Túrmaghambet Iztileuovtyng poetikalyq mektebi tek qana qazaq qúshaghyna ghana layyqty mektep siyaqty. Úly aqynnyng oishyldyq shygharmalaryndaghy beyneler, sujetter, әuender býkil músylmandyq Shyghystyng shymyr búlaqtarynan tarap, qazaq ólenining órisin, kenistigin keneytip ketti.

Túrmaghambet Iztileuovting shygharmashylyq qazynasynyng qordaly qorjyndarynda arabty da, parsyny da, armyandy, gruzindi, tәjikti, ózbekti, qaraqalpaqty da tang qaldyratyn tansholpanday taza әri zanghar sóz marjandarynyng tizbekteri, kesekteri kózding jauyn alady. Sóitsek, Túrekeng túrghyzghan tau alystaghan sayyn biyiktey beripti.
Shyghys sujetterin quyp jazghan qazaq aqyndary kóp bolghan joq, biraq birazynyng attary, shygharmalary úmytylyp, uaqyttyng ózegine týsip ketip, kózden de, kónilden de ghayyp bop ketti. Shyghysty bilip te, bilmey de qughan qalam iyeleri bar edi, kópshiligi kózsiz elikteuden asyp kete almady.

Túrmaghambet Iztileuovtyng poetikalyq mektebi tek qana qazaq qúshaghyna ghana layyqty mektep siyaqty. Úly aqynnyng oishyldyq shygharmalaryndaghy beyneler, sujetter, әuender býkil músylmandyq Shyghystyng shymyr búlaqtarynan tarap, qazaq ólenining órisin, kenistigin keneytip ketti.

Túrmaghambet Iztileuovting shygharmashylyq qazynasynyng qordaly qorjyndarynda arabty da, parsyny da, armyandy, gruzindi, tәjikti, ózbekti, qaraqalpaqty da tang qaldyratyn tansholpanday taza әri zanghar sóz marjandarynyng tizbekteri, kesekteri kózding jauyn alady. Sóitsek, Túrekeng túrghyzghan tau alystaghan sayyn biyiktey beripti.
Shyghys sujetterin quyp jazghan qazaq aqyndary kóp bolghan joq, biraq birazynyng attary, shygharmalary úmytylyp, uaqyttyng ózegine týsip ketip, kózden de, kónilden de ghayyp bop ketti. Shyghysty bilip te, bilmey de qughan qalam iyeleri bar edi, kópshiligi kózsiz elikteuden asyp kete almady.
Mәselen, Shyghysta «Lәili-Mәjnýn» taqyrybyna ghana jýz jiyrmadan astam dastan, poemalar jazyldy. Bәri birdey shetinen shedevr bolghan joq, aitulysy ghana adamzattyng esinde qaldy. Firdousy «Shahnamasy» da týrki tildes әdebiyetterde jәne Europada kóptegen elikteu tәrtibimen tughan shygharmalardy dýniyege әkeldi. Dese de, sonyng bәri naghyz «Shahnama» biyigine jete almay orta jolda qalyp qoydy. Áytse de elikteuding de elikteui bar. Shyghys әdebiyetterining tarihynda elikteulerding de jaqsysy, jamany bola beredi. Talantty degen elikteu ghana bastapqy týpnúsqanyng («Shahnama», «Myng bir týn», «Totynama») iydeyalyq-kórkemdik dәstýrlerinen basqa әleumettik, mәdeny ortada әri saqtap, әri jalghastyra otyryp, tepe-teng kelmese de iyqtasugha jaraytyn jaramdy tuyndyny dýniyege әkeledi.
A.Pushkinning mynanday bir sózderin keltire ketsek artyq bolmas edi. Ol bylay deydi: «...podrajenie ne esti postydnoe pohiyshenie - priznak umstvennoy skudnosti, no blagorodnaya nadejda na svoy sobstvennye sily, nadejda otkryti novye miry, stremyasi po sledam geniya, - ily chuvstvo, v smiyreniy svoem eshe bolee vozvyshennoe jelanie izuchiti svoy obrazes y daet emu vtorichnui jizni» (Pushkin 7 t. 420 b). Mine, bar mәsele, sol Pushkin aitqanday shygharmanyng ekinshi ómirinde jatyr. Áriyne, ol da aqynnyng altyn qadamyna, alyptyghyna, asqar tauday taqyrypty óz tóbesine alyp shyghuyna baylanysty. Sóz joq, Firdousy «Shahnamasy» Shyghys pen Batysta qyruar aqyndardyng qalamdaryna dem bergen dastandar jinaghynyng kókesi der edim. Europalyq әdebiyettanu tilimen aitsaq - múny (imitation - imiyteyshn), al parsy, týrki tildes orta ghasyrlar әdebiyetinde «tazkiyre» deydi.
Parsy tilinde jazghan ýndining úly shayyry Ámir Hýsrau Dehleuy Nizamy mektebinen shyqsa da nәzira jolyn ózinshe tauyp, tandap tamasha poemalar tudyrdy. Yaghni, Nizamiydi tikeley tәrjima etpey, ózinshe núsqalar jazdy, jasap, qashap shyghardy. Úly Múhtar Áuezov te Túrmaghambet Iztileuúlynyng «Shahnamasyn» joghary baghalay kelip, «Firdousy ýlgisimen halyq aqyny Túrmaghambetting ózi óleng etip jazghan Rýstem jónindegi dastannyng qazaqsha varianttary» deymiz degen edi.

