Men qayta qúru jyldary Súltanbek Qojanovtyng zayyby Gýlәndәm apaydan Tashkentte «Shyghys keshterin» qoyshylardyng biri bolghan Dinshe Ádilov jayynda alghash estigen edim. Keyinirek, arnayy qyzmet arhiyvindegi isimen tanysu barysynda, onyng ómirbayanyn birshama tolyq bilip aldym. Býgingi M.O. Áuezov atyndaghy qazaq memlekettik akademiyalyq drama teatrynyng shanyraghyn túnghysh kótergen qayratker bola túra, qazaq sahna óneri tarihynda esimining mýldem atalmau sebebin de úqtym.

Kezinde ChK, GPU, NKVD atalghan qauipsizdik qyzmetining tiyisti sayasy tapsyrysty oryndau ýshin әldebir qayratkerdi «auyr qylmysqa» qatysty etip, abyroyyn naqaqtan tógudi de, sol rette qoldan qiystyryp, teris habar taratudy, yaghny dezinformasiya jasaudy da óz tәjiriybesinde keninen qoldanghany býginde barshagha mәlim. Onyng aqparattaryna sýiengen Filipp Goloshekin tap dúshpandaryn jariyaly týrde әshkerelep jatty. Biyliktegi partiyanyng respublikadaghy kósemining auzyn baqqan «Enbekshi qazaq» da óz betterinde Dinshening «betinen qany shyqqan últshyl» ekenin, onyng «últ teatrynyng baghytyn últshyldyqqa búryp әkete jazdaghanyn» jazdy.

Sonday ister saldarynan Dinshe esimi teatr tarihynan 30-shy jyldardyng ózinde-aq syzyp tastalghan bolatyn. Búghan qazaq qoghamynda qalyptasqan ahual da septesti. Búl jóninde men 2000 jyly «Arys» baspasynan shyqqan «Últ teatry shanyraghyn kóterushi» degen kitabymda әngimelegen edim. Aldymen, alys zamandaghy ahualdy úghugha jәrdemdeser degen oimen, sondaghy bir taraudy nazarlarynyzgha úsynayyn...

«Qazaqy indet. Teristik, týstik ónirleri týgel biriktirilgen Qazaqstannyng jana astanasy Qyzylordada 1925 jyldyng kýzinde Kenestik Respublikamyzdyng bes jyldyghy merekelendi.  Sol mereke auqymynda júrtshylyq eski astana Orynbordan aldyrylghan kóshpeli sirkting kenep kýmbezi astynda әigili paluan Qajymúqannyng ónerin tamashalap, kәsiby sporttaghy eren enbegin marapattaghan mereytoy ótkizgen bolatyn. Auyl-auyldan, әr mekemeden qúttyqtap kelgender qazaqtyng ataqty úlyna degen jýrekjardy sózderin aityp, syi-siyapat jasady. At mingizdi, shapan japty, týrli qolónerlik, zergerlik búiym, basqa da jyly-júmsaqtaryn riyasyz yqylastarymen tartu etti. Tamashada respublika partiya-kenes qyzmetkerlerining kýlli betke ústary bas qosqany týsinikti, solardyng deni bop tabylatyn orys aghayyndar:  «Tәrjimә!  Audaryndar!»  –  dep  aiqaylay berse kerek. Sol kezde búira shashy tolqyndanghan, boyshan, aqqúba, ashang jigit kórermender ishinen jenil kóterilip, ortagha shyghady. Búl – últ teatrynyng diyrektory Dinmúhamed Ádilov edi.

Búdan 73 jyl ilgeride Dinshemen «Óner qayratkerining shartty  uaghdasy»  atty  kelisimshart  jasasyp, 2-kategoriyaly әrtis retinde teatrgha qabyldanghan qújatyn qasterlep saqtap kele jatqan sahna ardageri Qapan Badyrov sol sәtti jyly sezimmen eske aldy.

Teatr basshysy otyrghandargha arenadan jaghalay qarap: «Qymbatty dostar, – depti biyazy ýnmen orys tilinde, – biz bәrimiz, ghúmyrymyzda túnghysh ret, óz aldymyzgha memleket bolghanymyzdyng arqasynda ghana, qazaq halqynyng aty әlemge mәshhýr paluanyna qúrmet kórsetuge jinaldyq. Dýnie jýzi chempiony Qajymúqan qazaqtyng ghana emes, orys elining de ayauly azamaty. Ol ózining dosy Poddubnyimen birge Rossiyanyng danqyn asyrdy. Demek, Qajymúqan kýlli Kenes Odaghyna tel úl. Sizder Qazaqstandy kórkeytuge keldinizder, endeshe, dәl qazir sizder qazaqstandyq retinde de, reseylik retinde de bizding quanyshymyzdy bólisip otyrsyzdar. Qajymúqandy qoshemetteushilerding ne aityp jatqanyn týsingileriniz keletini dúrys-au, biraq ol sózderding mazmúny osy arenadaghy ózderiniz tamashalaghan kýres pen sirktik oiyndar ruhymen de әigilenip túrghan joq pa? Sizder, ýlken mәdeniyetti Aziyagha jetkizushiler, izettilikting qarapayym ýlgisin nege tanytpaysyzdar? Orystyng úly bahadýri Poddubnyimen qatar aty әlemge jayylghan qazaqtyng úly bahadýrin nege tym bolmasa bireuiniz europalyq dәstýrge say bir shoq gýl әkep marapattamadynyzdar? Olay bolmaghan eken, qarapayym auyl adamdarynyng qazaqy qúrmetining mazmúnyn jýrekterinizben úghyp, sabyr saqtaghandarynyz jón emes pe?»

Paluan toyyndaghy әlgi kórinisti jastyq shaghynda kuә bolghan úmytylmas oqighalardyng biregeylerining sanatynda tebirene esine týsirgen qart sahna sanlaghy: «Tәrjimә talap etushiler jym boldy, – dedi. Sondaghy saltanatty sәtti tap býgin bastan keshkendey sýisinispen aitty. – Biz batyl da sypayy diyrektorymyzdy ishtey maqtan ete, shoqtyghymyz kóterilip, qazaqtyghymyzgha quanyp qaldyq».

IYә, Dinshe oiyn býkpeytin, shyndyqty aituda eshteneden taysalmaytyn, jýrekti, shapshan, naqty isting adamy bolatyn. Ókinishke qaray, onyng búl qasiyetin – әlemdik revolusiya sarbazdary basym ol zaman týgil, tәuelsizdikke qol jetken qazirgi dәuirde de qaterli bәle tergish sybyrlaqtar «últshyldyqtyn» kórinisine jatqyzar edi. Ótken ómir jolyndaghy kesimdi әreketterimen talaydyng qanyn qaraytyp, kek qaytarudy kókseytin san dúshpan tauyp alghan jas qayratkerding múnday minezi – әrdayym «óz adamynyn» namysyn kýitteytin qazaqy indet jaylap túrghan sol kezgi qoghamdyq ahualda jeke basyna tek ziyanyn tiygizetin-di. Solay boldy da...

