Kýltegin Qútlyq (Elteris) qaghannyng ekinshi úly, Bilge qaghannyng (Mogilyan) tughan inisi. Sheshesi Elbilge qatún. Jeti jasynda әkesi Qútlyq (680-692 jj. biylik qúrghan) qaytys bolady. Qaghan taghyna onyng inisi Qapaghan (692-716 jj.) otyrady. Kýltegin men Bilge, Qapaghannyng inisi Bógýni (716j.) taqtan taydyryp, qaghandyq biylikti Bilge qolyna (716-734jj.) alady. Tarihy derekterge qaraghanda, Kýlteginning on jasynda er atanyp, alghash kózge týsken soghysy – 694 jylghy Jau jyu jәne Din jyu aimaqtarynda bolghan soghys. Qapaghan osy soghysta 90 myng tútqyndy qolgha týsirgen. Mine, osydan bylay Kýlteginning erlik joly bastalady. Tarihy derekter sol kezdegi el tәuelsizdigin saqtap qalu jolynda bolghan qyrghyn soghystardyng birde-bireuining Kýlteginsiz ótpegenin anghartady. Batyr 47 jasqa jetip, qaza tapqanda, tórtkýl dýniyeden týgel elshiler kelip, ruhyna taghzym etipti. Basyna el tarihyn jazyp, alyp eskertkish ornatypty. Sol eskertkishting ghylymy kóshirmesi búl kýnde tәuelsiz elimizding astanasynda, Euraziya Últtyq uniyversiytetining bas ghimaratynyng tórinde túr.

I

Aldymen Túla boyynan Bu menen dym býrikken

Alay-dýley jel túrdy.

Dýniyeni basyp jatqan

Qara balshyqtay qoy,

Kýiedey qap-qara,

Týnek serpildi.

Jogharyda Ishine júldyzdar japsyrghan,

Alyp qazanday tónkerilgen,

Tósine Ay ilgen,

Omyrauyna Kýn taqqan

Aspan payda boldy;

Kýrkirep, kýrkildep Ot shashyp jatqan;

Alyp denesinen Qyp-qyzyl bolyp Órt qashyp jatqan

Tau menen tastar payda boldy.

Jel alyp kelgen Dym menen budan

Búrqyrap tasyp jatqan Sular payda boldy.

Nayqalghan nular payda boldy.

Sonan keyin Adam shyqty.

Ashyghan qamyrday bop

Kóterilip demikken Qara jerdi basyp kórdi,

Jýndey bop úiysqan

Qara búlttardy

Qolymen olay-búlay audaryp

Ashyp kórdi.

Altay tauym Besik bolyp terbetken,

Jarqyldaghan ot pen Sarqyraghan sudyng ishinde Erjetken –

Kók tәnirining oghlandary

Býkil týrik júrtynyng Arlandary men qabylandary,

Bumyn qaghan men Istemi qaghan taqqa qondy.

Elimdi el etemin dep, Jerimdi kógertemin dep

Ottay asau, Oqtay úshqyr Atqa qondy.

Ormandar angha toldy.

Órisi malgha toldy.

Jerining teginen May aghyp túrghan,

Aghashtarynyng balaghynan Bal aghyp túrghan El boldy.

Qúnary asyl Jer boldy.

Sol elding Aynalasy týgel – Búzylghan sendey

Japyryp ketkisi kep túrghan;

Kóshken seldey

Týp-tamyrymen qoparyp

Batyryp ketkisi kep túrghan

Dúshpan eken.

Kýnderding kýninde

Jan-jaghynan olar

Qúrsauday býrip Qysqan eken.

Sol kezde Kók týrikterding keudeleri Kóriktey isingen.

Jayaulyny – qúmalaqtay! – Nayzasynyng úshyna ilip,

Attylyny – qualap jýgirip! – Bóriktey týsirgen.

Bastyny – Bastary jerge tiygenshe IYdirgen –

Tabanyn jalatyp, Arttaryn sýidirgen.

Tizelini – Tizelerin dirildetip

Týiedey baqyrtyp Shógergen.

Qalghandary Oq tiygen maqúlyqtay qashyp,

Tau menen tastardan asyp

Aldy-artyna qaramay Jónelgen.

Halqyna Ilgeride jatqan

(Kýn shyghystaghy) Qadyrqan qoynauyn syilap,

Keride jatqan (Kýn batystaghy) Temir qaqpany jaylatqan.

