan ótinish hatymdy nazardan tys qaldyrmaysyz dep senemin Sizge! Men songhy mýmkindik dep ózinizge hat jazugha bel budym, sebebi aldaghy kýnimiz búlynghyr. Mýgedek shiyettey balalarmen qazir dalada qalyp otyrmyn. Jalghyz asyraushy joldasym temir tordyng ar jaghynda. Eger de ol qylmys istegen bolsa, amalsyz jazasyn tartsyn dep kóner edik. Biraq ol osy uaqytqa deyin ómirin ghylymgha arnaghan adam ghoy! Ony jazyqsyz sottap otyr! Onyng myndaghan shәkirti men әripesteri de zor ýmitpen aqtalyp shyghatynyna ýmitterin ýzbey kýtip otyr. Men de sol senimmen osy hatty jazyp otyrmyn...

Sәlemnen Nazgýl Mederqyzy

Abai.kz