Jazudan ýmiti bar talapker oqugha da yntaly eken deyik. Biraq kitap kóp, qaysy birin oqyp tauysarsyn. Jәne sonyng bәrin oqu qajet te emes. Keybir shalaghay-shalys kitapty oqyghannyng ózi ziyangha shyghuy mýmkin. Sondyqtan irikteu kerek, talgham, talap kerek.

Onsyz da shekteuli uaqyttyng әuelgi kezeninde iygeriluge tiyis, eng ýzdik núsqalar - alghashqy basqy emes, eng songhy basqy der edik, óitkeni ónerde ýirenu, ósu jamannan emes, jaqsydan óris alady, jәne shyn ýzdik shygharmalardyng ýlgili dәrisi jas kezdegi alghashqy oqumen shektelmeydi, qarymdy qalamger bolghan shaqtyng ózin de qaytyp oralasyz, taghy qanshama qasiyetin tanisyz, jetken biyiginizdi baghamdap, aldaghy mejeni aiqynday týsesiz.

Jazudan ýmiti bar talapker oqugha da yntaly eken deyik. Biraq kitap kóp, qaysy birin oqyp tauysarsyn. Jәne sonyng bәrin oqu qajet te emes. Keybir shalaghay-shalys kitapty oqyghannyng ózi ziyangha shyghuy mýmkin. Sondyqtan irikteu kerek, talgham, talap kerek.

Onsyz da shekteuli uaqyttyng әuelgi kezeninde iygeriluge tiyis, eng ýzdik núsqalar - alghashqy basqy emes, eng songhy basqy der edik, óitkeni ónerde ýirenu, ósu jamannan emes, jaqsydan óris alady, jәne shyn ýzdik shygharmalardyng ýlgili dәrisi jas kezdegi alghashqy oqumen shektelmeydi, qarymdy qalamger bolghan shaqtyng ózin de qaytyp oralasyz, taghy qanshama qasiyetin tanisyz, jetken biyiginizdi baghamdap, aldaghy mejeni aiqynday týsesiz.

Ýlken jazushy boludy ómirlik múrat sanaghan talapkerge eng aldymen úsynarym: Abaydyng «Ghaqyliyasy», Múhtar Áuezovtyng alghashqy әngimeleri, «Qarash-Qarash» pen «Qily zaman» jәne «Abay joly», Sәbit Múqanovtyng «Ómir mektebinin» birinshi kitaby, Gogoli - «Mirgorod» pen «Peterburg povesteri», Stendali - «Qyzyl men qara», «Parm monastyri», Balizak -«Adamzat komediyasy», uaqyt jetkenshe, Turgenev - týgel, Tolstoy - Qapqaz әngimeleri, «Kazaktar», «Kreyser sonatasy», «Ivan Iliichting ólimi», «Hajy-Múrat», «Soghys jәne beybitshilik», Dostoevskiy - «Óli ýiden shyqqan jazbalar», «Qúmarpaz», taghy eki-ýsh romany, Pasternak - «Doktor Jivago», Kobo Abe -«Qúmdaghy әiel», «Bótenning týri» jәne búrynghy-songhy japon әdebiyetinen kózge ilingenning bәrin, Meriyme, Edgar Po, Mopassan, Mamiyn-Sibiryak, Chehov, Kipling, Djek London, Knut Gamsun, Buniyn, Akutagava, Moem, Nabokov, Ivo Andrich, Kolduell, Heminguey, Shalamov әngimeleri, nemese qolgha týsken kez-kelgen shygharmasy, sodan son... Stefan Sveyg jazghan «Balizak». Tipti, eng әueli osy kitapty oqyghan jón bolar. Taghylymy - bizben salystyrghanda qolayly jaghdayda, keng zamanda ómir sýrgen úly jazushylardyng ózining taghdyry qiyn, joly auyr bolghanyn kóresiz, eng ýlken daryndardyng ózi tynymsyz enbek arqasynda ghana әldenendey nәtiyjege jetkenin andaysyz. Biraq qalamyna eshkim jarmaspaghan, jazghanymdy qalay jariyalaymyn dep qinalmaghan, - yaghni, sizding aghalarynyzdyng joly búdan әldeqayda auyr boldy degen sóz.