Akademiyk-jazushy Sәbit Múqanov ózining 60-jyldary ayaqtaghan «Ómir mektebi» atty әigili trilogiyasynda 1925 jyl kezinen: «Júrttyng aituynsha (rasy da solay) Qazaqstandy endigi biyleushi eki adam ghana: Súltanbek Qojanov, Smaghúl Saduaqasov. Býl ekeui de Ólkelik partiya komiytetining buro mýshesi», – dep jazady. RK(b)P Qazaq obkomynyng hatshysy mәrtebesimen Tashkentten Orynborgha 1924 jyldyng sonyna qaray jiberilgen Súltanbek turaly Sәbeng әueli Ishki ister halkomaty Bas milisiya basqarmasynyng bastyghy Dýisebay Nysanbaevtan estiydi. Ádilovter taghdyrynyng qayghyly tústaryna qatysy bolghan búl adam jayynda Múqanov mynanday derek beredi: «Dýisebay Nysanbaev... Sәkennen egderek... Sәkenning aituynsha, revolusiyadan búryn oryssha oqyp, kóp jerde pisarilik qyzmet atqarghan da, revolusiya jyldary bolishevikter qataryna qosylghan... Orynborgha 1924 jyldyng basynda kelgen ony, Sәkenning úsynysymen Qyrghyz (qazaq) avtonomiyaly respublikasynyng ishki ister Halyq Komissary ghyp taghayyndatqan... Sәken 1919 jyldyng basynda Omby abaqtysynan qashyp, so jyldyng jazynda Týrkistangha jetedi de, osy Dýisebaymen tanysyp ýiinde túrady. Dýisekeng bolishevik bolghanymen rushyldau da adam.... Dýisekeng Sәkendi osy jaghynan jaqyn tartady». Jas memleket qayratkerlerining biri, iri basshylarynyng bel ortasyndaghy kisi (ol tústa milisiyadan ótken qúday joq, al búl – Respublikanyng Bas milisioneri) tirshiliginde qanday prinsipti ústanugha ong iyghyn beretinin oigha týrtip qoyynyz... Sәbeng Nysanbaevtan Qojanovtyng isker, naghyz «sen túr, men atayynnyng ózi», tipti «Stalinning ózimen júlqysa ketuden tayynbaytyn» ójet adam ekenin, basqa da úzynqúlaq pen derek búlaqtarynan – «alashordashyl Baytúrsynovtyng Orynborda qúlatylghan yubiyleyin» Tashkentte ótkizgenin, «últshyl aqyn» Júmabaevtyng kitabyn ózi alghysóz jazyp shygharghanyn, Qazaqstannan quylghan kýlli «alashordashylargha» Týrkistan Respublikasynda pana bolghan «onshyldyghyn» bilip, oghan senimsizdikpen qaraydy. Al onyng Orynborgha kelgennen bergi naqty «últshyldyq» isteri jayynda ózining taghy bir jaqyn jýretin kisisi – KirSIK tóraghasynyng orynbasary Núrmaq Baysalyqovtan estip-bilgende, әsirese Baysalyqovtyng kórneki mysaldarmen kómkerilgen pikirlerining týiini syqyldanghanday: «...Qojanov degen gad... ótken bir buronyng ózinde-aq Qazaqstan basshylyghynyng 90 prosentin «ongha» ainaldyryp boldy, últshyl-gadtar. Besinshi sezden keyin – 100-ge ainaldyrady», – degen qorytyndysyn tyndaghanda, «sóitken Qojanov Qazaqstangha ne jaqsylyq әkeler deysin» dep, odan kýderin mýldem ýze týsedi.

Osy orayda qoghamdyq belsendiligi zor qalamgerding ózi- nin  andamasyna  da  nazar   audarghan  qyzyq: «Qojanov  pen Saduaqasovtyng blogi» atalghan top alghashqy adymynan-aq «ongha» tartty da, birazdan keyin tipti ashyq ketip, «baydyng balalary», «alashordashylar» deytinderdi kenselerge, oqu oryndaryna toltyra bastady». Qújattar kuәlik etedi – osynau eki ayauly azamattyng qyzmet babynda múnday auyzbirlik-«blok» bolghan joq, esesine ómirde – «tize qosqan jalshylar» kónili qalamaghannyng bәrin «bay men molda» sanatyna jatqyzyp, «qamshymen qoyday quugha» úrandata shaqyrghan shalasauat, sholaq belsendilik zamany boldy...

Ataqty jazushymyzdyng býgingi úrpaq ýshin asa qúndy estelikterindegi jogharyda atalghandar sekildi iydeologiyalyq payymdardan tughan  baghalaular  men  dәieksiz  ósekter – biyik otanshyldyq sezimnen ada, bolishevizmmen suarylghan qazaqy jikshildikke túnghan sol zamanghy qauym tirshiliginen tәp-tәuir eles beredi...

«Qazaqstandy endigi biyleushi» eki serkening birimen Ádilov qúrdas, Ombydaghy «Birlik» úiymynan ýzengiles bolsa, ekinshisin Tashkenttegi qazaq pedagogika uchiliyshesi qabyrghasynda qyzmettestik orayymen tanysqannan – ústaz, agha, joldas tútyp ketken-tin. «Qojanov kraykomnyng ekinshi hatshysy bop túrghanda Saduaqasov Buro mýshesi jәne sonymen bir mezgilde Aghartu jónindegi halyq komissary (Narkompros) edi, – dedi Dinmýhamed Ádilov 1928 jyly OGPU tergeushisine. – Qazaq qyzmetkerleri ishinde Saduaqasov pen Qojanovty eki zor túlgha, eki kit degen pikir jýretin-di, al men ekeuimen de jaqsy tanys edim».

Qojanov eki respublikagha qaraghan qazaq jerlerin biriktiruge eleuli ýles qosqan, praktikalyq ispen shúghyldanghan qazaq qyzmetkerleri ishindegi eng qabyrghaly qayratker bolatyn. Ol, ózi taldap kórsetkendey, partiyadaghy júmysy kezinde údayy alghy shepte boldy, atap aitqanda: 1) otarshyldyq pen jergilikti últshyldyqty sayasy túrghydan joy júmysyna; 2) jer reformasyn  jýrgizuge  jәne  halyqty  jerge  ornalastyrugha; 3) «Qosshy» odaqtaryn qúru nauqanyna, 4) Orta Aziyada últtyq mejeleu jasaugha; 5) Qazaqstannyng ortalyghyn Orynbordan Qyzylordagha kóshiruge jәne 6) Qazaqstannyng ishki qúrylymynda últtyq sipattardy kýsheytuge belsendi týrde atsalysty. Jәy qatysyp qana qoyghan joq, solardyng úitqysy, mәiegi boldy. Búlargha qosymsha, onyng qyzmetining kýni býginge  deyin  layyqty  baghasyn  almaghan  taghy  bir  qyry – 7) topshyldyqqa qarsy kýresi edi.

Alayda, qayratkerlerding iydeyagha adaldyghy baghalanbaytyn, tútasyp kýsh biriktirude jeke basqa «adaldyqtary» basym týsetin búnday iyt-yrghyljyn, berekesiz aiqasta, ózi de moyyndaghanynday, eriksizden eriksiz, topshyldyqpen kýresushi basqa bir topqa jetekshilik etkendey ispettendi.

Qazaq serikterining jәrdemimen keyin Goloshekin tabysty týrde «әshkerelegen» «qojanovshyldyqty» basqarghan Qojanovtyng tobyna Týrkrespublika kezinen qanattasy sanatyndaghy Dinmúhamed Ádilov te jatqyzylatyn.

Tikeley sóilesip, qyzmettes bolghany óz aldyna, qazaq kommuniysi Súltanbek Qojanov Bas hatshy Stalinge manyz-dy problemalar boyynsha әldeneshe ret hat jazghan adam. Solardyng tilge tiyek etuli mәselemizdi ashugha septigi tiyetin bir-ekeuin alayyq. Aytalyq, 1924 jylghy qazanda B(b)KP Orta Aziya Burosynyng mýshesi retinde Tashkentten joldaghan hatynda, ol, kompartiyanyng alys aimaqtaghy bir jauyngeri, – kompartiya basshysyna últtyq-territoriyayq mejeleu júmystarynyng qorytyndysy boyynsha oi-pikirin habarlady. Al sol jylghy 29 jeltoqsanda Qazobkom hatshysy lauazymymen Orynbordan jazghan hatynda Qazaq Respublikasynyng astanasyn basqa qalagha kóshiru qajettigi turaly aitty. Osy  eki  hatqa  da  ortaq  ózek  bolyp  yzylghan  óte manyzdy jәit  –  últtyq  kadr  jәne  qayratkerlerdi  qazaqy  indetten sauyqtyru mәselesi edi. Osynau mәni eresen ózekting key tústaryna birlesip kóz jýgirteyik.

