13-nshi jeltoqsan. Qazaq tarihyndaghy aishyqty, airyqsha kýn. Bәlkim, býgingi zaman adamy ýshin Alashorda últtyq avtonomiyasynyng qúrylghan kýni manyzdy emes shyghar. Alayda, sol zamandastarymyz - azat kýnning astynda, tәuelsiz elde ómir sýrip jatqany ýshin, qazirgi toqtyghy ben mereyi ýshin, myna alyp dala men onyng astyndaghy baylyq ýshin, әli kýnge ruhany qorektenip kele jatqan oqu qúraldary men úly tuyndylar ýshin bәri-bәri ýshin Alashqa qaryzdar! Álihangha, Ahmetke, Mirjaqypqa, Álimhangha, Halelge, Jahanshagha, Maghjangha, Múhtargha qaryzdar. Alayda, Alash úldarynyng eshqaysysy Alashqa qyzmetin qaryzgha qylghan joq. Búlardyng bәrinen biyik Alash júrty bar. Degenmen, qay zamanda, qanday kýide otyrsaq ta ayauly hәm ardaqty jandardyng Alashqa etken adal qyzmetin eshqashanda esten shygharyp, úmytpaugha tiyispiz.

Sol ýshin de Alashorda últtyq territoriyalyq avtonomiyasy jariyalanghan - 13 nshi jeltoqsan tarihy kýnge oray zamandastyng últtyq hәm tarihy jadynda qashanda janghyryp túrsyn degen oimen tómendegi derekterdi berip otyrmyz.

«Abay-aqparat»

ORYNBOR: 1917 jyl, 5-13 jeltoqsan. Jalpyqazaq sezi

(derekter Hәm qújattar)

13-nshi jeltoqsan. Qazaq tarihyndaghy aishyqty, airyqsha kýn. Bәlkim, býgingi zaman adamy ýshin Alashorda últtyq avtonomiyasynyng qúrylghan kýni manyzdy emes shyghar. Alayda, sol zamandastarymyz - azat kýnning astynda, tәuelsiz elde ómir sýrip jatqany ýshin, qazirgi toqtyghy ben mereyi ýshin, myna alyp dala men onyng astyndaghy baylyq ýshin, әli kýnge ruhany qorektenip kele jatqan oqu qúraldary men úly tuyndylar ýshin bәri-bәri ýshin Alashqa qaryzdar! Álihangha, Ahmetke, Mirjaqypqa, Álimhangha, Halelge, Jahanshagha, Maghjangha, Múhtargha qaryzdar. Alayda, Alash úldarynyng eshqaysysy Alashqa qyzmetin qaryzgha qylghan joq. Búlardyng bәrinen biyik Alash júrty bar. Degenmen, qay zamanda, qanday kýide otyrsaq ta ayauly hәm ardaqty jandardyng Alashqa etken adal qyzmetin eshqashanda esten shygharyp, úmytpaugha tiyispiz.

Sol ýshin de Alashorda últtyq territoriyalyq avtonomiyasy jariyalanghan - 13 nshi jeltoqsan tarihy kýnge oray zamandastyng últtyq hәm tarihy jadynda qashanda janghyryp túrsyn degen oimen tómendegi derekterdi berip otyrmyz.

«Abay-aqparat»

ORYNBOR: 1917 jyl, 5-13 jeltoqsan. Jalpyqazaq sezi

(derekter Hәm qújattar)

Búl sezdi úiymdastyrushylar - Á. Bókeyhanov, A. Baytúrsynov, E. Omarov, S. Dosjanov, M. Dulatovtar. Sezge Samarhand oblysy men Altay gubernniyasy atynan - 58 ókil, әr týrli qazaq úiymdarynan - 8 ókil, arnayy shaqyrumen - 15 adam, barlyghy - 81 adam qatysqan.

Kýn tәrtibine 10 mәsele qoyylghan. Negizgileri: qazaq-qyrghyz avtonomiyasyn jariyalau, milisiya hәm Últ kenesi (Ýkimet) qúru.

Alghashqy bayandamany Á. Bókeyhanov jasaghan. Osy bayandama boyynsha qauly qabyldanyp, qazaq avtonomiyasy, milisiya jәne Últ kenesi mәselerin qaraugha jeti adamdyq komissiya qúrylghan. Osy qúrylghan komissiya atynan Halel Ghabbasov avtonomiya, milisiya jәne Últ kenesi turaly bayandama jasaydy. Bayandama negizinde:

1. Bókey ordasy, Oral, Torghay, Aqmola, Semey, Jetisu, Syrdariya, Ferghana, Samarhand oblystary, Amudariya, Zakaspiy oblystaryndaghy qazaq uezderi jәne Altay guberniyasyndaghy qazaqtar qazaq avtonomiyasynyng qúramyna kiredi.

2. Qazaq-qyrghyz avtonomiyasy «Alash» dep atalsyn. Últ kenesi qúrylyp aty «Alash orda» bolsyn. Alash ordanyng aghzasy (mýshesi) 25 adam bolyp, 10 oryn qazaq-qyrghyz arasyndaghy orys jәne basqa halyqtargha qaldyrylsyn.

3. Alash ordanyng uaqytsha orny - Semey qalasy bolsyn.

Alashorda ýkimetining mýsheleri:

1. Uәlithan Tanashev (1887 - 1968) zanger, Bókey ordasynan.

2. Halel Dosmúhammedov (1883 - 1939) әskery dәriger, Oral oblysynan.

3. Aydarhan Túrlybaev (1877 - 1937) zanger, Aqmola oblysynan.

4. Ahmet Birimjanov (1871 - 1927) zanger, Torghay oblysynan.

5. Halel Ghabbasov (1888 - 1931) fiziyk-matematiyk, Semey oblysynan.

6. Salyq Amanjolov (1889- 1941) zanger, Jetisu oblysynan.

7. Mústafa Shoqay (1890-1941) zanger, Syrdariya oblysynan.

Oblystardan tysqary:

8. Álihan Bókeyhanov (1866-1937) Alash orda ýkimetining tóraghasy.

9. Jansha Dosmúhammedov (1887 - 1930) zanger, Oral oblysynan.

10. Álimhan Ermekov (1891-1970) matematiyk, Qarqaralydan.

11. Múhametjan Tynyshpaev (1879-1937) Oral oblysynan.

12. Baqtykerey Qúlmanov (1859-1919) shyghystanushy, Bókey ordasynan.

13. Jaqyp Aqpaev (1876-1931) zanger, Arqadan.

14. Bazarbay Mәmetov zanger, Lepsiden.

15. Otynshy Áljanov (1873-1918) múghalim, Shyghys Qazaqstannan.

Mýshelikke kandidattar:

1. Isa Qashqynbaev (1891-1948) dәriger, Oral oblysynan.

2. Nýsipbek Jaqypbaev (190-1932) dәriger, Jetisudan.

3. Erejep Itbaev (1873-1930) zanger, Shyghys Qazaqstannan.

4. Satylghan Sabataev (1874-1921) Qaskelennen, eki JOO bitirgen, shyghystanushy, túnghysh qazaq agronomy. Abay jәne Mirjaqyp ólenderin alghash orys tilinde audarushy (1914).

5. Esenghaly Qasabolatov (1889-1938) dәriger, Oraldan.

6. Batyrqayyr Niyazov (1872-1924) zanger, Bókey ordasynan.

7. Múqysh Boshtaev (1888-1921) zanger, Bayanauyldan.

8. Seyilbek Janaydarov (1884-1929) zanger, Atbasardan.

9. Sәlimgerey Núralihanov (1878-ó.j.b) zanger, Bókey ordasynan.

10. Ómir Almasov (?-1922) halyq múghalimi, Torghaydan,

11. Seydәzim Qadyrbaev (1885-1938) zanger, Torghaydan.

12. Aspandiyar Kenjin (1887-1938) halyq múghalimi, Atyraudan.

13. Moldaniyaz Bekimov (1882-1930 jyldardan song belgisiz) әskery qyzmetker, Oraldan.

14. Esen Túrmaghambetov (?-?) Torghaydan.

15. Janeke (Jaqyp) Soltonoev, mal dәrigeri, qyrghyz.

Alashordanyng oqu komissiyasynyng mýsheleri:

1. Ahmet Baytúrsynov (1872-1937) Torghaydan, Orynbor qazaq múghalimder mektebin bitirgen (1895 jyl).

2. Maghjan Júmabaev (1893-1938) Qyzyljardan, Omby oqytushylar seminariyasyn bitirgen (1917 jyly).

3. Eldes Omarov (1892-1937) Qostanaydan, Orynbor múghalimder mektebin bitirgen (1911 jyl).

4. Biahmet Sәrsenov (1885-1921) Shyghys Qazaqstannan, Semey múghalimder seminariyasyn bitirgen.

5. Teljan Shonanov (1894-1938) Yrghyzdan, Orynbor qazaq múghalimder mektebin bitirgen (1916 jyl).

Sezding kýn tәrtibine 10 mәsele qoyyldy. Olardyng ishindegi eng negizgileri: Alash avtonomiyasyn jariyalau, milisiya hәm Últ kenesi (Ýkimet) qúru mәseleleri boldy.

Sezd delegattary Uaqytsha ýkimet qúlatylghannan keyin qazaqtardyng ómir sýruining ózin kýrdelendirip jibergen anarhiya (tәrtipsizdik) jaghdayynda eldi aman saqtau ýshin, «uaqytsha Últ Kenesi» týrindegi berik biylik qúru, oghan «Alash Orda» degen atau beru (tóraghasy Á. Bókeyhanov, Últ Kenesi qúramyna 25 adam kirdi), sonday-aq milisiya jasaqtau turaly qauly qabyldady. Alash astanasy - Semey (keyin Alash-qalasy atauyn aldy) qalasy edi.

Búl turaly keyinnen Á. Bókeyhanov (1919 j. aqpannyng 11) bylay dep mәlimdeydi: «sezding búl sheshimi qazaqtar mekendegen territoriyada anarhiyany boldyrmau, ólkede bolishevizmning damuyna (yaghny qazaqtar ýshin jat-taptyq jiktelu) jol bermeu mýddelerinen tuyndady...».

Sol kezde Reseyde oryn alghan jaghdayda qazaqtardyng jariyalanghan avtonomiyasyn jýzege asyru mýmkin emes edi. Kezekte bostandyqtyng jauy - bolishevizmmen kýres túrdy.

Ózderining qolgha alghan sharalaryn iske asyru jolynda Alashorda ýkimetine Kenesterge qarsy jaqpen biriguge tura keldi. Óitkeni Kenes ýkimeti kenestik negizdegi avtonomiyalardy ghana qoldap, kótermelese, al aqtardyng Alash avtonomiyasyna kózqarasy basqasha boldy. Songhylarynyng qoldauyna sýiene otyryp, qazaq halqy, dәlirek aitqanda Á.Bókeyhanov bastaghan ziyalylar toby belgili bir dengeyde derbestikke jetuge bolady dep sanady. Búl joldaghy kýres oqighalary tómendegidey órbidi.

Syrtqy isteri

Alash Ordanyng aqtarmen búl baghyttaghy alghashqy baylanysy, 1918 jyly 8-aqpanda bolishevikter tútqyndaghan Sibir oblystyq Dumasynyng ornyna qúrylghan Uaqytsha Sibir ýkimetimen boldy. Alash Orda jetekshileri ataman Dutovpen, Samardaghy Qúryltay jinalysy mýsheleri Komiytetimen (Komuch), Ombydaghy Uaqytsha Sibir ýkimetimen de baylanys jasady. Bastalyp ketken azamat soghysy Alash Ordanyng ústanar baghytynda aiqyndaudy qajet etti. Sóitip, qazaq autonomiyasy ólkede әleumettik-sayasy negizi joq Kenes ýkimetine qarsy kýreske shyghyp, aqtargha qosylugha mәjbýr boldy.

Uaqytsha Sibir ýkimeti bastan-aq qazaqtargha úlyderjavalyq pighyl tanytty. Olar Alash qayratkerlerining el ishindegi bedelin ózderining maqsattaryn jýzege asyrugha mәselen, qajet kezderde әsker kýshin jasaqtau, soghystyng býkil salmaghyn halyq moynyna artu t.b. jaghdaylargha paydalanudy kózdedi. Búl ýkimet Alashordanyng belgili bir ýkimet organy retinde derbes, belsendi әreket jasauyna kelise qoymady. Arhiv derekteri, Sibir ýkimetining mýddesin jýzege asyrushy emissarlargha Alashordanyng batyl qarsylyq bildirip otyrghanyn kórsetedi. Múnyng sony qazaq avtonomiyasynyng ózin resmy tanu turaly mәlimdemesin, Sibir ýkimetining «naghyz separatizmning belgisi» dep aiyptauymen ayaqtaldy.

Búdan keyin Alashorda Býkilreseylik biylikten ýmitker taghy bir ýkimet - Samaradaghy qúryltay jinalysy mýsheleri komiyteti (Komuchpen) qarym-qatynasta boldy. 1918 jyly 8 mausymda ómirge kelgen negizinen eserler basqarghan búl ýkimet, demokratiyalyq prinsipterge beriktigin birden-aq bayqatty. Búl olardyng Alashordagha kózqarasynan-aq bayqalady. Tamyz aiynda Komuch qúrylyp jatqan basqa ýkimetterding qatarynda Alash Ordany da moyyndaytyndyghyn mәlimdedi. Komiytet qúramyna - Á. Bókeyhanov, A. Baytúrsynov, J. jәne H. Dosmúhamedovter, A. Birimjanov, M. Tynyshbaev, M. Shoqay jәne t.b. kirdi. Biraq búl tabys ta úzaqqa barmady.

Oppozisiyalyq kýshterdi biriktiru maqsatynda Komuch úiymdastyruymen 1918 jyldyng 8-23 qyrkýieginde Ufa kenesi ótedi. Keneske jogharyda atalghan qayratkerler qatynasty. Búratana halyqtar atynan sóilegen Á. Bókeyhanov ózderining separatizmnen aulaq ekendigin, demokratiyalyq-federativtik Reseymen birtútas ekendigin aitty.

Kenes jýrip jatqan kezde 11-qyrkýiekte Á. Bókeyhanovtyng tóraghalyghymen H. jәne J. Dosmúhamedovter, M. Tynyshbaev, U. Tanashev, Á. Ermekov, A. Birimjanov qatysqan Alashordanyng tótenshe mәjilisi ótedi. Onda qazaq avtonomiyasyn Alashordanyng bir ózi basqaratyny, al búrynyraqta (18-mamyrda) batys Qazaqstandaghy sayasy jaghdaygha baylanysty uaqytsha qúrylghan Oiyl uәlayaty taratylatyny sheshildi. Onyng onyna jol qatynasy nasharlyghymen soghys jaghdayy sebebinen Alashordanyng batys bólimshesi qúryldy. Búl bolashaqta shaqyrylatyn Býkilreseylik Qúryltay jinalysy qarsanynda, birauyzdan qúrylghan avtonomiya bar ekenin Keneske qatysushylargha kórsetu bolatyn.

23-qyrkýiektegi Kenesting songhy kýninde Uaqytsha Býkilreseylik ýkimet - Diyrektoriya jariyalandy. Biraq búl Diyrektoriya ózi joyylardan az ghana búryn 4-qarashada shyqqan búiryghymen, bólinbeytin Reseydi qalpyna keltiru ýshin barlyq oblystyq ýkimettermen birge Alashordanyng ortalyq ýkimetin taratyp, onyng oblystyq, uezdik úiymdaryn ghana qaldyrdy. Ornyna mәdeniy-túrmystyq mýddelerdi basqaratyn Bas Uәkildik qyzmetin engizdi.

Bas Uәkildik mәselesi 18-qarashada Ombydaghy tónkeris nәtiyjesinde ózin «Joghary Biyleushi» dep jariyalaghan admiral Kolchak kezinde qaraldy. «Nikolaydyng zamany men tәrtibi kelgen uaqytta da» qazaq ziyalylary kózdegen maqsatynan taymady.

Kolchak ýkimeti Bas uәkilding mindeti turaly Erejeni talqylap, oghan kerekti material jinau ýshin qazaq dalasyna óz ókilderin jiberdi. 2-mamyrda Semeyge kelgen Ishki Ister Ministrligining ókili G. Malahov, atalghan mekemening Alashorda taghdyry turaly josparyn bir top qazaq intelliygentterine tanystyrady.

1919 jyly 6-mamyrda A. Birimjanov, M. Tynyshbaev, R. Mәrsekov, A. Qozbagharov, S. Dýisembinov, H. Ghabbasov ólkeni basqaru turaly jana Erejege óz kózqarastaryn bildirip, Ishki Ister ministrligining «Búratanalar» bólimine Semeyden hat joldaydy. Onda últtyq-territoriyalyq avtonomiya qúru turaly sheshim qabyldaghan II jalpyqazaq siezi, 1917 jyldyng ón boyynda ótken oblystyq siezderding qorytyndysy bolghanyn, sol sezd sheshimine qaray qajetti jaghdaylarda әreket jasaghandaryn (Resey memleketin qalpyna keltiru ýshin Kenes ýkimetine qarsy ortaq kýreske qosylghandaryn) sondyqtan da qazirgi auyr jaghdayda Resey memleketin qalpyna keltiruge kedergi keltirmes ýshin últtyq mýddeni qoya túryp, Uaqytsha Býkilreseylik Ókimetting 1918 jylghy 4-qarashadaghy búiryghyna kónip otyrghandaryn, biraq búl jarlyqtaghy qazaq ólkesin basqaratyn arnayy organnyng qúryluy turaly erejening keshigui, qazaq halqyn alandatyp túrghany aityldy.