Sizding ózinizdi de ne kýtip túrghany belgisiz. Endeshe... uaqytynda toqtay bilu de kisilik. Batyl jetpegennen emes, kónil soqpaghannan... Dәl osy arada oqyrman - kitap ataulydan qauip-qater, uayym men dert qana kýtetin, biraq bәribir ýirengen әdetin qoya almay, jaza beretin Jazushy qamytynan qútylyp, әrbir jaqsy shygharmadan iygilik izdeytin, quanysh tauyp, kýsh-quat alatyn, osy kitappen ómirin úzartyp, densaulyghyn arttyratyn oqyrman mәrtebesin iyelenesiz. Qútty bolsyn. Kitap basqa emes, osy Siz ýshin. Menin, menen búrynghy-songhy barlyq qalamgerding dem-tynysyn aiqyndaghan - osy Siz. Sizding arqanyzda úly әdebiyetter jasaldy. Oqy beriniz. Tek... bizdi әdil baghalau ýshin janaghy tizimdi úmytpaghanynyz jón.

Mýiizin shayqap tastap, әuelgi betinen ainymay, azapqa qaray úmtylghan bauyryma batadan basqa bererim joq. Áuelgi bata - taghy da sol shaghyn tizim. Osy núsqaudy birer jyl orayynda týgendep shyqqan talapker kórkem proza tabighaty turaly birshama maghlúmat alady. Biraq bar oqu osymen bitpeydi. Keneytu kerek bolady. Ol - «Mahabharatadan» bastap týsesiz degen sóz. Ellada әdebiyeti, Rim әdebiyeti, Ejelgi Shyghys, músylman әlemi, ortaghasyrlyq Dante men Rable, Servantesten bastap, ótken ghasyrdaghy Strindberg, Ibsen, Meterlinkke deyin, XX qandy yqylymda jasaghan Djoys, Prust, Kafkadan bastap, Kendzaburo Oe men Yukio Misimagha deyin týgel qarap shyghu kerek degen sóz. Jýz san jazushy arasynda jangha tuys eng jaqsysy tabyluy, jәne ol eshbir resmy tizimde joq, ózgeshe qalamger bolyp shyghuy taghy ghajap emes.

Mening ózimning bolashaq jazushy retindegi baghyt-baghdarym aiqyndalghan, kórkemdik múratym birshama qalyptasqan jiyrma-jiyrma eki jasymda ýlgi-ónege tútqan, janyma jaqyn sanaghan jazushylarym: Turgenev, Tolstoy, Stendali, Balizak, Djek London, Chehov, Mopassan jәne Heminguey boldy.

Býkil әlem әdebiyetin adaqtap ótip, ózinizding eng sýiikti jazushylarynyzdy belgilediniz. Endi solardy qayyra oqu, ekinshi, ýshinshi, besinshi mәrte ejiktey tekseru qajet bolady. Tútasymen oqisyz, jeke taraularyn qaraysyz, ayaghynan basyna qayta týsesiz... Qalay bastaghan, qalay ayaqtaghan. Qalay jalghaghan, qalay qúraghan. Kimdi, neni qalay jәne qaytip surettegen, beynelegen. Bir sózben aitqanda, ýlgili shygharmanyng bitis-bolmysyn, ishki qúrylymyn, qan ainalysy men jan tetikterin andau qajettigi tuady. Tútasty tanu ýshin aldymen jekelegen bólshekterding qyzmetin bilu kerek bolady.