«Qazaqtardyng óz respublikasynda últtyq azshylyq dәrejesinde qalyp otyrghan kýlkili jaghdayyn joy qajet», – deydi ghasyrdyng alghashqy shiyregindegi qayratker. Ghasyr ayaqtalyp keledi, biraq sonau meje әli kýngi ózekti de ótkir kýiinde... San kemshindigi óz aldyna, kýni býginge deyin bar sapagha qamqorlyq jayy jetimsiz dәrejede. «Tituldy» qazaq bayaghysha kishi últ dengeyinde... Búl derbes dep bórkimizdi aspangha atqan tәuelsiz memleketimizding biyleushi mashinasy tolyq mәninde últ mýddesine júmys istemegendigining saldary. Shetjúrttyq oilau-paryqtau-sóileu-biyleu jýiesi jol ashqan әlemdik-kosmopolittik eliktirgish-azghyrghysh aqparatty-sazdy topansudyng qazaqy jan-dýnie men sana-sezimdi ýmitsizdikke úlastyra túnshyqtyryp otyrghany sonshalyq, key-keyde kompartiya dәuirining kemsituindegi artyqshylyqtar kózge jylyúshyrap ketedi...

«Proletar basshylyghy qazpartintelliygentterdi Orynbor sekildi proletarlyq ortalyqta qamap otyru arqyly emes, jandy búqaralyq júmys jýrgizu arqyly jasalugha kerek». Astanany orysy kóp Orynbordan qazaghy basym Aqmeshitke auystyrudaghy maqsat osy-tyn, alayda onyng parqyna qaymana qazaq bara berushi me edi, al qyzmetke ilikken «kózi ashyqtary» ainalasyndaghy әr isten ózinshe astar izdemese – qazaq bola ma...

Qúmy boraghan, kýni kýiip túrghan qalagha astanany últshyldar әkeldi! Qazaq astanasynan halyqty jiyrentu ýshin solay istedi olar! – osynau týiindi bolashaq zanghar qalamger men respublikada júrttyng qúqyqqa baghynuyn ornyqtyrugha Jogharghy  Sottyn  alqa  mýshesi  lauazymymen  atsalysushy qyzmetker aldynda Ábdirahman Baydildin aitady. Sәbeng elinen Qyzylordagha kelgen tústa ol «...kәsipshiler odaghynyng oqu júmysyn basqaratyn sekasyna predsedateli...» Búryn «Sәkenning tilimen aitqanda neonasionalisterding (jana últshyldardyn) biri» dep sanalatyn Baydildin keyingi kezderi, Múqanovtyng bayqauynsha, «solaqaylanyp, ...«últshyl» ataulygha qatty shabuyl jasap jýr». Onyng solshyldyghyna birer mysal keltiredi de: «Osy qylyqtary ýshin, búryn jekkóretin ony keyingi kezde syrttay únata bastagham, – deydi Sәbeng әigili avtobiografiyalyq shygharmasynda. – Sonymdy bilgendey, men Sapar Mústafinning ýiine týse (Sәbit Orynbordan Qyzylordagha kelgende – B.Q.), bir qúshaq kitapty qoltyqtap (solay jýru әdeti de) kirip keldi...»

20-jyldardyng ortasyndaghy Ábdirahman Baydildindi, qiyn kezde – 1918 jyldyng sonynda auylyna ertip aparyp jasyryp, Kolchak jendetterining shengelinen qútqarghan serigin Dinshe Ádilov 1928 jyly qúpiya polisiya tergeushisi aldynda «mening búrynghy dosym» dep ataghan edi. Sosynghy «keyin partiyalyq dúrys baghyt ústandy» degendegi «keyini» – Sәbit Múqanov әngimelep otyrghan әlgi shaq – 1926 jyl bolsa kerek. Ol tergeude bergen kórsetilimderinde últ qayratkerleri («últshyldar») ózderimen keshe ghana pikirles bolyp jýrgen Baydildinning bolisheviktik solaqay syndaryna múnysy qalay dep tanyrqaghandaryn da eske alady...

Degenmen ekeuining dostyqtan ketisu syry tergeude ashylmaghan, múnyng astaryn «Ómir mektebindegi» әlgi joldar – 1922 jylghy «Qaranoghay-Shala» hikayasynan beri tasy órge domalap, Jogharghy Sottyng alqa mýshesi dәrejesine jetken, sóitip Ádilovterge qauip tóndirip kele jatqan «atqaminer Sapar Mústafinge» endi «últshyl-qojanovshyldardyn» qas-jauy Ábdirahmannyng jaqyn bop shyghuy jayyndaghy Sәbenning kuәligi anghartatyn tәrizdi...

Baydildin qazaqty «últshyldardan qútqarudyng jolyn» da aitady – astanany Aqmolagha kóshiru kerek! Jetpis jyldan keyin jýzege asqan úsynys... Tek biz múny últsyzdyqqa tosqauyl qoy jәne últtylyq órisin keneytu ynghayynda jasaldy dep tәubә etemiz.

«Halyq qúramynda orys sharuasy sanyn arttyru – proletarlyq basshylyq jasaudy tittey de jenildetpeydi, – deydi Súltanbek Qojanov, – kerisinshe, dәstýrli últaralyq dýrdarazdyqtyng shiyelenise týsuimen jәne proletar basshylyghynyng yqpalyn – orystyng kóptiginen últtyq zorlyq kórsetui dep baghalanuynan qashyp qútyla almaytyndyghymyz arqyly qiyndatyp jiberedi».

Sonda da, odan bertinde de, tipti býgin de biz búl jәitti baqytqa balaymyz, tarihtyng ózi osylay bolugha qosqan deymiz, al sol qosaqtaghan tarihty ózimiz jasaghanymyzben júmysymyz joq, kónbis halqymyzdyng beli mayysyp, júmghan auzyn ashpaytynyna razymyz...

«Bir qaraghangha revolusiyashyl bolyp kórinetin qazaq tilmәshtarynyng shalduarlyq yrqyna jyghylmay, kompartiya Qazaq últtyq respublikasynda qazaqtyng últtyq-búqaralyq ahualyn zerttep, soghan sәikes әreket etuge tiyis».

Netken tәtti ýmit, kompartiyagha degen qanday qúlay senushilik desenizshi! Jary men qyzynyn, jaqyn tuystarynyng este qalghandarynan bilemiz – Lenin ólgende Qojanov shyn kónilimen, aghyl-tegil, enirep túryp jylaghan eken... Basqasha qalay bolsyn, ol tústa tarih sahnasyna jeke-dara shyqqan bolishevizm últyna qyzmet etsem degen qayratkerlerimizding jan-jýregin әdildik iydeyasymen baurap alghan edi ghoy.

«Búl  ýshin  qazaq  kónil-kýiinin  partiya  ishindegi  «baro- metri» bolatyn әiteuir bir júrtshylyq oshaghyn jasap, qajetsiz әri zalaldy uklondardy (auytqushylyqtardy) qanaghattandyrmaq týgil, joi baghytyn ústau jón». – Tolyq mәninde jýzege asyrudy taghdyr mandaygha jazbaghan úsynys.