Odan әri hatta, búl mәseleni sheshudi jolsapargha óz ókilderin jiberu arqyly emes, Ombydaghy ýkimetpen kelissóz jýrgizip jatqan Alashorda ókilderi pikirine jýginu jolymen sheshu dúrys bolatyny eskertildi. Sonday-aq, hat iyeleri qazaq halqyn basqaru turaly Malahov әkelgen jospar-jobagha baylanysty ózderining mynaday úsynystaryn da kórsetti:

1) Bas uәkildik turaly. Alash avtonomiyasyn qúraytyn qazaq oblystaryn basqaratyn Bas uәkildik jekelegen bir ministrlik ókildigi bolmauy kerek, ol qazaq halqyn últtyq basqaru organy boluy tiyis. Sondyqtan Bas uәkildik Ishki Ister ministrine tәuelsiz bolyp, tek Ministrler Kenesine ghana baghynuy kerek. Sonymen qatar Bas uәkildikting janynda joldastarymen (orynbasar) qosa, Kenes qúryluy tiyis. 2) Jergilikti jerlerdegi basqaru turaly. Búl basqaru últtyq prinsipke negizdelip, oblystyq әkimshilik jәne milisiya basqarmasy qazaq últtyq basqaru organyna baghynsyn. Ol ýshin oblys-uez, bolystarda tikeley Bas uәkildikke baghynatyn erekshe organdar qúryluy qajet. Bizdegi zemstvo týrinde oilaytyn, ózin-ózi basqaru organdaryna kelsek, qazirgi oblystyq, uezdik zemstvolar (barlyq últqa ortaq) sol kýiinde qalyp, al bolystyq zemstvolar qazaq, orys halqynyng әdet-ghúryp, salt-dәstýrlerining ózara aiyrmashylyghy jer men kóktey bolghandyqtan, qazaqtardiki orys halqynan bólek bolghany jón. Bolystardaghy әkimshilik organy zemstvo mekemelerine qosylyp, onyng mindeti zemstvonyng bir mýshesine jýktelsin. 3) Jekelegen mәseleler turaly. Diny istermen ainalysatyn joghary instansiya - Bas uәkildik janyndaghy Kenes bolyp, ol diny lauazymdary bar adamdarmen tolyqtyrylyp otyrsa. Orys bodandyghyndaghy qazaqtardyn, shekaralas shet memlekettermen baylanysy turaly isterine qazaq últtyq basqarmasynan da adam qatystyryluy qajet dep sanaymyz.

Kolchaktyng qazaq dalasyn basqaratyn Bas uәkildik taghayyndau turaly jana Erejeni janghyrtqan әreketi alayda jýzege asqan joq. Múnyng sebebi, bir jaghynan kýnnen-kýnge jeniliske úshyrap jatqan Aq Armiyadaghy sәtsizdikter bolsa, ekinshi jaghynan últtyq qozghalystargha jauygha qaraytyn orys ýkimetterine tәn qasiyetti boyyna sinirgen Kolchak biyligining ózinen boldy.

Alashorda sonymen birge Kenes ýkimetimen baylanys jasaugha tyrysty. Halel jәne Jansha Dosmúhamedovter Leniyn, Staliynmen, sonday-aq Halel Ghabbasov últ isi jónindegi halyq komissary Stalinmen kelissóz jýrgizdi. Múnyng nәtiyjesi - autonomiyanyng mәdeny múqtajyna ortalyqtyng kómegi, býkilqazaqtyq qúryltaydy shaqyru, ólkede azamattyq bitimge kelu turaly uәdeler boldy.

Alash qayratkerlerine Býkilreseylik Ortalyq Atqaru komiytetining 1919 jylghy 4 sәuirdegi jәne 1920 jylghy 15 sәuirdegi sheshimimen amnistiya jariyalansa da, Kenes ýkimeti kýshine mingennen keyin, olardyng ótkenin eshuaqytta úmyta da, keshire de alghan joq. Týrli әdispen býrkelengen qudalau aqyry, Alash ziyalylaryn jappay qyrghyngha úshyratty. Búl zobalannan aman qalghan sausaqpen sanarlyq ziyaly qazaq, ómirlerining sonyna deyin Memlekettik Qauipsizdik Komiyeti nazarynan tys qalmady. Al atylghandardyng ýrim-bútaqtary da songhylarynyng kebin kiydi.

Búdan keyingi Qazaqstannyng sayasy tarihy bәrimizge belgili. Aldymen 1920 jyly qúrylghan Qazaq Kenestik Avtonomiyalyq sosialistik respublikasy, keyinnen 1936 jyly Qazaq Kenestik Sosialistik respublikasy bolghan túsynda qazaqtar otarshyldyq qamytynan qol ýzgen joq. Qazaq halqy óz tilin, dinin, әdet-ghúrpyn, sayasy sanasyn joghaltu aldynda túrdy. Óz tilinen jerigen úrpaq payda boldy, mәngýrttik payda boldy.

«kk.winelib.com» sayty