Shygharmadaghy kishkentay tetik, kez kelgen bir kórinisti jobalayyq. Tabighat sureti delik. Janbyr. Endi qaraymyz. Turgenev-anshy qús atugha shyqty - әldeneshe ret jauyn jaudy. Qanday jaghdayda qalay jaudy? Abay - Áuezov Shilikti kezenge ilingende nóser boldy. Qaytip? Chehov «dalada» jýr - qalyng janbyrmen qosa, nayzaghay oinady, kýn kýrkiredi. Janbyr qalay bastaldy, kýn qalay kýrkiredi? Osy janbyrlardyng bәri bir janbyr ma, әrtýrli janbyr ma? Ózing biletin janbyrdan qanday aiyrmasy bar? Nege kózge elesteydi, nege dene titirkenedi. Kitap betindegi kýn kýrkirining qúlaq jaruy qalay? Jeke-jeke qarau kerek, salystyru kerek, oilanu, kónilge týn kerek.

Qyzaryp kýn shyqty, salbyrap búlt týsti, qaranghy týn boldy, jaryq ay tudy, sarqyrap ózen aqty, dauyldap dariya tolqydy, tau kógerdi, dala múnartty - osynyng bәri jazylghan, jýz týrli boyaumen myng mәrte beynelengen; qaytalanbas, ghalamat suretter bar - qas sheberler qaldyrghan osynday kórinisterdi bajaylay tekseru qajet bolady. Ýlgili dәristing eng onayy - osy.

Boran - Abay - Áuezov Shynghystaudyng ishinde, qarly dauylda adasty, shanaly Griynev-Pushkin Or dalasynda aqtýtek ishinde qaldy - siz qalay sezinesiz? Ajal - knyazi Andrey qalay óledi, Hajy-Múrat qalay óledi, Ivan Iliich qalay óledi, Gorio әkey qalay kóz júmady, Abay qalay dýniyeden kóshedi? Bireu әldeneden qoryqty-qorqynysh qalay sypattalypty? Quandy, - quanysh qalay kórinis tapty? Ghashyq boldy - bizdi eljireter kiltipany nede? Qyzghandy, - qalay bildik? Qayghygha úshyrady - nege jabyrqaymyz?

Kitap betindegi, bizge tikeley qatysy joq, ótipti-mis ómirdi qalaysha qaz-qalpynda qabyldaymyz; quanuymyz, tolquymyz, taghdyrlas aghayyn, tuystas bauyr tabatynymyz neden? Álbette, bir-aq auyz sóz - bar kiltipan tabighy shynayylyqta. Al osy tabighy keyip qalay jasalady - onyng jauaby tek sol shygharmalardyng ózinde túr. Jazushylyq ónerdegi eng qiyn mashaqat - jan tolqynystaryn beyneleu bolsa kerek. Búl joldaghy alghashqy dәris te úlylardyng ónegesin bayyptaudan bastalady.

Jandy kisiden jansyz qara tasqa deyingi aralyqta myndaghan zattyq túlgha bar, jazu barysynda solardyng keybirining týr-bitimin sipattau kerek bolady - búl mәsele klassikterde qalay sheshilipti - zerdelep qaranyz. Osy jekelegen zat tirkese, tútasa kele ýlken kóriniske ainalady. Mәselen, keng dala. Nemese, shaghyn ghana bólmening interieri. Qalay jasalypty, qanday negizde iriktelip, qúralyp, ýilese jarasym tauypty, - kónilmen úghasyz, kózben kóresiz, kórkem shygharmagha tiyesili zattyq әlemning negizgi jýiesin aiqyndaysyz.

Mopassannyng nemese Chehovtyng kishkentay bir әngimesi. Zaty derekti, sezimi tolyq, oqighasy qanyq. Bólshek emes, býtin. Áserli, әleuetti shygharma. Endi osy shaghyn ghana tuyndynyng qalay jasalghanyna nazar audarynyz. Neden bastalghan, qalay ayaqtalghan. Fabula, yaghny oqighanyng jiyntyq bolmysymen sujettik, kompozisiyalyq jýie qalay qabysyp túr. «Bayaghy ótken zamanda» dep bastap, «múratyna jetipti» dep ayaqtay ma, әlde múratyna jetkeninen bastap, bayaghygha kóshe me, әlde basy da, ayaghy da joq, qaq ortasy ma, sol ortasynyng ózi neshe býktelip, neshe qayyrylghan - myna әngimede bylay, kelesi әngimede qalay? Oqylghan on әngime, jýz әngime bir ýlgide jasalyp pa? Chehovtyn, Mopassannyng dengeyine az-maz jaqyndaytyn eki-aq bettik, tórt-aq bettik bir әngime jazu ýshin eki dýniyening syryn, tórt taraptyng danalyghyn iygeru keregine kóziniz jetse - bolashaghynyzdyng asa zor bolghany.