Jenispenen jelpindirip Otyz kýn boyy oinatqan,

Qyryq kýn boyy toylatqan.

Eki qaghan da Emendey berik,

Bәiterektey zor,

Tóbeni sýirep әketerdey Alyp bolghan.

Sol ekeuining túsynda

El-júrty Molshylyqqa maltyghyp jýzip,

Yrys pen qútqa Kenirdekterinen kelip Qaryq bolghan!

Sarbazdary Qara jartastardan Qamal qalap jatqan.

Al eki qaghan Taulardyng iyghyna shyghyp,

Búlttardy bauyryna basyp

Solargha qarap jatqan.

Halqy Ýiirin izdegen, Ayghyrlarday kisinep,

Botasyn izdegen Aruanalarday bozdap – Jyr tolghasa! –

Kólderdi tasytyp Taulardy qozghaghan eken;

Birin-biri tyndaghan,

Ózderine aqyryp sóilemegen,

Aqyryp sóilese de,

Aryna tiyetindey etip Baqyryp sóilemegen,

Azyp-tozbaghan eken.

Ayarlyq pen Opasyzdyqty kórgende – Oray da boray – Qabaghyna qar jaughan! Ádil jarghylary Qara tastardy turap,

Qara qyldy qaq jarghan!

Sonan keyin olar Demderi bitip Ómirden ketken.

Ruhtary Altay taudyng ýstinde

Oqshyrayyp otyrghan Kók tәnirine ketken.

Olardyng ólimin estigen Dýnie tenselip ketken,

Oypang jer opyrayyp qúlap,

Qaqyrayyp túratyn jotalar

Jer shógip ketken.

Ormandar shulap jylaghan,

Kólder tulap jylaghan.

Kýn shyghystaghy Bókli shólding el-júrty

Qúm shashyp eniregen.

Ortadaghy tatarlar, Kýl shashyp eniregen.

Altay taudyng ainalasyn

Azan-qazan etip,

Kýnirenip, egilgen Qabyrghalary sógilgen

Joqtaular bastalghan;

Irgedegi tabghashtar Bastaryn Tau menen tasqa úrghan.

Kýni tútylghanday,

Ayy qúlaghanday shoshyp jylaghan.

Týpit, apar, purum, qyrghyzyn,

Uchquryqan, qytan, tatabyn

Shashtaryn ormanday jayyp,

Betterin tyrnaqtarymen! – Tasty orghan tau ózenderindey! Osyp jylaghan.

II

Olardyng ornyna otyrghan Inileri men balalary

Bastarynda Torghaydyng miynday my joq

Jaman-jәutik eken.

Boylary bir qarys,

Oylary birtútam Shәltik eken.

Esiginde jýrgen Qara qúldy da Qarpyp tastay almaghan;

Tórine shyghyp tayrandaghandy Eng bolmasa –

It qúsap – balaghynan! –

Tartyp tastay almaghan.

Búrqyrap tasudy bilmeytin –

Búralqy it saryp, Jetim laq sekirip ótetin –

Jylgha bop shyqqan.

Ózderi týgil Kólenkelerine deyin súiyq,

Múryndarynan su sorghalaghan

Sýmelek, súlba bop shyqqan.

Kók tirep jýretin Kók týrik elinin

Tot basqan qylyshtay Aybaty ólgen.

Júrtta qalghan oshaqtay Qayraty sóngen.

Boykýiezdikteri sonday

Otyrghan jerlerinde omalyp,

Jatqan jerlerinen Bútyna jibergenshe túrmaghan.

Dúshpannyng tisining Qayralghan qyshyryn emes,

Juylghan ydystyng Tyqyryn tyndaghan.

Estilerden irgesin Jyraq salghan.

Aldamshy tabghashtardyn

Zymiyan sózderine Esteri ketip qúlaq salghan.

Elding jaysandaryn Jau kórip – Úrysyn qalghan.

Súrqiya sózderden

Shoq týsken kiyizdey bop

Byqsyp janghan.

Sonan keyin Ózderimen ózderi Jaghalasyp ketken,

Ózderimen ózderi Shabalandap ýrisip,

Abalasyp ketken.

Birine biri! Qaqpan qúrghan.

Birin-biri Taqtan qughan.

Besti búqanyng terisindey Berik el –

Bóstekke jaramaytyn

Qotyr shybyshtyng terisindey bop Irip ketken.