«Áytpese myna tanghalarlyq jәit jalghasa bermek – býginge deyin qazkommunister әldeqashan o dýniyege attanghan «Alashorda»  adresine  laghnet  aityp,  óli  qarsylasymen kýreste erlikting kózjúmbay ghalamattaryn kórsetu arqyly mansapqa jetip jýr», – deydi ol. Búl әli úzaqqa ketetin qaharmandyq – әueli úiym retinde 1920 jyly birjola ajal qúshsa da, keyin, 37-ning «ýlken terrorynda» onyng kósemderi týgil, oghan azdy-kópti qatysy bolghandardyng әmmәsi jalghan dýniyeden taydyrylsa da – Birinshi Qazaq Respublikasy songhy jarty ghasyr boyy, kýni keshegi jariyalylyq pen qayta qúru belesine, tipti tәuelsizdik dәuirine sheyin aty teris qalypta qala berdi. Aradaghy әldeneshe ondaghan jyldargha sozylghan totalitarizm túmanynda «iydeyalyq sauaty joghary» oqymysty-pysyq-qyzylbelsendiler talaylardy sonau jasandy kýidirgimen kýidiru arqyly da jogharygha jaghynyp jýrdi... «Al, 7 jyl ishinde qazaqtar ne nәrsege ie boldy, «Alashorda» ornyna antiykenestik ne keldi, ony qalay beyneleuge bolar edi – múny olardyng eshqaysysy bilmeydi, bilu qajet dep eseptemeydi de». – IYә, bәleqorlargha atyshuly bir «jaudyn» ózi, jeti jylynyz ne, jetpis jylgha jetip jatty...

«Terendeu kerek, qazaq búqarasyna dendep enu kerek, shynayy renki bar partiyalyq qoghamdyq pikir tughyzu lәzim, qajet kezde tek «bastyqqa» emes, búqaragha jýginudi dәstýrge ainaldyrghan jón». – Jaqsy niyet, tek, bolisheviktik sayasattyng aqjýrek bolmauy sebepti, búrmalanuy onay tilek...

Qojanovqa qogham dertining diagnozy aiqyn: «...bizding qazaqtyng partiyalyq ortasyna negizsiz eges, úrys-qaghys, sayasatshyldanu men úshy-qiyrsyz ru mýddesin kýitteu jolynda teristi qostay ketu elementteri tym dendep sinip ketken».

Búl әli de aiyghyp bolmaghan auruymyz ghoy...

«Qazqyzmetkerlerdi qorshaghan obektivti ahual ony tiptik, jany selt etudi bilmeytin otar chinovniygi etip somdaydy, – dep ashyna bayandaydy Súltekeng elimizdegi nómiri birinshi kommuniske, – al ol ózin dýniyening kindigindey sezinedi, óz basyn synnan joghary sanaydy, – qazir de solay emes dep kim aita alar?! – sóitip, eshkimning ózine «júmys isteuine» kedergi keltirmeui ýshin joghary túrghan organdargha, túlghalargha, yaghny bastyqtargha sóz tasidy, jaghympazdanady, shaghymdanady, t.s.s.»  Qaytersin, kóne de ómirsheng tәsil... Zamanyna qaray – amaly, býginde, atalghan әreket týrlerine qosymsha – kóldeneng kelushilerdi taptap ketedi, kereksiz qoqys syndy tysqa ysyryp, tipti laqtyryp tastaydy. Yaghni, «qayratkerlerdi biyik múrat tabystyryp-biriktirse ghoy, shirkin!» degen asyl arman әli de kýshinde...

Revolusiyadan beri jeti-aq jyl ótse de, Súltekenning talaby joghary: «...qazaqtar kóbine mansap jeteginde jýr, isti taptyq jolgha qong qazaq partiyalyq búqarasynda әli bolghan joq».

Eski Qazaqstandaghy (Týrkistan Respublikasy qúramyndaghy oblystardan ózge jerlerde) memleket qyzmetinde isteytin qyzmetkerler ishinde oryn alghan kóriksiz ahualdy talday kele, Qojanov pikirin: «Osynyng bәri bayaghyda jerlengen «Alashordany» kýnine ýsh qaytara jerlep jatatyn, naqty jaghdaygha baylanyssyz payymdaryn óz qalaularynsha ne olay, ne búlay búryp aghyza beretin otar chinovnikterin, tómenmen dәnekeri joq tóbedegilerdi, qyzyl sóz revolusio- nerlerin qalyptastyryp otyr», – dep qorytady. Sóitedi de, Bas hatshygha: «Praktikalyq júmysty tvorchestvolyqpen jýrgizuge qajet salauatty ahual boluyn Ortalyq Komiytet qanday shyghyngha barugha tura kelse de qamtamasyz etse degen tilek bar, joldas Staliyn», – degen úsynysyn bildirdi.

Qojanov – qyzuqandy, shapshang isting adamy. Ol Týrkistan Respublikasynan Qazaqstandaghy partiya júmysy jetekshilerining biri bop kelgen bette qoghamdyq ahualdy sauyqtyru sharuasyn qolgha alady.

RK(b)P oblystyq baqylau komissiyasynyng tóraghasy Panin jana basshylyq tapsyrmasyna say, oblystyq partiya komiytetine 1924 jylghy 22 jeltoqsanda myna hatty joldaghan-dy: «RK(b)P Kirobkom burosyna. Qúpiya qaulylardyng jariya bop ketuine kimder kinәli ekenin anyqtaugha mýmkindik joq. Jariya bolular, eng bastysy, konspirasiya jayynda qarapayym úghym joqtyghynan oryn aluda. Obkomnyng kirgiz bóligi ózara jauyqqan eki topqa bólinip alghan (tarihtan belgili «mendeshevshilder» men «seyfullinshilder» – B.Q.). Eki ortalarynda partiyada joq intelliygensiya bar. Osy intelliygensiyanyng kontrrevolusiyalyq (bolishevizmge qolayly anyqtama, is jýzinde biylikke mýddeliler – B.Q.) kindigi bir qanatymen bir topqa, ekinshi qanatymen ekinshi topqa jalghasa kirigip ketken. Jogharyda ne bop jatqany jónindegi «mәlimetter» osylay eki maydanmen jantalasa jinaqtalady da, qalyng toghyshar búqaranyng qúlaghyna tiyip jatady».

Ózine búrynnan ayan jәitterdi baqylau komissiyasynyng qalay týsindiretinine qanyqqan son, Qojanov qyzmetkerler ortasyn búl indetten sauyqtyrudyng keshendi sharalaryn oilastyrdy. Partiyanyng Qazaq obkomy – ólkelik komiytet dәrejesine jogharylatyldy. Ózining is jýzinde atqaryp otyrghan mindetterin núsqap, tabandy týrde talap etui nәtiyjesinde, Qazólkekom Burosynda Naneyshvily – birinshi, Qojanov – ekinshi, Ejov (kәdimgi Ýlken terror úrda-jyghy) – ýshinshi hatshy mәrtebesine bekitildi. Astanany Aqmeshitke kóshiru mәselesi kelisildi. Jikke jeleu bolghan eki ýlken lauazym iyesin ornynan alu, basshylyqqa tyng kadrlar kóteru isi jýzege asyryldy.

Alayda solardan búrq etip qazaqy dert úshyndy – sheshimtal qayratkerding syrtynan pysh-pysh ósek jýgirdi. Aqyry Ólkekom Burosy «Qojanov joldastyng sayasy qayratker retindegi bedelin týsiretin ósek-ayandar turaly» arnayy mәsele qaraugha mәjbýr boldy. Aluan sypsyng sózding negizgi avtory «seyfullinshil» Nysanbaevqa Ólkekomnyng ekinshi hatshysyn syrttan ghaybattauyn dogharyp, aryzyn baqylau komissiyasyna tapsyrudy jýktegen qauly qabyldandy.