Biraq osydan son, Akutagavany oqyghanda jannan týnilip jýrmeniz. Búl - әngimening artyq emes, joghary emes, jana bir dengeyi. Akutagavanyng kezkelgen әngimesi turasynda tútas bir dәris oqugha bolar edi. Biraq biz jas jazushylargha arnalghan әdeby sauat sabaghyn jýrgizip otyrghamyz joq, әuelgi kenesimizdi ghana aityp otyrmyz. Sonymen qatar búl - Oqyrmanmen de syrlasu. Anshy әngime aitpay ma, týlkini bylay soqtym, qasqyrdy bylay attym dep. Alghany, atqany ras, tek azdap әsireleui mýmkin. Bizdiki әsiresiz shyndyq. Tilektes oqyrman kórsin, bilsin, al niyeti týzu talapker búlynghyrda adaspay, qúmartqan anynyng izine birden týsse deymiz...

Ángimeden ozdyq, kólemdirek hikayat qalay qúrylghan - oilanyp, saralap qarasanyz, bәri de dayyn túr, ýireniniz, ýlgisin alynyz.

Bayaghyda, student kezimizde kurstas, qalamdas bir dosym maghan: «Sende daryn joq, sondyqtan kóp oqisyn», - dep edi. «Sende sana joq, sondyqtan oqu qonbaydy», - dedim men. Ol: «Qaljyndap edim»,-dedi. Men: «Shynymdy aittym, - dedim. - Nadan jazarmannan bilimdi oqyrman artyq!»- dedim toqtay almay. Búl arada mәsele mening shamdanyp, beriden qayyrghanymda emes, dosymnyng qyjyrta keketip, kókeyindegi adalyn aituynda - ol rasynda da oqudy qajetsiz sanaytyn. Sonymen, darynyna senip ol ketti, oquyma senip men kettim, ol tópelep jazyp jatyr, men malshylap jazyp jatyrmyn; әuelgi kitaptaryn kórdim - kýldim, keyingi kitaptaryn kórdim - janym ashydy, al mening kitaptarymdy qaraghanda ol... ol da kýldi, әriyne, әuelde; sodan son... ashulanghan shyghar dep oilaymyn. Óitkeni, sonshama danyshpan bola túra, sonshama darynsyz menen qara ýzip, úzap kete almap edi. Mýmkin, kerisinshe shyghar. Ashulandy dep biluim sodan. Al mening anyq janym ashyghan sebebi, - eger ol ózi aitqan darynynyng ýstine ayanbay oqyp, ýzdiksiz izdense, Keremet degen jazushy bolyp, Biz qayda, Qazaq qayda, Jerden ozyp, Aspangha asyp, Kosmosqa ketip qalatyn edi. Olay bolmady. Darynyna ghana sendi de, dalada qaldy. Shynynda, daryn joq, qabilet qana bar edi. Sol qabiletine qosymsha az ghana oquy bolsa, tәp-tәuir jazushy shyghatyn edi...

Sol siyaqty, ózin tua bitken talant dep esepteytin jigitterding Tolstoydy da, Turgenevti de oqymay: «Ayt shýu, ógizim!» dep jýre beruine bolady, al osy kezde oquyna sýienip, atqa, at emes, odan da jýirik kólikke minip ketken әldekim bizding ógizding on jyldan song da jete almaytyn qonysynda ýy tigip, qazan asyp otyruy ghajap emes. Ayryqsha ejikteuimiz - biyikten ýmiti bar әrbir qalamger óz mýmkindigining ýddesinen shyghuy ýshin arghy-bergi ozyq әdeby núsqalardy týgese oqyp, zerdeley tanuy qajet, óner múraty - tanym aimaghyn keneytetin izdenissiz, ótkenning dәris, ýlgisin toqyghan enbeksiz jýzege aspaydy.