Qylysh pen nayza týgili

Kezdik qayrap, Istik úshtay almay

Dalada qalghan búl eldi

Kók tәniri tas tóbelerinen Úryp ketken.

Sol el – el bola almay Qúryp ketken.

III

Tabghash júrtyna Kók týrikterdin

Arystay-arystay úldary

Qamystay japyrylyp

Kýs taban, jalaq erin Qúl bolghan.

Kýn dese kózi, Ay dese auzy bar

Aru qyzdary Kýldi-kómesh kýng bolghan.

Attan týsip

Solardyng qoyy men Qabaghyn baqqan.

Kýlimen kirip, Otymen shyghyp,

Qazanyn jaqqan.

(Ózekterinde ottary barlar

Namystan ólerdey bop Qabaryp jatqan.)

Múryndyq salghan atanday

Solardyng jeteginde jýrgen.

Dýniyege jóndep qaray almay

Jota men tóbening Eteginde jýrgen.

Ot jaqsa – Shaqpaghyna ainalghan,

Qol sýrtse – Qoljaulyghyna,

Siltese – shoqparyna ainalghan.

Ózining emes,

Tabghash júrtynyng Jerin keneytken.

Tabghash júrtynyng Elin kóbeytken.

Kýn shyghystaghy Bókey qaghangha deyin Ásker jýrgizgen.

Kýn batystaghy Temir qaqpagha deyin Ásker kirgizgen.

Aytqanyna kóngen,

Aydauyna jýrgen.

Ózining biyliginen aiyrylyp,

Súnqarday qanatynan qayyrylyp

Eldikten qalghan.

Bir kezdegi kýndey kýrkiregen,

Ot býrkip, shoq shaynasa

Dýnie titirkengen

Erlikten qalghan.

IV

Múnday qorlyqtan,

Múnday zorlyqtan

Kók týrikterding ashu-yzasy

Qara búlttardy qaq jarghan,

Qyp-qyzyl nayzaghaylarday

Jarqyldap oinaghan!

Ishine jay tasy týsken

Qara qazanday saqyldap qaynaghan!

Ózegindegi oty Órtke ainalghan.

Kómeyindegi sózi Sertke ainalghan.

Kýni keshe Balaghymda jýrgen biyt

Basyma shyqty degen,

Kýni keshe

Juyndymdy ishken iyt

Asyma qústy degen.

Kýni keshe

Ózge elding jandary

Irgesinen jýre almaytyn

Elim bar edi ghoy.

Kýni keshe

Ózge elding maldary

Kólim týgil,

Shalshyghyn ishe almaytyn

Jerim bar edi ghoy.

Tas tóbemde Ayym tolyp tuatyn.

Sol týnderim qayda?

Qaghandy halyq edim ghoy.

Qaghanym qayda?

Qaharly halyq edim ghoy.

Qaharym qayda?

...Biraq olar Bastary birigip

Ormandarday bolyp

Oryndarynan týgeldey

Bir túryp kete almaghan.

Búrqyraghan borasynday soghyp

Tabghashty qúmday etip

Sypyryp kete almaghan.

Bekteri Beldesuge jaramaghan,

Qiyn tústarda Janyn qiyp

«Kel» desuge jaramaghan.

Sonan keyin-aq

Qayqy qylyshtary – Ortasynan! – Synyp týsken.

Asau moynyna qaytadan

Qyl shybyrly Qúryq týsken.

Týrik halqy qan jylap:

Asyl quatym Ólip barady degen,

Asyl úryghym Semip barady degen.

V

Aldymen Jogharydaghy Kók Tәniri Kýndey kýrkirep;

Sonan keyin Jerding IYesi qozghalyp,

Týrik halqy joghalmasyn degen!

Qúldyqta qamalmasyn degen!

El bolsyn degen!

Basqa júrt asa almaytyn

Bel bolsyn degen!

Kók Tәnirining ózi

Ákem Ilteris qaghandy –

Quatty bolsyn dep! –

Qara búltqa orap

Tóbesine kótergen.

Sheshem Ilbilge qatyndy –

Shuaqty bolsyn dep! –

Aq búltqa orap Tóbesine kótergen.

Sol-sol-aq eken Qaghan әkem

On jeti erdi ertip ap,

Elding namysy bop janghan

Budaq-budaq, órtin ap,

Jortyp jónelgen.

Qarsy kelgendi Azu tisimen Qarpyp tastaghan.

