2017 jyldyng 4 qarashasynda Nekrasov atyndaghy №9 mektep-gimnaziyada “Otan – Ana” eskertkishining irgesinde jarty ghasyr boyy saqtalghan amanat hattyng ashylu rәsimi ótti.

Aldymen 100-den asa qonaqtar - ardager ústazdar Kern S.N., Spirina N.P., Nahratova G.M., Sheshina V.IY., Nikitina M.V., Husanova Sh.H. men 1960, 1970, 1980, 1990, 2000 jylghy bitirushi týlekter legi bolyp sapqa túryp “Otan-Ana” eskertkishine taghzym jasap eskertkishti gýl destelermen kómkerdi. Qolyna fakel ústaghan Shmarin Mihayl eskertish irgesindegi besjúldyz sipatyndaghy alaudy tútatty. 1967 jylghy bitirushi týlekter Osipova Oliga, Shmarin Mihaiyl, Gýlhan Sәdiqyzy jәne sol kezdegi ústazdary Spirina Nelly Petrovna elu jyl eljiretken, qyzyl barqytpen kómkerilgen jastyqqa qoyylghan amanat hatty ayalay sap týzep alandy ainala hattyng mәtinin jariyalau ýshin minberge kóterildi. Sheksiz rizashylyq sezimmen, kóterinki leppen, kónil tolqynynyng dirilimen amanattalghan orys tilindegi hat mәtini jariyalandy.

Hatta mektep ghimaratynyng taqyr alanqay jerge 1939 jyly salynghany, mektep újymy men týlekter mektep aulasyn kórkeytuge ýles qosyp enbektengenderi, mәueli bau-baqshasy jayqalyp túrghany, Otan ýshin ot keshken soghys qúrbandaryna arnap “Otan-Ana” eskertkishin mәngilikke túrghyzghandaryn jetkize bayandaghan.

Býgingi kezeng kelbeti ertengi tarih enshisi bolyp qattalmaqshy. Saltanatty jiynnyng shymyldyghyn ashqan mektep diyrektory J.A.Orynbaeva is-sharanyng manyzdylyghyna toqtalyp, jas buyn úrpaqqa aitar oilaryn hatqa týsirgenderin aityp ótti. Tarihtyng kuәsi bolghan kemenger ústazdarymyzgha, mektep týlekterine arnayy sóz berildi. Jahandanu әlemine jútylmay memleketimizdi, eldigimiz ben erligimizdi adamzat ýshin mәngilik etu ýshin enbek etip jýrgen býgingining keyipkerleri salmaqty da saliqaly oilaryn tyng serpinmen 20 jyldan song ashylatyn ósiyet hatqa týsirip jazdy. 11 synyp oqushylary – Ámirbekova Nazym qazaq tilinde, Zagidullina Yuliana orys tilinde, Fayzurahmanova Zarema aghylshyn tilinde “Bolashaqqa hattyn” mәtinin kópshilik aldynda jariya etti.

Otanshyldyq ruhty bәrinen biyik ústau nasihattalyp, adamshylyq qasiyetting joghary túghyrda bolu kerektigi hatta kórsetildi. Tehnologiyanyng qaryshtap damu kezeninde әdilettilikti tu etip, әlem bilimining kenistigine enu ýshin bar mýmkindikterin paydalanu qajettiligi, jana tarihy betbúrysta damyghan 30 elding qataryna enu maqsatynda Elbasymyz N.Á.Nazarbaevtyng “100 naqty qadam” jospary boyynsha atqarylyp jatqan auqymdy issharalar legi, latyn grafikasyna ótudi qoldaytyndyqtary jәne jas úrpaqqa arnalghan qadau-qadau 20 ósiyet sóz hatta aishyqtalyp kórsetildi. “Bolashaqqa hat” mәtinin jariyalaghannan son, aspan týstes kók barqytpen kómkerilgen jastyqqa qoyylghan kapsuladaghy hatty mektep diyrektory J.A.Orynbaeva 2017-2018 oqu jylyndaghy mektep bitirushi týlektermen birge saltanatty týrde eskertkish manyna jetkizdi.

“Otan-Ana” eskertkishining irgesine 2037 jyly jariya bolatyn “Bolashaqqa hat” arnayy qorapqa salyndy. Búl aituly is-shara eki buyn ókilderining arasynda ruhany úrpaqtar sabaqtastyghyn ornatty.

“Jýz ret aitqannan, bir ret kórgen artyq” degendey, sezimdi shuaqqa bólegen tolghanysty tarihy sәt jadymyzda úzaq saqtalary haq. Saltanatty jiyn sony aq dastarhan basynda jalghasyn tapty. A.N. Pudovkina men V.A. Gerasimovalardyng úiymdastyruymen ótkizilgen saltanatty keshting manyzy taghylymgha toly boldy. Interaktivti taqtadan bayyrghy týlekterding toptama suretteri, viydeorolikter kórsetilip, jangha jaghymdy qyzyqty úmytylmas estelikter aityldy. Shәkirttik әdeppen altyn úya mektepterining taudan biyik tabaldyryghyn attap kelgen týlekter balalyq shaqtaryna bir uaq sayahat jasap, bauyrmal qúshaqtar aiqasyp, jadyrap mәre-sәre bolyp qimastyqpen tarqasty.

Mektep diyrektory J.A.Orynbaevanyng basshylyghymen Halilova G.T., Muhasheva B.H., Mihaylina G.A., Muratova G., Nauryzbaeva G.M.,Joryqbaeva S.K., Kononenko IY.V., Esenkulov S.S., Dadashev B.A., Súltanbekova A. t.b. ústazdardyng atsalysuymen «Bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharudyn» arqasynda jarty ghasyrlyq tәrbiyelik manyzy bar elge ýlgi bolarlyq saltanatty tarihy isshara óz mәresine jetti.

Úlylyqtyng ólshemi men syry – tirshilik pen adamdar arasyndaghy jylylyq. Ómir degen qúbylysta adamzattyng bir-birine degen meyirim shuaghy, bolashaqqa senim artqan jalpy adamshylyqtyng shuaghy eshuaqytta sónbesin!

Nesipkýl ÓTEBAEVA, Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz