QR Densaulyq saqtau viyse-ministri Lәzzat Aqtaevanyng dereginshe, Qazaqstanda 14 mynnan astam әiel men 1 mynnan estam erkek bedeuligine baylanysty dispanserlik esepke alynghan eken. Jalpy elimizde otbasylardyng 15 payyzy bedeulikke úshyraghanyn da lauazymdy hanym mәlim etti. Al Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymynyng kózqarasy boyynsha nekedegi múnday bedeulik kórsetkishi kónil bóluge túrarlyq problema bolyp sanalatyn kórinedi. Óitkeni, búl dengey demografiyalyq kórsetkishke keri әserin tiygizeri beseneden belgili jaghday. Atalmysh otbasylardyng 15 payyzy dep otyrghanymyz – demografiyalyq ósimge ýles qosugha mýmkindigi bar jastaghylar. Ókinishtisi – úrpaq órbituge qabiletteri joq. Nelikten?

Elimizding Ata zany: «Qazaqstan Respublikasy ózin demokratiyalyq, zayyrly, qúqyqtyq jәne әleumettik memleket retinde ornyqtyrady, onyng eng qymbat qazynasy – adam jәne adamnyng ómiri, qúqyqtary men bostandyqtary» dep ashylady. Keremet! Ózinning adam bolyp jaratylghanyndy, osynday Ata zanynnyng baryn bilip kóniling bosaydy. Búl – zanymyzda ghana. Shynayy tirshilikke nazaryng týsse, bәri de mýlde bólek sekildi. Elimizdegi audan, oblys ortalyqtary, irili-úsaqty qalalar týgeldey bazarlargha ainaldyrylghan. Berisi qyrghyz, ózbek aghayyndardan bastap, arysy qytay, týrik, ózge de europa elderining tauarlaryna lyq toly. Tәuelsizdik alghaly beri shiyrek ghasyrdan astam uaqytta biz solardyng satushysyna ainalyp ketkendeymiz. Sauda jasap, nәpaqa tapqanda túrghan ne bar derinizdi bilemin. Mәsele saudada emes, sol saudalardyng qanday oryndarda bolyp jatqandyghynda. Jaraydy, eshtene de óndirmey-aq qoyayyq. Shiyrek ghasyr boyy saudamen de kýn kórip keldik qoy, óle qoymaspyz. Áytse de sol sauda jasap jýrgen bazarlarymyzdy órkeniyettileu etuge kim kedergi jasap jatyr? Shildening ystyghynda shyjghyrylyp, qystyng ayazynda býrseng qaqqan saudagerlerding jayyn oilaugha nelikten moynymyz jar bermey keledi? Qazirde bazarda túryp tauar satatyndardyng barlyghyna da mindettep, «IYP» ashtyrtyp qoyghan ýkimetimiz. Osy «IYP-larynyn» esebinen memleketke salyq tóleydi, yaghny kiris kirgizip otyr. Odan da bólek bazar qojayyndaryna túrghan orny ýshin tóleytin jalaqysyn, kýzetshige, aula sypyrushysyna tóleytinderin qossang ózi qomaqty soma bolyp shygha keledi. Alayda, búlar salyq tólep jatyr ghoy, jaghdayyn jasayyq deytin ókimet, oryngha jalaqy, basqa da qyzmetterge aqsha berip jatyr ghoy, obal bolar deytin bazar egesi joq. Osylaysha eldi basqarghan shendiler men qolyna qargha tyshqan bazar egeleri halyqtyng biraz bóligin auru-syrqauly etuge mәjbýr etip otyr. Solay jasap jýrmiz-au dep oilanbaydy da.

Shyndyghyn aitsaq, jogharydaghy bedeulikke shaldyqqan 15 payyzdyq otbasylardy qúrap otyrghandar da bazardan nәpaqa tabamyz dep janúshyrghandar. Olar bazargha erikkenderinen barghan joq. Kýnkóris qamy eriksiz sol júmystargha jekti. Solardyng arqasynda memleketke, bazar qojayyndaryna belgili kólemde qarjy týsti. Áytse de olardyng búl jaqsylyqtaryn eskereyik deytin jan balasy tabylar emes. Oilaudyng ornyna qampayghan qaltasyndaghyny ondy-soldy shashyp jyrghap jýr. Memleketting eng qymbat qazynasy – adamdardyng taghdyryn oiynshyqqa ainaldyryp alghan. Búl qashangha deyin jalghasa bermek?

Kenjeghaly QOShYM-NOGhAY

Abai.kz