Suretkerlik sabaghy - klassik jazushylardy oqumen ghana shektelmeydi. Adamnyng qimyly, qozghalysy, bet qúbylysy, renish, qayghy, quanysh, tolghanys, kýmәn men qater, biyazylyq pen qataldyq, ýrey men sheshimtaldyq, erlik pen ayarlyq - renessans dәuirinen impressionizm kezenine deyingi úly suretshilerding rәsim múrasynda naqty tanbalanghan.Eng ayaghy jaqsy peyzaj jasaghynyz kelse, ótken dәuirdegi úly suretshilerding qyl qalammen beynelengen tabighatyn tanyp biluiniz kerek. Búl taraptaghy eng bederli kórinis qana emes, kórkemdeu salasyndaghy útymdy janalyqtar da osy suretshiler ýlesinde. Mәselen sonyng eng qarapayym bir ýlgisi - ren, sәule oiyny. Al bizden búrynghy qazaq qalamgerleri ishinde ozyq oqu, tereng әri jan-jaqty bilim arqasynda osy, suret, sәule tәsilin mengergen - jalghyz Múhtar Áuezov qana bolatyn. Jalpy, bizding Múhang әlemdik prozadaghy eng úly peyzajisterding qatarynda túr.

Sezim tolqynystaryn ýstemeley iygerude muzykanyng ýni airyqsha taghylym ýiretse kerek. Óz shanyraghymyzdaghy Bayjigit, Qúrmanghazy, Tәttimbet, Sýgir kýileri, Birjan, Aqan, Múhiyt, Áset, Estay әnderi últtyq sezim pernesine nәr berse, Europa, onyng ishinde nemis pen orystyng klassikalyq muzykasy jan tolqynynyng kókjiyegin keneyte týsedi. Ishki iyirim ghana emes, syrtqy týrge de iygi әseri airyqsha. Sonyng júpyny bir ghana kórinisi - ýlgili әdebiyettegi keybir ýzdik jazushylarda sóilemning yrghaq, әuenine airyqsha mәn beriledi. Qazaq prozasyna kelsek, sazdyq (úiqastyq emes, ýilestik) qúrylymnyng eng kóne ýlgisi - Abay prozasynyn, keybir ýzikteri. Men sóilemning sazdyq qúrylymyna alghash ret«Kók múnarda» nazar audarsam kerek, keyin, kýy men kýishi turaly jazylghan «Kókbalaqta» biraz jerge baryp qayttyq; búl jýie «Alasapyranda» jәne basqa shygharmalarda da kórinis tapqan. Seylemning sazdyq qúrylymy - artyqshylyq emes, erekshelik qana, búl jaghyna mýlde mәn bermegen prozanyng esesi kemimepti. Al, jazushynyng muzykalyq dәrisi - yrghaq ýshin emes, súlulyqty sezinu ýshin, adamnyng jan әlemine terenirek boylap, ruhany tanymdy keneytu, әri terendetu ýshin; ony az deseniz - jarasty kelisim, kompozisiyalyq ýlgi retinde de paydaly.

Syrly sezimning jan jýiege shymyrlap enetin, nәzik, tereng tolghanystargha núsqaytyn asa bir ýlgili sabaghy - әlemdik klassikalyq poeziyada jatyr. Ózimizding Abaydy, úly jyraular múrasyn әuelgi túma- bastau dep sananyz. Sonymen qatar, ortaghasyrlyq parsy poeziyasyn, islamgha deyingi jәne onyng alghashqy kezenindegi arab poeziyasyn jete bilu - jan iyirimining adamgershilik negizdegi eng iygi, eng asqaq bolmysyna nәr beredi. Jana dәuirde sóz ónerin kórkeytken Europanyng poeziyasy, әsirese Gete men Shiller, Hәine men Pushkiyn, Bayron men Lermontov, Miskevich pen Pótefy - kisi úghlynyng ishki әlemin tanugha tura jol ashady, aldymen ózinizdi bayyptaysyz, sodan song dýniyening syrly qaqpasynyng qúpiya kilti qayda jatqanyn andaysyz. Men jas kezimde osy úly aqyndardyng bәrin de qanshama qaytara, sýiinip, syrlasyp, tolqyp oqydym, kýni býginge deyin, kónil aughanyna oray, qolgha alyp túram, әr kezde әrqaysysyn janyma jaqynyraq tútqanym boldy, biraq múny bir, tilegi ortaq Pótefy men Miskevichten artyq tuys tappadym.

