Qazaqstannyng Tәuelsizdik kýni de kelip qaldy. Alayda, merekelik kónil-kýi, osy bir ardaqty kýnge say memlekettik, qoghamdyq tirshilik seziler emes. Kerisinshe, qazaq baspasózinde, tipti parlamenttik minberden Jarasbay Sýleymenov siyaqty aghalarymyz últtyq tól meyramymyzdyng Jana jyl toyynyng ayasynda, kólenkesinde qalyp qalghany turaly әngimeler kóptep aityluda. Baspasóz ben internette qazaq jastary «Alash kýnin», «Últtyq aza kýnin», «Qazaq memleketining qúrylghan kýnin», «Qazaq batyrlaryn eske alu kýnin» degen siyaqty meyramdar kerek dep jatyr.

Osy orayda bizder aghayyn, kórshi elderding últtyq meyramdaryn saralap shyqqandy jón kórdik. Olar qanday kýnderdi qúrmet tútyp, últtyq dengeyde toylaydy eken?

Ózbekstan.

Qazaqstannyng Tәuelsizdik kýni de kelip qaldy. Alayda, merekelik kónil-kýi, osy bir ardaqty kýnge say memlekettik, qoghamdyq tirshilik seziler emes. Kerisinshe, qazaq baspasózinde, tipti parlamenttik minberden Jarasbay Sýleymenov siyaqty aghalarymyz últtyq tól meyramymyzdyng Jana jyl toyynyng ayasynda, kólenkesinde qalyp qalghany turaly әngimeler kóptep aityluda. Baspasóz ben internette qazaq jastary «Alash kýnin», «Últtyq aza kýnin», «Qazaq memleketining qúrylghan kýnin», «Qazaq batyrlaryn eske alu kýnin» degen siyaqty meyramdar kerek dep jatyr.

Osy orayda bizder aghayyn, kórshi elderding últtyq meyramdaryn saralap shyqqandy jón kórdik. Olar qanday kýnderdi qúrmet tútyp, últtyq dengeyde toylaydy eken?

Ózbekstan.

Ózbek aghayyndardyng últtyq meyramdarynyng sany kóp emes eken. Memlekettik dengeyde atap ótiletin meyramdardyng sany onnan aspaydy. 1 qantar - Jana jyl (Yangi Yil Bayrami); 14 qantar - Otandy qorghaushylar kýni (Vatan himoyachilari kuni) (búl kýni 1992 jyly Ózbekstannyng armiyasy qúrylghan); 8 nauryz - Halyqaralyq әielder kýni (Xalqaro Xotin-Qizlar Kuni); 21 nauryz - Nauryz meyramy (Navro'z Bayrami); 9 mamyr - Jenis kýni (Xotira va Qadirlash Kuni) ; 31 tamyz - Jappay qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni; 1 qyrkýiek - Tәuelsizdik kýni (Mustaqillik Kuni); 1 qazan - Múghәlimder men Ústazdar kýni (O'qituvchi va Murabbiylar Kuni); 8 jeltoqsan - Konstitusiya kýni.

Búlarmen qatar Ózbekstanda Qúrban-ayt pen Oraza-ayt kýnderi merekelenedi.

Qyrghyzstan.

Qyrghyz elindegi últtyq meyramdardyng sany da asa kóp emes. Aynalyp kelgende bizding eldegidey. Bir aiyrmasy qyrghyz bәikeler 7 qarasha - Úly Qazan sosialistik tónkerisin әli kýnge deyin toylap keledi eken. Qyrghyz meyramdary: 1 qantar - Jana jyl; 7 qantar - Rojdestvo; 23 aqpan - Otandy qorghaushylar kýni; 8 nauryz - Halyqaralyq әielder kýni; 21 nauryz - Nauryz meyramy; 24 nauryz - Tónkeris kýni; 1 mamyr - Kóktem men enbek kýni; 9 mamyr - Jenis kýni; 31 tamyz - Tәuelsizdik kýni; 7 qarasha - Úly Qazan sosialistik tónkerisi kýni.