Firdousiy:
«Basy randj darin salo siy
Adjam zindekardam bedin parsiy.
Man namiram az in pas ke zindeeam
Ky tuhmu suhanro piyrekandam,» - degen edi.
Yaghni, «parsy tili tiri túrghanda men ólmeymin, óitkeni ólmeytin sózderding túqymyn shashyp kettim» degen eken.

Al, Túrekeng ne deydi:
«Toqtatty Túrmaghambet kelgen oidy,
Sonyna «Shahnamanyn» qolyn qoydy.
Balasha baghyp-qaghyp, babyn tauyp,
Ósirdim sýiriktey qyp súlu boyly.

Dýniyeden ómir bitip, ótsem de ózim,
Aralap jerding jýzin jýrer sózim.
«Kóre almay keyingini kettim-au» dep,
Armanda bolmay-aq qoy eki kózim».

Nazira termiynining qazaq mysalynda molynan ashyluy osy óleng joldarynda siresip túr. Kerek deseniz, osynau órshil de óristi әdeby әdis arqyly Túrmaghambet Firdousiymen jarysady, biri iran jerinde ekinshisi qazaq topyraghynan tabanyna tirep túryp beldesedi. Mәsele jyghuda, jyghyluda emes, qazaq aqyny Iran elining úly bәiteregine sýienip túryp, qazaq dastandarynyng jana aspany әlemin terbetip, tolghatyp shygharady. Nizamy - Ámir Hýsrau Dehleuy arasyndaghy nazira qanday dәrejege jetse, Firdousy Túrmaghambet nazirasy qazaq poemasy tarihynda búryn-sondy bolmaghan tyng hiqayaly ólender siklderine apardy, qazaq topyraghynan oryn tepken zanghar daraqtar ormanyn jasap berdi.
Endeshe qazaq ólenining tarihynda «Hamseni» («Bestikti») jasaghan, yaghny bestik poemalar jazghan Shәkәrim Qúdayberdiyevten keyin Túrmaghambet Iztileuúly bolghany aighaq shyndyq. Eger kórnekti kinorejisseri tabylsa, kózin tapsa, Túrmaghambet «Shahnamasynan» seriyaly filimder jasaugha bolar edi. Shyghys әdebiyetinde «Hamsenin» («Bestiktin») shekarasynan asyp ketken aqyndar da bar edi. Solardyng eng ataqtysy Ábdirahman Jәmy edi, ol bes poemany jeteuge jetkizip edi, ekeuin jәne qosyp edi. Al, Túrekenning «Shahnamasy» jeteuding ózin jeti orap әketedi. Shyghys sujetin jýirik jyrlaghan naghyz úly epik aqyn bolghany aidan anyq kórinip túr emes pe? Tek qazaq әdebiyeti tarihynda osy jaylardyng basy әli ashylghan emes. Shyghys әdebiyetterining tarihynda «Hamsa» («Bestik») ótken búralang joldardyng jay-kýiin ashyp, qorytyndy bergen әli eshkim joq. Poeziyanyng ósui, órbui búrynghy formalardy damuyna, dengeyining úlghangyna baylanysty ghoy, sonymen qatar ejelgi eski týrlerding jana týr tolqyndarmen aralasuy da, týrli saparlargha týsui de uaqyttyn, ortanyn, zamannyng әserimen, aghynymen jýrip otyrady.
Sonymen, Shyghys «Hamsasymen» 19 ghasyrdyng arjaq berjaghynda tughan qazaq «Hamsasynyn» arasynda ózindik erekshelikterin aiqyndaytyn ózgeshelikter, úqsastyqtar, aiyrmashylyqtar, birlikter bary anyq jay. Qazaq poeziyasynyng tarihynda osynau oishyl izderdin, núsqalardyn, kesek tuyndylardyng kóshbasynda Abay jәne onyng aqyndyq mektebining túrghanyn úmytpaugha tiyispiz. Nemis Getesimen, Shillerimen, aghylshyn Shekspiyr, Bayronymen, fransuz Viktor Gugo, Bodlerimen, italiyan Dantesimen, grek Gomerimen maqtansa, madaq tútsa, biz Abaymen, Shәkәrimmen, Túrmaghambetpen maqtanugha tiyispiz. Sýiener úlyng bolsa nege sýienbeske!