Ádeby oqudyng syrtynda tarihy taghylym bar. Halqynnyng qasiyetin baghamdau ýshin әueli óz tarihyndy biluing kerek. Bizding júrtymyzdyng tarihy qújattarda naqty tanbalanghan jiyrma bes ghasyrlyq bay tarihy bar. Sonyng keyingi myng jarym jylynyng deregi tipti mol, airyqsha bederli. Biz - ozyq mәdeniyet jasaghan úly halyqtyng perzentimiz. Orys otarshyldyghy janyshtaghan songhy jýz elu jyl bolmasa, tariyhqa mәlim eki jarym myng jyldyq adamzat sheruinde mening babamnyng keudesi biyik boldy, túrmys-tirshilikte ghana emes, oy men sanada, óner men sózde erkin ghúmyr keshti, batystyn, shyghystyng eshbir nәsili jetpegen azattyq ayasynda ósip-órkendedi. Mening jazuymdaghy barlyq jaqsy qasiyet - sol Babamnyng tikeley múrasy. Tarihty biludin, Atanyng Aruaghyn tanudyng arqasy, Ózimning artyqshylyghymdy sezinu nәtiyjesi: «Mening boyymda Elteris, Estemiyler, Kýl-Teginder zamanyndaghy kóshpendilerding qany bar!» - degen edi mening zildi qapas zamanda kitapqa týsken tiri suretim - Edige degen jas qazaq «Kók múnar» romanynda, sonau 1971 jyly. Bizge kýsh bergen - sol quatty Qan, bizdi sýiregen - sol qúdiretti Aruaq.

Tarihty bilmegen, atasyn tanymaghan jazarman Tәnirimen tildese almaydy, tabany qara jerden ajyramaghan son, tabighatynda qansha qabiletti bolsa da, ózin kemshin sanaydy, býgejektep túrady, nәtiyjesinde, nazary tómen, jazary pәs shyghady. Jazuy ghana emes, ózi de tómenshik bolady, syrttay qansha arqyrap túrsa da, jan týpkirinde teksizdikting jegi qúrty jatady. Jamandyghy - zamannyng tarlyghynan ghana emes, ózining talapsyz tasyrlyghynan.

Ol da ras, tarihy tanym tarabynda az-maz sauat ashu, týbegeyli dәris bolmasa da, negizgi túrghylardy tanu ilkide - orys-sovet otarlyq zamanynda óte qiyngha týsti. Qazaq ziyalylarynyng songhy eki-ýsh buyny babalarynyng tarihyn bilmey ósti. Búl rette qabiletti jazushylarymyzdyng ózi airyqsha japa shekti - tarihy tanymnyng tayyzdyghy tabighy mýmkindikti tejedi. Jappay ruhany zәrulik túsynda búl taraptaghy az ghana, ýstirt bilimning ózi alashtyng kәdesine jarady, ótpeli kezeng ýshin eleuli, týpkilikti әdeby sheruden de ózindik oryn alatyn tarihy shygharmalardyng jazyluyna negiz boldy. Sol shala sauatpen-aq kóp júrttyng kózi ashylsa kerek. Óitkeni tarihty bilu - tarihy shygharmalar jazu ýshin emes, ózinning adamdyq beynendi tanu ýshin keregirek, yaghni, zamandyq taqyrypqa tikeley qatysty. Tarihy bilim - oy óristin, dýnie tanymnyng eng negizgi ústyny, bir emes, qos qabyrgha, bolmysynyzdyng teng jarymy; eki qabyrghaly ýy bolmaytyny siyaqty, tarihy tanymnan tys tәuir shygharma da tumaydy.