Atynyng almas túyaqtarymen

Tarpyp tastaghan.

Taudaghy týrikter

Eniske qúiylghan,

Enistegi týrikter

Taugha jiylghan, - Kók Tәnirge syiynghan! –

Bir-birimen

Búrqyrap qauyshqan.

Bir-birimen

Shúrqyrap tabysqan.

Erler jetpiske jetken, -

Tútasqan qolgha ainalghan.

Árqaysysy Jartas óngerip keterdey

Zorgha ainalghan.

Kók Tәnirining ózi Quat bergennen keyin,

Úly maqsat pen Múrat bergennen keyin –

Jaularyn! – Qoylarday bórliktirgen Bórilerdey bolghan.

Árqaysysy bir-bir jota bop Kórinerdey bolghan.

Jeti jýzi Qatar qúiylghanda Jaularyn! –

Senderdey sapyrghan. Taulardan qúlaghan Selderdey japyrghan.

Ilgeri-keyin Ásker jýrgizip – Jelderdey esken.

Búlttarday kóshken.

Jaularyn Tabandaryna salyp taptap

Mal qyp ketken halyqty,

Qaghynan aiyrylyp

Qanghyp ketken halyqty,

Kýldi-kómesh Kýng bop ketken halyqty,

Qúlaghy kesik Qúl bop ketken halyqty

Azat etken.

Kýni keshe

Biylik qúrghan jaularyn

Belderinen býgildirip,

Moyyndarynan iyildirip

Mazaq etken.

Kónbegenderin Kýlge aunatyp,

Qúm asatyp jer etken.

Tentirep ketken Tólis, tardaushty El etken.

VI

Ong jaghynda Tabghash júrty

Tabangha týspeymin dep Esirgen.

Sol jaghynda Baz qaghan Talaugha týspeymin dep Kósilgen.

Qyrqyz, qúryqan, otuz tatar,

Qytang menen tatandar

Jan-jaghynan

Qamap túrghan.

Qalghysa – bas salghysy kep,

Qarap túrghan.

Qyryq jeti ret

Joryqqa shyqqan Qaghan әkem –

As-suyn Atynan týsip ishpegen.

Qylyshy Qynyna týspegen.

Jiyrma ret Soghysqa kirgen.

Betpe-bet kelip Shópterdey qyrqyp,

Aghashtarday kesetin Shabysqa kirgen.

Eldi bolghandy Eldiginen aiyrghan,

Qaghandy bolghandy Qanatynan qayyrghan.

Baylyqqa batqan, Baqytqa kenelgen.

Búlyqsynghanyn Bútaday syndyryp,

Tizelisin Týiedey shógergen.

Qattysyn Balshyqtay iylep

Bastysyn Basy jerge tiygenshe IYdirgen –

Tabanyn jalatyp, Tabaldyrylyghyn sýidirgen.

Osylay

Maqsatyna jetken.

Dýniyeden ótken.

VII

Agham taqqa otyryp Qaghan boldy.

Eli men jerine Qara jartastardan soqqanday Qamal boldy.

Erlerining Namysyn ýrlep

Órt qyldy.

Kedeyin bay etti,

Azyn kóp qyldy.

Men ózim Tardush halqyn

Jatqyzyp-órgizetin Shad boldym.

Beysharagha qorghan, Bayghúsqa baq boldym.

Agham ekeuimiz

Jasyl ózendi Shantun jazyghyna deyin,

Batystaghy qaqpagha deyin,

Kógmen asyp Qyrqyz jerine deyin

Ásker jýrgizdik.

Basyn kótergenin Basyn jerge tiygizdik.

Ininen shyqqanyn

Inine qayta kirgizdik.

On ýsh jyl qaghystyq,

On ýsh jyl soghystyq.

Kendik qúrghandy

Kendiginen aiyrdyq,

Eldik qúrghandy

Eldiginen aiyrdyq.

Kókirek kerip kelgendi

Keyin shegerdik,

Bastyny jýgindirdik,

Tizelini shógerdik.

Týrgish qaghan Tuysymyz bolatyn.

Irgede jatqan Úlysymyz bolatyn.

Tasyp ketken eken.

Erneuinen shyghyp Asyp ketken eken.

Shóptey júldyq, Qynaday qyrdyq.

Arghy qandasymyz On-oq halqyn

Jaqynnyng Mazaghynan qútqardyq.

Dúshpannyng Azabynan qútqardyq.

Bars bekke Qaryndasymyzdy Hanshalyqqa bersek,

Ol bizge jonyn kórsetti.

Jonynan taspa tildik!

Basynan jaghyn aiyryp,

Qasqa qyldyq.

Úldaryn qúl ettik,

Qyzdaryn kýng ettik.

Qúmalaqtay Shashylyp ketken qyrqyzdy

Birtindep jinap Júrt ettik.

Qaytadan Týrik ettik.

Kezindegisin keshirdik,

Jesirining Qúrsaghyn qampaytyp,

Jetimin Jelkildetip ósirdik.

VIII

Qadyrqan jerin Basyp jatqan Júrtqa ainaldyq.

Silekeyi bal bop aqqan Qútqa ainaldyq.

Kenu tarmangha deyin El qondy.

Suy sarqyrap aqqan,

Kóli jarqyrap jatqan Jer boldy.

Qúlymnyng ózi Qúl júmsaytyn boldy.

Kýnimning ózi Kýng júmsaytyn boldy.

Kóptigimiz sonday

Aghalary inilerinin,

Inileri aghalarynyn,

Ákeleri Qaptaghan balalarynyn

Attaryn shatastyratyn.

Biz sonday kóp boldyq.

IX

Týrik, oghuz bekteri! Qúlaq týr!

Mening qazir janym Qanjylap túr.

Ýstine kók Tәniri Tau qúlatpasa,

Qara jer qaq aiyrylmasa

Seni kim alatyn edi?

Arystanday aqyryp túrsan,

Sening qasyna Kim baratyn edi?

Endi mandayyndy Tasqa úr!

Ibilis iyektep, Albasty basqyr!

Ózegindi Órt etip, ókin!

Jer sabalap jyla!

Jarylghan jartastay opyryl!

Dauyldy kýngi Emendey qúla!

Asyp-tógilip

Qaghyndyn.

Tәnirining aldynda

Jazyp-janyldyn.

Elindi kózge ilmedin,

Qaghanyna Qarsy shyghyp býlindin!

Týnildim!

Jaraqty jau seni Qanbaqtay quyp әketti.

Sýngili jau seni

Japyraqtay júlyp әketti.

Jerindi tastap qashtyn.

Zar iylep, Qaqsap qashtyn.

Aytshy, Barghan jerinnen

Pana taptyng ba?!

Seni qorghaytyn Qara taptyng ba?!

Qaraghayday boyyn

Shybyqtay iyildi.

Qanyng suday aqty.

Sýieging tau bop ýiildi.

Altyn aidarly úlyng Qúl boldy.

Kýmis túlymdy qyzyng Kýng boldy.

H

Týrik halqynyng aty

Qúmgha singen suday

Qúrymasyn dep,

Asyp túrghan aibyny

Shóptey júlynbasyn dep

Ákemdi qaghan,

Sheshemdi Hansha etken

Tәniri Meni de qaghan etti.

Jerime qorghan, Elime qamal etti.

Men Ataghy asqaqtap jatqan Elge Qaghan bolgham joq;

Baylyqqa batpaqtap jatqan Elge Qaghan bolgham joq.

Men Kiyerge tony joq,

Isherge asy joq,

Shyghatyn joly joq

Jәutik elge qaghan boldym.

Inim Kýltegin ekeuimiz

Ákemiz ben aghamyz

El etken eldi,

Jer etken jerdi

Saqtap qalamyz dep

Týnde úiyqtamadyq,

Kýndiz otyrmadyq.

Qyzyl qanymyzdy tóktik,

Qara terimizdi jýgirttik.

Senderdey satyrladyq,

Saryayazday saqyldadyq.

Kýltegin ekeuimiz

Ólip-óship jýrip

Dúshpannyng qanyn

Beluardan keship jýrip

Eldi – qaytadan! – El ettik,

Jerdi – qaytadan! – Jer ettik.

Elimdi Sugha batyrmadym,

Otqa kýidirmedim.

Eshkimge

Bastaryn iydirmedim!

Oygha bosqan halqym

Qandastyghyn aita keldi,

Qyrgha qashqan halqym

Bauyrym dep qayta keldi.

Halqymdy Toydyrayyn dep,

Jylap-syqtaghanyn

Qoydyrayyn dep

Teriskeydegi Oghyz tarapqa,

Shyghys qytangha,

Tataby tarapqa,

Týstiktegi Tabghash tarapqa

On eki ret qol kirgizdim.

Bastaryna Qap-qara búlt ýiirip,

Enselerin ezgen Sor kirgizdim.

Tәnirim jarylqap, Tausylghan qútym Qaytadan qúiyldy.

Shashylghan yrysym Qaytadan jiyldy.

Azdy kóp qyldym, Kedeydi bay ettim.

Kóriksizin Kýn, Ajarsyzyn Ay ettim.

Tórt tarap týgelimen Ayaghyma kelip Bas úryp jatty.

Elimning danqyn kóterip,

Aybynyn asyryp jatty.

Qazanym qútqa toldy,

El-júrtym bútqa toldy!

HI

Ákem qaytys bolghanda

Inim Kýltegin Jetige endi tolghan edi.

Sol kezding ózinde-aq,

Kórkine eli toyghan edi.

Sheshem Úmay qatyn

Kýltegindi batyr etti.

Sonysymen

Eli men júrtyna Jaqyn etti.

On altygha tolghanda

Qaghan aghamnyng Qúrghan elin zoraytty.

Yrysyn tasytyp,

Nesibesin molaytty.

Alty Shub Saghdat tarapty

Talqandap búzdyq.

Adamdaryn Mal siyaqty iyirip,

Arqandap tizdik.

Tabghash, Ong tútyq Qaptap keldi.

Shalghynymdy japyryp,

Órisimdi taptap keldi.

Kýltegin jayau әskerimen

Jalyn bop tiydi.

Tastay ýkti,

Taryday týidi.

Kýl-talqan bop qirady.

Kýltegin inim

Qolgha týskenderin

Kógendep túryp

Qaghangha syilady.

Jiyrma bir jasynda

Bilegi kelsaptay,

Baltyry

Kelidey bolyp tolysty.

Qúlannyng etin

Aspay asaytyn

Chacha Senuinmen soghysty.

Á degende Tadyqtyn

Chury Bozyna Qarghyp mindi.

Ol at mert boldy.

Sonan keyin

Yshbara Jamtar Boz atty

Minip shapty.

Qaptaldaghyny qaymyqtyryp,

Qarsy kelgenderin Týrip shapty.

Ol at ta mert boldy.

Ýshinshi ret Jegin Selik-Bekting Tory atyn mindi.

Jauyn nayza bop jyrtyp, Qylysh bolyp tildi.

Ol at ta mert boldy.

Qarap túrghan júrttyng Keudesine dert toldy.

Kýltegin inim

Ashu-yzadan órt boldy.

Sauytyna

Auany tilip,

Jylanday ysqyryp úshqan Jýzden astam oq tiydi.

Sonda da qaytpady.

Jaularyn

Bútalarday búrap syndyryp

Joq qyldy.

Jer Bayyrqynyn

Úlygh Irkini

Bizderge qas boldy.

Qany qatqan tas boldy.

Olardy da quyp

Týrgi Jarghún kóline Batyrdyq.

Kólining ózin Qaynaghan qazanday etip

Sapyrdyq.

Úlygh Irking Qughyngha týsken

Týlkidey sasty.

Áyteuir sytylyp shyghyp

Aldy-artyna

Qaramay qashty.

Kýltegin otyzgha toldy.

Túla boyy

Tau ózenderindey

Búrqyraghan aghysqa toldy.

Qyrqyzgha attandyq.

Jol-jónekey

Sýngi bolamaytyn

Qasat qardy

Qaq aiyryp óttik.

Kógmen tauynan astyq.

Qyrqyz halqyn

Úiqyda bastyq.

Olardyng qaghanymen

Suna jyshta jolyghystyq.

Qarsy túrghan taulardan

Domalaghan tastarday

Bir-birimizben

Satyr-sútyr soghylystyq.

Kýltegin Bayyrqynyng Aq Ayghyryn minip shyqty.

Qylyshtay bop Ortamyzdy tilip shyqty.

Bir batyryn

Kólden kóterile bergen

Qazday etip

Atyp týsirdi.

Eki batyryn

Attyng ýstinen

Bóriktey etip

Nayzasymen qaghyp týsirdi.

Tebingeninde

Aq Ayghyrdyng qabyrghalary Kýtirlep Synyp ketkendey boldy.

Týiilgeninde Qara tastyng Suyn sorghalatyp Syghyp ketkendey boldy.