Búlarmen qatar Qyrghyzstanda Qúrban-ayt pen Oraza-ayt kýnderi merekelenedi.

Týrikmenstan.

Týrikpen aghayyndardyng bir ereksheligi - búl elde halyqty, qoghamdy toptastyrugha baghyttalghan meyramdar sany kóp eken. Negizgi merekeleri: 1 qantar - Jana jyl; 12 qantar - Aza kýni (1881 jyldyng 12 qantarynda orystardyng Kóktóbe qalasyn qiratuy kezinde qaza bolghandardy eske alu); 19 aqpan - Últtyq jalau kýni; 8 nauryz - Halyqaralyq әielder kýni; 20-22 nauryz - Nauryz meyramy; Sәuirding alghashqy jeksenbisi «Tamshy su - tamshy altyn» meyramy; Sәuirding songhy jeksenbisi - Týrikmen jylqysynyng kýni; 9 mamyr - Jenis kýni; 18-19 mamyr - Janghyru, birlik jәne Maqtymqúly poeziyasynyng kýni; Mamyrdyng songhy jeksenbisi - Týrikmen kilemining kýni; Tamyzdyng ekinshi jeksenbisi - Týrikmen qauynynyng kýni; 1 qyrkýiek - Bilim jәne student jastar kýni; Qyrkýiekting ekinshi jeksenbisi - Týrikmen baqsysynyng kýni; 6 qazan - Últtyq aza kýni (Ashgabattaghy jer silkinisi qúrbandaryn eske alu kýni); 27 qazan - Tәuelsizdik kýni; Qarashanyng songhy jeksenbisi - Maqta meyramy; Jeltoqsannyng birinshi jeksenbisi - Kórshiler kýni (búl kýni kórshilerdi qonaqqa shaqyryp, toy jasalynady); 12 jeltoqsan - Beytaraptyq kýni.

Búlarmen qatar Qúrban-ayt pen Oraza-ayt atap ótiledi.

Tәjikstan.

Tәjikterding meyramdary asa kóp emes eken. Negizgi meyramdary: 1 qantar - Jana jyl; 8 nauryz - Halyqaralyq әielder kýni; 20-22 nauryz - Nauryz meyramy; 1 mamyr - Kóktem men enbek kýni; 9 mamyr - Jenis kýni; 9 qyrkýiek - Tәuelsizdik kýni; 6 qarasha - Konstitusiya kýni; 9 qarasha - Últtyq tatulasu kýni.

Búlarmen qatar Qúrban-ayt pen Oraza-ayt atap ótiledi.

Ázirbayjan.

Negizgi meyramdary: 1 qantar - Jana jyl; 20 qantar - Últtyq aza kýni; 26 aqpan - Qojaly qúrbandaryn eske alu kýni; 8 nauryz - Halyqaralyq әielder kýni; 20-24 nauryz - Nauryz meyramy; 31 nauryz - Ázirbayjandardyng genosiydi kýni; 9 mamyr - Jenis kýni; 28 mamyr - Respublika kýni (1918 jylghy respublikanyng qúryluy); 15 mausym - Ázirbayjan últyn qútqaru kýni (Geydar Áliyevting biylikke kelu kýni); 26 mausym Ázirbayjan qaruly kýshterining kýni; 1 tamyz - Ázirbayjan tili men әlipbii kýni; 18 qazan - Memlekettik tәuelsizdik kýni; 12 qarasha - Konstitusiya kýni; 17 qarasha - Últtyq janghyru kýni; 31 jeltoqsan - Álem әzirbayjandarynyng tútastyghy kýni.

Búlarmen qatar Qúrban-ayt pen Oraza-ayt atap ótiledi.

Qalghanyn ózderiniz topshylay berinizder.

«Abay-aqparat»