Qyzmetinen týsirilgen Qaraqalpaq obkomynyng hatshysy Dosnazarov ta Qojanovtyng ýstinen shaghym aidady, ol tipti terenge ketip, Qaraqalpaqstandy Qazaqstan qúramynan shygharu kerektigi jóninde Mәskeuge telegramma saldy.

Jalau Mynbaevtyng Qazatkom tóraghalyghyna úsynylghanyn bilip qoyghan bireuler baqylau komissiyasyna aryzdanyp ýlgerdi. Ózine tәn qyzulyqpen, Qojanov búl aryzdyng jәy ghana rulyq baqastyq saldary ekenin dәleldep, kótermek kadryn qorghap qalady...

Ólkelik komiytetting 1925 jylghy kókekte ótken plenumynda Qojanov «Kenester sezi mәseleleri» jóninde keneytilgen habarlama jasap túryp: «Kirrespublika ortalyghyn jana astanagha auystyru arqyly biz Últ Respublikasy jolyndaghy kýresimizdi ayaqtaghanymyzdy atap ótemiz, – deydi. – Biz, bayaghyda jariyalanghanyna qaramastan, údayy últtyq respublika ýshin kýresuge mәjbýr boldyq. Últtyq respub- lika ýshin kýresting sony – onyng bitkeni ghana emes, sonymen birge – osy Respublikany jasau maqsatyndaghy júmystyng bastalghany...» Osy orayda atqarylmaq isterding V Kenester sezinde sheshimin tabugha tiyis baghyttaryn plenum mýsheleri aldyna týiindep tartty.

Jazghytúrym Naneyshvily Mәskeuge shaqyryp alyndy da, is basynda birinshi adam bolyp (kýzge deyin) Qojanov qaldy. Respublika partiya úiymynyng basshysyn qazaqtyng óz ishinen shyqqan qayratkerden saylaudyng reti tudy, alayda topshyldyqtyng júqpaly auruyn júqtyrghandargha әueli «óz adamynyn» biyligin ornatu kerek, olay orayy kelmese – orys bolsyn...

Ortalyq Komiytetke Sәken Seyfullin «últshyldarmen kýresi turaly» úzaq aryzyn jóneltti. Smaghúl Saduaqasov Syrdariya oblysynda qordalanghan kemshilikter jayynda Burogha mәlimdeme jasady. Arnayy qúrylghan komissiya tekserip qaytqan son, Buro Saduaqasov mәlimdemesin negizsiz dep tapty, mәlimdemening Qojanov rólin tómendetuge baghyttalghanyn, alayda Syrdariyadaghy Qojanovtyng sayasy qyzmeti izderining sayrap jatqanyn, onyng aitarlyqtay eleuliligin moyyndady.

(Onyng sol oblysta jýrgizgen «sayasatynyng izderi» taghy bir jarym jyldan keyin de óshpegeni maghlúm: Syrdariya oblystyq kenester sezinde, Ortalyq partiya komiytetine qyzmeti auysuyna baylanysty Qyzylordadan Mәskeuge kóship ketkenine bir jyldan asqan Qojanovty topshyl retinde talqygha salghyzghandarynda, bir delegat narazylyqpen: «Goloshekin kókemning ózi gruppirovshiyk», – dep sóileydi. Osy orayda – Múqanov esteligi boyynsha – Seyfulliyn: «Qazaqstannan Qojanovtyng ózi ketkenmen, ruhy ketken joq», – dep kýiingen kórinedi).

Biraq Saduaqasov, últymyzdyng birtuar azamattarynyng biri, kórnekti qayratker Smaghúl Saduaqasov, mәlimdemesin Burodaghy әriptesteri bekerge shygharyp, keri qaqqangha mo- yymaydy, ol ózining Qojanovqa qarsylyghyn Mәskeuge baryp ta dәiekteydi...

Aqyry, 1925 jylghy tamyzdyng sonynda, Ortalyq Komiytetten shifrotelegramma keledi. Mәskeu qúpiya jedelhatynda Qazólkekomgha jauapty hatshy bolyp Goloshekin keletinin, hatshylyq qúrylymynyng ózgertiletinin habarlaydy. Sony Burogha bayan etken Qojanov serikterinen ózine búdan bylay atqaratyn naqty mindet jýkteudi, eng dúrysy – «Enbekshi qazaq» gazetining redaktory qyzmetinde paydalanudy súraydy. Búghan Saduaqasov ýzildi-kesildi qarsy shyghady. Buro mýshelerining pikiri eki jarylady...

«Esimde, birde maghan Qojanov Saduaqasovpen sóilesip, oiyn biludi tapsyrdy, – dedi Dinshe OGPU tergeushisine. – Qyzmetten song men Saduaqasovpen Engelis kóshesindegi «Ararat» restoranyna kirdim. Jeke bólme alyp otyrdyq. Men onyng Qojanovqa qanday aiyp taghatynyn, kózqarastarynda  qanday  aiyrmashylyq,  kelispeushilik  bar  ekenin súrastyrugha kiristim. Saduaqasov maghan bәrin egjey-tegje- yine sheyin әngimelep berdi».

Osynau eki iri qayratker jayyndaghy ózining jeke pikirin Ádilov: «Mening oiymsha, olardyng arasynda prinsipti keregharlyq joq bolatyn, – degen sózdermen bildirdi. – Biraq solardyng qay-qaysysy da derbes kósem bolyp, sondarynan búqarany ilestirip әketkisi keletin. Meninshe, búl túrghyda ekeuining ózara kýresi – taza mansapqorlyq taytalas edi».

Restorandaghy syrlasu tergeu qújattarynda mazmúndalghan eken, sonda dosynan 1925 jyldyng kýzinde estigenderin ýsh jyl óte Dinshe bylay eske alady: «Ol narazy kýnkilge bas- ty – Qojanov Orynborgha qyzmetke kelgen kezinde onymen sanaspay qoyady, Kraykomda ony qúlatyp tastaydy, sonyng saldarynan ol Jetisugha issapargha jiberiledi. Osy issapardy ol ózin qorlaghandyq dep esepteydi eken. Jetisugha jýrer aldynda ol Qojanovqa kirip, әldebir tapsyrma berer-bermesin súrapty. Qojanov oghan Almatygha at basyn tiregen bette ekskursiya jasap, qalanyng ainalasyndaghy kórikti jerlermen tanysyp shyghugha kenes beredi. Saduaqasov onyng múnysyn ózin mazaqtap-kemsitu dep úqty, biraq eshtene dep jauap qatpay jýrip ketedi. Qaytyp oralghanynda oghan kirip, onyng ózine bergen kenesin kәdege asyrghanyn, Almatynyng manyn aralap tanysyp shyqqanyn aitady. Sosyn Saduaqasov mynalardy da aitty: Aqmeshitke Qyzylorda dep qayta at bergende – Qojanov eshqaysysymen de aqyldaspay, óz betinshe sezde ótkizip-qabyldatyp jibergen. Ony búl sonysy ýshin de kinәlady».

Qazaqstannyng ýkili ýmitteri ispetti, alayda júldyzdary jaraspay qalghan qos kórnekti qayratkerding «aralarynda, – Ádilov әrәdik qaytalap aitqanday, – sonshalyqty omyrayyp-badyrayyp túrghan kelispeushilik joq-tyn». Onasha dastarqan basynda súhbattasqanynda kózi jetti – Smaghúldyng Súltanbekke eregisu sebebine keltirgen «...dәiekterin jәy әnsheyin balalyq egesu dersin...»