Sol jyly Týrgis tarap jaqqa Altyn jyshty Pyshaqtay tilip Kese jorttyq. Qap-qara bop aqqan Ertis ózenin Omyraulap keshe jorttyq.

Taghy da Talay-talay Taulardan astyq.

Týrgis halqyn Úiqyda bastyq.

Týrgis Bolchuda Ottay búrqyrap,

Qúiynday qútyryp keldi.

Jolyndaghysyn Qara jauynday japyryp,

Aldyndaghysyn Qara dauylday Sypyryp keldi.

Kýltegin Bashgu Boz atqa qondy.

Kókiregi Isip ketken ashugha,

Keudesi Ysyp ketken yzagha toldy.

Jandaryn alyp, Janymyzdy berip soghystyq.

Appaq qargha Qyzyl qanymyzdy tógip,

Barymyzdy salyp alystyq.

Yrghap soqqan nayzamyz

Sauyttaryn Kiyizdey testi.

Siltegen qylyshymyz

Moyyndaryn Mýiizdey kesti.

Qalghanyn sol jerde

Laqtay baqyrtyp Bauyzdadyq. Betimen ketken elin

Shider salyp Auyzdadyq.

Taghy da Joryqqa shyqtyq.

Alysqandy Alyp úryp jyqtyq.

Inju ózenin keship, Temir qapygha Ásker jýrgizdik.

Olardy Búralqy ittey etip Qynsylatyp, ýrgizdik.

Týrgis halqy jau bolyp Keneres tarapqa tartty.

Bizding әskerimiz Sharshap-shaldyqqan Aryq-túryq edi.

Azyghy qúryp edi.

Az qoldy ertip Kýltegin batyr Algha ketti.

Aq qar, kók múz Asudan Janyn jaldap ótti.

Alyp Shalchy Aq atyn Minip shyghypty.

Qarsy kelgen dúshpanyn

Órt tiygen ormandaghy

Andarday etip Týrip shyghypty.

Odan әri Kýshu tutuqpen Soghysqan eken.

Nayza sermesip, Qylysh siltesip Qaghysqan eken.

Batyrlaryn Týgel jaryp ketipti.

Ýilerin tonap, Qalghanyn jaghyp ketipti.

Tamaq Ydyq Basta Taghy da soghys boldy.

Kýltegin otyz jasta edi.

Boyyndaghy kýshi Terisine syimaytyn,

Kýiekke týsken búqaday Órisine syimaytyn Basqa edi.

Alyp Shalchy Aq atyna minip,

Esi shyghyp Ebine tiyisti.

Eki ayaghymen Attyng ókpesin úryp,

Tebine tiyisti.

Eki batyryn Qoyanday etip Quyp jýrip týiredi.

Jeri qangha bókti,

Eli kýtirlep synghan Qamystay kýiredi.

Kýltegin otyz birge keldi.

Bet qaratpaytyn Ottay boldy.

Qozy jauyryndy Oqtay boldy.

Azdy batyrdy, Kópti japyrdy.

Kýltegin Alyp Shalchy Aq atqa Taghy da minip,

Ezgil halqyn shapty.

Qarsy kelgenin Qalpaqtay qaqty.

Qashqanyn Qaraqúsynan atty.

Alyp Shalchy Aq aty

Sol jerde mert boldy.

Kýlteginning keudesine Dert toldy.

Toghuz Oghuz halqy Ózimning bauyrym edi.

Jensem Jarqyrap túratyn mandayym,

Jenilsem Syz ótkizbeytin januarym edi.

Týlen týrtip Ol da maghan qas boldy.

Tamaghyma keptelip qalghan Tas boldy.

Olarmen Bes ret soghystyq.

Aldymen Toghu Balyqta kezdestik.

Soyyl sermesip, Nayza kezestik.

Kýltegin Azban atyn arqyratyp,

Qylyshyn jarqyratyp

Taghy da ebine tiydi. Taghy da tebine tiydi.

Alty batyryn shanshyp,

Jetinshi batyryn

Qylyshymen Qúlannyng etindey etip

Turap tastady.

Qalghandaryn Shybyq qúrly kórmey. Moyyndaryn Búrap tastady.

Ekinshi, Qúshlaghaqta Edizge jolyqtyq.

Sharshap-shaldyqtyq, Toryqtyq.

Kýltegin Az Jaghyzdy minip,

Bir batyryn Týirep týsirdi.

Toghyz batyryn Attyng ýstinen Sýirep týsirdi.