Qazir búl tarapta jol ashyldy, qazaq tarihyn zertteuge, oqyp-biluge tyiym joq, biraq әzirshe halqymyzdyng ótkenin jan-jaqty qamtyghan, eskini qazaq kózqarasy ghana emes, әdildik, adaldyq, adamdyq túrghysynan qarap baghalaghan tarih oqulyghy joq. Aldaghy zamanda әrtýrli sypattaghy, bir emes, talay kitap jazylary kýmәnsiz. Ázirshe jas talapkerge men ózim «sauat ashu sabaghy» dep baghalaghan «Qazaq tarihynyng әlippesin» úsynamyn. Al arghy dәuirimiz - Kóne Týrik zamanynan Altyn Ordanyng ydyrauyna deyingi on ghasyrdy tanu ýshin Gumiylevten bastap, birtalay әdebiyet aqtarugha, kóbisin túrghan qalpynda qabylday salmay, oimen ekshep, ózara salghastyryp, osy últtyng ókili retinde janasha qorytugha tura keledi.

Álbette, qazaqtyng ótkenin bilu - tarihy tanymnyng bir tarmaghy ghana. Kez-kelgen sauatty qalamgerding adamzattyng tarihy damu joly turaly tym qúrsa jalpy týsinigi boluy kerek. Ejelgi Qytay, Mesopotamiya jәne Egiypet, odan songhy Ellada, Rim tarihtary, Vizantiya men Ortaghasyrlyq Europa, Batystaghy jana tarih dәuiri turaly mol bilim alugha tolyq mýmkindik bar.

Mening ózimning әlem tarihymen әuelgi tanystyghym tym erte, kitap oqugha qúnyqqan toghyz-on jasymda bastaldy. Bizding ýide ósip-tәrbiyelengen shóbere agham Múratqan menen tórt synyp joghary oqityn, al ol kezdegi mektep tarih oqulyqtary bayaghy patshalyq gimnaziya ýlgisine jaqyn, mol derekti, әri jan-jaqty bolypty. Men sol, ýshinshi klasta jýrgen qysta әueli 5-synypqa arnalghan «Erte dýnie tarihyn», sodan song 6-7 synyptyng «Orta ghasyrlar tarihyn», búdan song izdettirip tauyp, 8-synyptyng «Jana tarihyn» oqyp shyqtym. Sol jyly, Yannyng qazaq tiline jaqynda ghana audarylghan «Shynghys han» romanyn yntyzar qúmarlyqpen qarpyp, eki-ýsh qayyra audaryp, tónkergen son, asau, búla babalarymnyng Sovet teriske shygharyp otyrghan shejiresining de bir kezenin kózben kórgendey boldym. Sóitip, ózim jana ghana qadam basqan ejelgi kәri dýniyening ótken ghúmyry turaly eng negizgi, qajetti maghlúmattardy zerdeme týiippin. Sauat ashqaly - elu jyl boyy oqyghan sansyz kitap ishinde mening oi-sanamnyng órkendeuine airyqsha zor әser etken - osy, toghyz-on jasymda úshyratqan, әuelgi tarih kitaptary bolar. Kórkemdik tanym Abay men Áuezovten óris alsa, tarihy tanym - býkil әlemdik adamzat sheruining negizgi kezenderin óz dәrejesinde ýstirt te bolsa, birshama tolyq qamtyghan osy tórt kitaptan bastalady. Adamzattyng damu joly, ótken, óshken halyqtar, әlemdi tónkergen oqighalar men dýniyeni dýbirletken týlghalar turasynda týigen az ghana, biraq jýieli maghlúmat jas balanyng búdan songhy tanymyna, úghym, kózqarasyna berik arqau bolypty.

«Abay-aqparat»