Jegi degen pәle eng qatty aghash dinin de ýngip jep tastaydy, mansap qúrty da sonday súmdyq bolsa kerek...

«Últshyldar olardyng kelisimge kelip, Qazaqstandy birlesip basqarularyn qalap edi, – deydi ekeuine de dos-jaran bolghan Dinmúhamed Ádilúly ókinishin sezdirmey, beytaraptau sarynmen. – Olardyng tilekteri oryndalmady, Qojanov múndaghy  qyzmetinen  ortalyqqa  shaqyrtyp  alyndy.  Qojanovty Qazaqstannan shaqyryp әketu isine Saduaqasov zor ýles qosty desetin júrt».

Qazólkekomnyng ekinshi hatshysy retimen songhy mәrte 1925 jylghy 25 qazanda kýn tәrtibindegi mәselelerdi talqylaugha qatysqan Burosynda Qojanov: «Toptasular negizinen mansaptyq sipatta qúrylady, – dep atap kórsetti, – toptarda mansapqorlyq elementter molyraq, al sayasy jәne rulyq elementter, bylay aitqanda, mansap mýddesine qyzmet jasarlyq roli ghana oinaydy».

Qalay desek te, mansap qúlqynyna últ mýddesin qiyp jiberu, Qojanov kóktemgi plenumda atap kórsetkendey, qazaqy indetten aryla almaghan qazaq qayratkerlerining «kemshiligin betke ústap, otarshyldardyng otarshyldyq oilary men nau- qandaryn jýrgizulerine» keng jol ashty.

Qazaqstannan júmys berilmegen S. Qojanovtyng ornyna, «kadr   tapshylyghy  sezilgen  Qazaqstangha»,  ortalyqtan     ýiilip-tógilip «naghyz kommunister» topyrlay bastady...

Goloshekin óz diktaturasyn ornatty. Ólkelik komiytetting birden-bir jauapty hatshysy ózi ghana boldy, al ekinshi, ýshinshi hatshy degen lauazymdar joyyldy, olardyng ornyna eki orynbasar – Ejov pen Jandosovty aldy.

Úzamay Saduaqasov ta Qazaqstannan taydyryldy...

Jazushy Qoshmúhamed Kemengerov Ombydaghy oqushy jastardyng «Birlik» mәdeni-aghartu úiymy men Aqpan revolusiyasy dýniyege әkelgen Aqmola oblystyq qazaq atqaru komiytetinde, 1917 jyldyng jazynda Aqmola qalasyndaghy ózderi qúrysqan revolusiyalyq mekemelerde ýzengiles bolghan Dinmúhamedke 1925 jylghy kóktemde bylay dep hat jazghan-dy: «Dinshe bauyrym... Ghúmyrynda talay tarihty bastan keshirding ghoy sen...  Sening sonau Qiyr Shyghys saparynnan bastap qazirgi ómirine sheyin tereng tanysqym keledi. Qanday maqsatpen kommunizm jolyna týstin? Búl joldan nege auytqydyn? Jәne ózing kórgen uaqighalar haqynda, saparlas, qarym-qatynas jasap jýrgen dostaryng turaly qysqasha aqpar ber. Jalqaulanba. Uaqytyndy ból. Ómirding aldynda әiteuir esep beruimiz kerek qoy.

Men qazaq ziyalylarynyng ómiri jóninde roman jazugha otyrdym. Eger Týrkistandaghy erliktering turaly hatqa jaza almasan, onda auyzsha ait. Bir jerde kezdeseyik. Qazaqstannyng dýmdi degen qayratkerlerine minezdeme ber.

Osy ótinishimdi ayaqsyz qaldyrma. Ózine senemin. Niyettes tileushing hәm dosyng Qoshke. 16.III.1925».

Sol jyldyng sonyna qaray Dinshe ózi janadan úiymdas- tyryp jatqan últ teatrynyng sahnasyna Qoshkening «Altyn saqinasyn» qoigha kiristi, yaghni, dostardyng búl tústa jii kezdeskenine de, hatta aitylghan mәseleler tónireginde úzaq syrlasqanyna da kýmәn joq. Biraq olar qazaq qyzmetkerleri arasyn jaylaghan sozylmaly indet – sayasatpen kómkerilgen topshyldyq jayynda pikirlesti me, ol jәit Qoshkening romanynda qanshalyqty bederlenbek edi – búl jaghy beymәlim.

Qalay bolghanda da, Dinshe Ádilovting arqa tútatyn qorghany Súltanbek Qojanov Mәskeuge shaqyryp alynghannan-aq, zamananyng anysyn andyghandardyng jaulyq әreketteri beleng ala bastaghan...

Tarihtyng Týrkrespublika dәuirlegen beti audarylyp ketkenmen, sondaghy Rysqúlov, Qojanovtar basqarghan ýkimetting erkimen tamam bolghan sonau 1922 jyldyng sonyndaghy isti – «Qaranoghay-Shala» oqighasyn – aghayyn-jegjat namys jyrtarlary úmyta qoymaghan-dy. Jabylghan tauarihty janghyrtyp, Goloshekin sayasaty arayynda qayta kóteruge mýmkindik tudy...

Mirjaqyp Dulatov 1929 jylghy 30 qantarda OGPU tergeushisine bergen jauabynda Dinshe «ózining jeke basynyng dúshpandarynan, atap aitqanda, «Qara-Noghaydyn» tuysqandarynan qauiptenetinin aitatyn, – dedi. – Búl rette ol Jogharghy Sotta isteytin Mústafindi ataytyn».

Alghashqy qaterli dabyl Dinmúhamedke 1926–1927 jyldyng qysyndaghy bir kezdesude bayyrghy dosy, «sol tústa jenilisten song jeniliske úshyrap jýrgen Saduaqasov» әngimelegen sózden jetken-di: «Eh, saytan alghyr, sen turaly Núrmaqov óte nashar pikir aitty, seni – banditke ainalyp ketken keshegi kommunist dedi, Moskvagha baryp, Ólkekomda jýrip jatqan kelispeushilikter jayyn keybir joldastargha habarlapty dedi...»

Bizding oiymyzsha, múndaghy manyzdy aqparat – Qyzylordadaghy alauyzdyqtyng Mәskeuge jetkizilui emes, sony aityp barushy Dinmúhamed Ádilovting «kommunistikten at qúiryghyn ýzgen qaraqshy» aiyrym-belgisimen ýkimet basshysynyng – respublika halyq komissarlary kenesining tóraghasy Nyghmet Núrmaqovtyng auzymen tanbalanuy bolyp tabylady.

Ony «konfiskasiyagha qarsylyq jasap jýrgen bandiyt» retinde tútqyngha alu ýshin izdeytin GPU-ding qaruly jasaghy qyrgha attanugha deyin әli eki jylday uaqyt bar. Iri baylardy tәrkileu jayyndaghy ataqty dekret әzir qabyldanghan joq. Biraq «qazaq auylyna soqpay, janynan óte shyqqan Qazan dauyly» qayta ainalyp, qazaq kommunisterining kósemi Filipp Isaevich Goloshekinning yrqymen jayau borasyndata bastaghan.

Onyng azamattardy birine birin soghystyrghan sharalaryn kóz aldynda ótkerip kele jatqan Qazatkom tóraghasy Jalau Mynbaev birde ózining sol tústaghy pikirlesteri Oraz Jandosov pen Smaghúl Saduaqasovtyng kózinshe: «...qazaq kommunisteri qorqaq, jýrekti emes, shirkin, myna Ádilov sekildi jigittering bolsa ghoy, júmys isteuge bolar edi, әtten, ol partiyada joq», – degen pikir aitqan-dy. Ókimetting toqsan taram qúrylymynyng basqa bir quystarynda «oyy ózgeshelerden aryludy» kózdeytin jauapty hatshy-diktator Goloshekin belgilegen baghyt-baghdar tiyanaqtalyp, oghan iydeologiyalyq túrghydan kómek, qamsyzdandyru qyzmetin kórseterlik әreketter kesheni jobalanyp jatqanyn qaydan bilsin...

Sonymen, premier aityp qalghan anyqtama – biylikting jogharghy eshelonynda bolashaq «halyq jauynyn» beynesi osynsha mezgil búryn (әriyne, qolayly sәt tughanyn anday qoyyp, qyshyghan alaqandaryn qúshtarlana uqalaghan mýddeliler «qamqorlyghymen») somdalyp qalghandyqtyn, yaghni, bir kezgi aq jol býginde qúrdymgha tirelip, Ádilovter tóbesine qara búlt ýiirile bastaghandyqtyng belgisi edi...

...Qazaqy indet Goloshekinning «Kishi Qazanyn» qarsylyqsyz qaynatugha ontayly tamyzyq bolarlyqtay auqymgha ja- yyla berdi...

1998 j.»

Múndaghy Dinshe Ádilov ómirine qatysty derekter negizinen 1928–1929 jyldarghy tergeu materialdarynan alynghan. Tergeushige bergen kórsetulerinde tútqyn Dinshe óz ómir jolynda belgili dәrejede qarym-qatynasy bolghan kóptegen adamdardy atady. Mәselen, Týrkistan ýkimetining basshysy Túrar Rysqúlovty arnayy qyzmet tynshylarynyng baqylap jýrgenine naqty mysal keltirgen.

Búl derekting rastyghynyng naqty kórinisi sol, Rysqúlov Týrkistan Respublikasy Kenesterining 1924 jylghy qantardyng basynda bolghan HII sezinde Týrkatkom qúramyna saylanbay qalghan bolatyn. Tiyisinshe, halkomkenes tóraghalyghynan ketirildi. Búl ózgeris Týrkistan tynys-tirshiligi jayynda údayy qajet aqparat alyp otyrghan Ortalyq Komiytetting tapsyrmasymen jasalghan-túghyn. Múny Túrar týsindi. Biraq negizgi sebepti últ qayratkerleri arasyndaghy óz bәsekelesterining astyrtyn is-әreketterinen izdedi. Sondyqtan da, BK(b)P Ortalyq Komiyteti Orta Aziya Burosynyng (Sredazburo) hatshysy Yan Rudzutakqa qantardyng ortasynda bergen hatynda Týrkrespublika basshylyghyndaghy ózgeris syryn tap osy jergilikti kadrlar arasyndaghy qúbylys negizinde týsindirgisi keletinin habarlady.

Sol túrghyda izdenip, óz jaqtastarynyng atynan kólemdi «Negizgi bayandamany» әzirledi. Alayda olar әldebir sebeptermen (avtordyng týsindiruinshe, aiyptap otyrghandarynyng basshy oryndarda otyruy sebepti, olardyng ósh aluy yqtimaldyghynan jasqanghandyqtan) «bayandamagha» qol qoymady.  Sonda ony Túrar Mәskeuge ala ketti de, jóneltpe jazba tirkep, Bas hatshygha  jәne tekseru, tergeu organdaryna tapsyr- dy. Sol adresterge qúpiya týrde óz atynan da birneshe hat joldady. Búl 1924 jylghy sәuir aiy edi. Mamyr aiynda Tashkenttegi ýzengilesi Qabylbekke qosymsha derekter jinau jóninde tapsyrmalar bergen hatyn joldady. Hat bajasy Janshanyng ýiine jiberilgen-di, biraq hat kelgen kezde Qabylbek Tashkentte bolmaghan. Sol sebepti, ony әueli Jansha men belgili últ qayratkerleri, solarmen birge Dinshe  de oqydy. Tergeushige Dinshe sondaghy jaghdaydy tolyq bayanday kele, Qojanovtyng GPU arqyly Jansha Dosmúhamedovting pәterine resmy tintu jýrgizip, hatty tәrkilegisi kelgen jospary bolghanyn da aitty. (Yaghni, Túrar Mәskeudegi, Súltanbek Tashkenttegi chekister úiymymen baylanysta bolghan).

Aragha seksen jyl salynyp, Mәskeu múraghattarynan tabylghan sol hattar keyingi jyldary әleumettik jelide ýlken shu tudyrdy. Solardyng bәri jinaqtalyp, mening «Týnekten oralghan esimder» atty tórt tomdyghymnyng «Ýsh peri» dep atalghan ýshinshi tomynda jariyalandy («Ruh BG» baspasy, 2016 j.). Biraq әlemdik órmektordy qarap jýretinderding keybiri Dinshe jayynda әli de ondy pikirge kele qoymaghan eken, әlsin-әlsin onyng qyzmetin qaralaushylyq, «alashordashylardy kórsetken satqyn» retinde baghalaushylyq qylang berip qaldy. Búl rette ondaylar Túrsyn Júrtbaydyng 2008 jyly «El-shejire» baspasynan shyqqan «Úranym – Alash!» (Týrme әfsanasy)»  kitabyna iyek artatynyn aitty.

Osy «Týrme әfsanasyndaghy» myna joldargha nazar audarayyq: «Ahmet Baytúrsynovtyn...» tergeu isining alghashqy betinen bastalatyn Dinshe Ádilovting kórsetindileri «Alash- ordashylargha» qatysty barlyq tomdarda kezdesedi jәne mazmúndary óte úqsas, әr jazbasynda aldynghy mәlimetterine tolyqtyrular men týzetuler jasaghan. ...Iske tartylghan 71 adamnyng әrqaysysynyng últshyldyq kózqarasy men úiymgha qatysy turaly bergen minezdemesining key tústaryndaghy jekelegen sózder men oy oralymdary bolmasa, jiyrmadan astam kórsetindilerding barlyghy birin biri qaytalaydy. ...ýsh  jyldyq  qysym  men  qinaudan, ústamaly dertten әbden zyqysy shyqqan azap iyesining songhy tergeulerdegi ja- uabynan onyng shyndyq pen qiyaldyng arajigin ajyratu qabileti túmandana bastaghany anyq angharylady». «Alghashqy tergeulerde ózin-ózi ór ústaghan azamat keyin qinau men ústamaly dertting nәtiyjesinde jasyghan. Ýsh jyl boyy ýzdiksiz tergeu astynda bolghan Dinshe Ádilovting kórsetindisimen 71 adam tútqyndalyp, jauapqa tartyldy». «...1930–1931 jyldarghy aighaqtarynyng ishinen 1930 jyly tamyz ben qyrký- yek ailarynda tútqyndalghan Múhamedjan Tynyshbaevtyng «qylmystyq toby» turaly» ...kórsetindileri «óte úshqary, sóilemderding ózi ózara baylanyspaydy, pikir qayshylyghy kóp, ózin ózi astyrtyn úiymnyng kósemi retinde kórsetken ynghayda jazylghan». Zady týrmede jatqan búl jyldary Dinmúhamedting jýike ústamasy asqynyp ketse kerek» (atalghan kitaptyng 232–234-bb.).