Ýshinshi, Oghuzbenen qaghystyq.

Kýlteginning astynda Azban Aq bar edi,

Áskerin Tas-talqan ettik.

Elin Túzaqqa týsken Qasqaldaq ettik.

Tórtinshi, Chush basynda soghystyq.

Elirip kelgen jaulardy

Nuday japyryp jiberdik.

Suday sapyryp jiberdik.

Alybyn – Mandayyn qaq aiyryp – Úrdyq.

Qalghanyn qoyday iyirip Qyrdyq.

Besinshi, Ergeni Qadazda Oghuzgha kez boldyq.

Kýlteginning astynda Az Jaghyzy bar edi.

Aty jar, Ózi nar edi.

Olardyng eki batyryn

Shabaqtay tastady.

Atynyng túyaghymen Janshyp tastady.

Maghy Qurghandy qystap,

Jaz shygha Oghuzdy taghy shaptyq.

Qaghatynyn qaqtyq, Atatynyn attyq.

Kýltegin ordada qalghan.

Oghuz jau Ordany almaq boldy.

Tabangha salmaq boldy.

Kýltegin Ógsiz Atyn minip,

Óshigip ketti.

Jyn úrghanday qalshyldap,

Esirip ketti.

Ordany bermedi.

HII

Hanym-sheshem, Apalarym, Kelinderim, Kýnikey-qanekeylerim,

Tiri qalghan barsha júrt, Qúlaq salyndar! –

Kýltegin bolmasa

Jaudyng qolyna týsip

Tezek terip, Japa basatyn Kýng bolatyn edinder,

Qúlaghy kesik Qúl bolatyn edinder,

Kónbesender Kýl bolatyn edinder.

Sony bilip alyndar!

HIII

Kýltegin inim Qaytys boldy.

Tauym qúlady,

Jauym quandy.

Qayghydan – Órt shalghan qaraghayday – Qap-qara bop kettim.

Kórer kózim Kórmestey boldy.

Biler biligim Bilmestey boldy.

Sózimnen zar tógildi.

Adam degen Ólmes ýshin tuar ma?!

Ashy-túshyny Kórmek ýshin tuar ma?!

Qayghyrdym! Kýnimdi qúlattym,

Ayymnan aiyryldym!

Kózimnen Jónkigen seldey Jas qúiylsa,

Keudeme Dauyldy jeldey Óksik tolsa

Taghy da qayghyrdym. Qatty qayghyrdym!

Eki shad penen Izbasar ini-jiyenim,

Oghlanym, bekterim, Qalyng halqym,

Býgining múnar, Ertenin Týn bola ma dep Qayghyrdym.

Kórer kýning Múng bola ma dep Qayghyrdym!

HIV

Enirep egilgen Qytan, tatabyn bastap

Udar Senung keldi.

Qayghydan Qabyrghalary sógilgen

Tabghash qaghannan Isii Lekeng keldi.

Baylyqtarynyng auyzyn Ashyp tastady –

Altyn, kýmisti Shashyp tastady.

Týpit qaghannan Bólek keldi.

Ol da erek keldi.

Kýnbatystaghy júrttarynan Neng Seun, Oghyl Tarqan jetti.

Olar da tartynbay Darqan jetti.

On oq oghlym, Týrgis qaghannan Maqrash tamghashy Anyrap keldi.

Qyrqyz qaghannan Tardush Ynanchu Chur Zarlap keldi.

Qara tastargha Qúmnyng betine Syzghanday etip Órnek salatyn,

Boyauly jip tókkendey Árlep salatyn

Tabghash Qaghan jiyeni Chan Senung keldi.

XV

Kýltegin batyr On jetinshi kýni Qaza boldy.

Jerding ýstinde qayghy,

Aspannyng astynda Aza toldy.

Qoy jylynyng Toghyzynshy aiynda,

Jiyrma jetinshi kýni Asyn berdik.

Balbal tasy men Bitig tasyn

Meshin jylynyng Jetinshi aiynda,

Jiyrma jetinshi kýni Baghyshtadyq.

Kýltegin janyn Kók Tәnirge tabystadyq.

Kýltegin búl dýniyeden Qyryq jeti jasynda ótti.

Bitig tas, Bәdiz tas jasaugha Qanshama toyghún, Elteberler jetti.

Erkin әdeby núsqasyn jasaghan Temirhan MEDETBEK

Abai.kz