Endi osyndaghy mәlimetterdi oigha ústay otyryp,  myna naqty shyndyqty da nazargha alayyq... Birinshiden, Dinmúhamed Ádilov 1928 jylghy 17 jeltoqsanda Shu boyynda tútqyndalyp, 1930 jylghy 21 sәuirde Mәskeude atyp tastaldy. Yaghny týrmedegi ghúmyry, atalghan kitapta aitylatynday ýsh jylgha emes, bir jyl tórt aigha sozyldy. Yaghni, ózi qúrban bolghannan keyin, 1930 jyldyng kýzinde «tútqyndalghan Múhamedjan Tynyshbaevtyng «qylmystyq toby» turaly» onyng әldeqanday kórsetu berui eshqanday da mýmkin emes. Onyng bәri OGPU tergeushilerining qúpiya arandatu is-әreketter jasaudaghy  sheberlikterining kórinisi. Kitap avtory onyng ajyrata almaghan da, ókinishke qaray, әldeqanday «ústamaly aurudy» oilap tapqan...

Al Dinshening tútqyngha alynghannan song bergen alghashqy kórsetulerine kelsek, ol is jýzinde, әriyne, tergeushining óz maqsatyna baghyttaghan súraqtaryna jauap retinde,  basynan keshkenderin әngimeledi. Ózi kezdesken, yaky qyzmettes bolghan talay adamnyng atyn atady. Tarih ýshin manyzdy talay derek aitty. (Mәselen, 1921 jyldyng basyndaghy  partiya jinalysynda jogharghy biylik organdarynda isteytin qazaq qyzmetkerlerining ýkimet men partiya úiymyn basqaryp otyrghan evropalyq últ ókilderining qyzmetterinde eski kolonizatorlyq tәsilder qoldanuyn qalay synaghanyn; 1925 jylghy sәuirde, jana Qazaqstan Kenesterining Aqmeshittegi sezinde, «kirgiyz» dep tanbalanyp kelgen qazaqtyng tarihy atauyn qaytaru jәne astanany Qyzyl-Orda dep atau iydeyasynyng qalay tughanyn, onyng avtory Qonyrqoja Qojyqov, jýzege asyrghan Súltanbek Qojanov  ekenin; Últ teatrynyng alghashqy qoyylymy 1925 jylghy jeltoqsanda ótken Besinshi ólkelik partkonferensiyagha oraylastyrylyp jýzege asyrylghanyn әngimelep berdi). Solardyng ishinen tergeushi jogharydaghy «Qazaqy indette» atalghan jauapty qyzmetkerlerdi emes, OGPU-ge berilgen sayasy tapsyrysqa ýilesetin «alashordashylardy» tandap, birtindep abaqtygha aldy da, qiytúrqy tәsildermen tergeuge kiristi...

Kenes ókimetining elu jyldyghyna oray shyqqan chekiys- terding estelikteri jinaghynda Dinsheni qaruly jasaqpen baryp tútqyndaghan OGPU-ding Qazaqstandaghy túraqty ókildigining uәkili Iliya Shumilov «Ádilov shynayy kórsetuler berdi» jәne «PPOGPU-de búrynnan bar, Ádilov meylinshe rastaghan derekter negizinde alashordashylardyng iri kontrrevolusiyalyq úiymy joyyldy» dep jazdy.

Nazar audarynyzdar: Dinshening kórsetuleri «memlekettik sayasy basqarma ókildigine búrynnan belgili derekterdi» qaytalaghan. Demek, qúpiya polisiyanyng psihologiyalyq, ahlaqi, fizikalyq qysymdardy sheber ýilestire qoldanatyn tergeulerindegi jauaptargha bola Dinsheni «satqyn» deu shyndyqqa janaspaydy. Internet-forumgha qatysushylardyng biri atap ótkendey, «qylysh ýstinde sert jýrmeydi», әri, GPU-ge týsken astyrtyn habarlar, yaghny «donos» iyelerining «satqyndyghy» qasynda týrme azabyn shegushining «satqyndyghy» jip ese almaydy...

Tergeu barysynda, Dinshening «qylmysyn» qonglata týsu ýshin, onyng bauyrlary men auyldastary jauapqa tartyldy.  «Basty qylmysker» sanatyndaghy aghasy Bayseyit 1928 jylghy jeltoqsannyng ortasynda, qaruly jasaq qúmda tigilgen ýiine tútqyndaugha kelgen kezde qaza tapqan. Al 1929 jylghy 10 qantarda aghalary Ábubәkir men Ábuәli, inisi Asqar, sonday-aq aghayyndary Múhamediya Arghynbaev pen Artyqbay Álin qamaldy. Solardy banda mýsheleri dep tauyp,  1929 jylghy 21  qantarda, tergeushi: «Azamat Ádilov kenes ókimetin qúlatu ýshin qúrylghan jәne basmashylyq qozghalysqa (oghan Ádilovting tikeley aralasy bar) qoldau kórsetken  astyrtyn kontrrevolusiyalyq úiymnyng mýshesi, Aqmola ýiezatkomynyng mýshesi Ábubәkirov pen milisioner Joldasbaevty atqandyghy ýshin sotqa tartyla túryp,  ókimet qughynynan jasyrynyp jýrdi, ózi qúrghan bandittik qaruly shaykagha basshylyq jasady. Ony ústap alu ýshin 17.HII. 28. «Irmiyn» alqabyna arnayy jiberilgen jasaqtyng qorshauynda qalyp, jasaq myltyqpen atqylap eskertken song ghana, qolyndaghy qaruymen qolgha týsti, sondyqtan, qylmystyq is jýrgizu kodeksining 128 jәne 147-babtaryn  basshylyqqa alyp, qauly ettim: is boyynsha azamat  Ádilov Dinmúhamed  aiypker retinde jauapqa tartylsyn, oghan jogharyda atalghan qylmystardy jasady degen aiyp taghylsyn», – degen tújyrymmen aiyptau qaulysyn shyghardy.

Qauly tiyisti lauazymdylargha úsynylyp, әbden pysyqtalghannan keyin, toghyz kýnnen song Dinshege tanystyryldy. Ol 30 qantarda ózine taghylghan aiyptardy moyynday túryp, qaulydaghy tergeushi qolynyng tómengi jaghyna  «...bandittik shayka qúrghanym ...jóninde ózimdi aiypty dep eseptemeymin» dep jazdy. Alayda úzamay «bandittik shayka»  qúramy da, «kontrrevolusiyalyq úiymgha» qatysy barlar da kóbeytildi. Sóitip, chekist Shumilov aitqan Birikken memlekettik sayasy basqarmadaghy (OGPU-degi) búrynnan jinalghan derekter negizinde «jaulardy»  anyqtap, jazalau sharalary qanat jaya berdi.

1930 jyly respublika partiya aktiyvining aldynda jasaghan Qazaqstannyng on jyldyghy jayyndaghy bayandamasynda  Goloshekin «últshyldardyng joyylghan Baytúrsynov toby» men tayauda qúrtylugha tiyis basqa da «kontrrevolusiyalyq úiymdar» turaly  qanaghattanghandyq sezimmen aitty...

Jabyq múraghattardyng qoljetimdi bola bastauy tarihy әdilettilikti qalpyna keltiruge jol ashty. Biraq, tútqyndardyng týrmedegi kórsetulerin ýstirt qarau, tipti, key rette búrmalap jiberu  saldarynan bar kinәni bir adamgha arta salu jana әdiletsizdikke úryndyratynyn aituymyz kerek. Naqty shyndyq  adamdargha ótken kezendegi enseni ezgen qúpiyadan arylu ýshin qajet, endeshe, sol shyndyqty dúrys tújyrymdau lәzim. Bәlkim búl jekelegen qúrmetti orynda túrghandargha ahlaqy túrghyda zalal keltirer, biraq sondaydan qashamyz dep shyndyqty jyly jauyp qoy dúrys bola qoyar ma eken?

Beybit Qoyshybaev

Abai.kz