Birer sóz «Shahnama» audarmalary» jóninde parsy-tәjik әdebiyetining úly eposy - «Shahnamagha» jәne onyng avtory Firdousiyge degen qyzyghushylyq erte zamannan bastalghany belgili jay edi. Shyghysta «Shahnama» taqyrybyna arnalghan tórt jýzden astam shygharmalar tughan edi. Áriyne, solardyng bәri «Shahnama» shynyna jetti dep aitugha bolmaydy. Iran eposynyng basty keyipkeri Rýstem beynesi Tayau jәne Orta Shyghys aqyndarynyng qalamdaryn terbetti. Firdousy epopeyasynyng әuenderi, sazdary ortaaziya halyqtarynyng foliklorine endi. «Shahnama» taraularyn halyq arasynda taratyp oqu keninen etek aldy jәne ol mәdeny dәstýrge ainaldy.
Epikalyq anyzdar retinde múnday auyzsha taratu tәsili HIY ghasyrdan bastap HIH ghasyrgha deyin mәdeny dәstýrge ainaldy. «Shahnamany» oqityn, taratatyn әdeby mektepter qalyptasty. Búl iygi nyshan HH ghasyrdyng 30 jyldaryna deyin Iranda, Aughanstanda, Pәkstanda saqtaldy jәne osy zamangha deyin jetken. «Shahnama» taqyryby men sujetteri bertin kele jeke qissa, dastan, poemalargha, anyzdargha ainalyp kete bardy. Mәselen, «Jamshidname», «Samname», «Faramurname», «Barzuname», «Darabname» siyaqty poeziyalyq shygharmalar soghan dәlel bola alady. Búlar irantildes jәne týrkitildes halyqtar arasynda taralyp ketti.
Europada Firdousy poemasy Bethoven simfoniyasyna, Vagner dramasyna tenelip, esimi Gomer, Vergiliy, Dante, Gugomen qatar ataldy. Genrih Geyne ózining ataqty tuyndysyn - «Firdousy turaly» balladasyn jazdy. Sheberligi, qúrylymy, uaqighasynyng shiyrshyq atuymen kózge týsip túratyn «Shahnamanyn» ishindegi bir keremettey «Rýstem-Suhrab» dastanyn nemisting romantik aqyny, oriyentaliysi F.Rukkert parsydan tikeley nemis tiline tәrjimalady. Audarmashy óz tarapynan azdaghan ózgerister engizumen negizgi týpnúsqasynan auytqyp kete almady. Ýndi-evropa halyqtarynyng epostaryndaghy batyrlyq jyr men siqyrly әngimeler, ertegilermen úshtasqan tústarda tuyp jatatyn Zigfird, Ahill syndy túlghaly keyipkerler «Shahnamadaghy» Yspandiyarmen ýndesip, úshtasyp jatatyn.
Firdousy «Shahnamasy» Europada aghylshyn, fransuz, nemis, italiyan tilderine ótken ghasyrlarda keybir ýzindileri audaryla bastaghan. Mysaly,aghylshyn oriyentaliysi Viliem Djons «Shahnamanyn» keybir bólikterin audaryp, aqynnyng Mahmud Gaznauiyge jazghan satirasyn audaryp bastyrghan, janyna latynsha núsqasyn bergen. Viliem Kir Patrik «Shahnama» turaly ocherkterin jazyp, «Shahnamanyn» Dakikiyge baylanysty taraularyn audarghan. Odan keyin Hademon degen ghalym «Shahnamanyn» tarihy qaynar kózderin zerttep, Jәmshid tarihyna baylanysty tústaryn audara bastaghan fransuz ghalymynyng Firdousy turaly ghylymy jetistigi basqa әriptesterine qaraghanda biyikteu túrady. Fransuz tilshisi Poli Gumberd Shak «Shahnama» mәtinindegi arab sózderin arnayy bólip alyp zerttegen. Búdan keyin fransuz shyghystanushy Munfare parsy tilining keybir mәselelerin patshalar kitaby arqyly zerttegen. Parsy tilining fonetikasyn paydalanghan osy ghalym «Shahnama» teksterin paydalanghan.
Fransuz shyghystanushylary «Shahnama» betterinde bolyp jatatyn ýlken oqighalardy, keyipkerlerding qaqtyghysyn, Firdousiyding suretkerlik sheberligin talday kelip, iran epiygining qúdiretin Bethoven simfoniyasyna teneydi. Gomer, Dante qataryna qoyady. Persiyanyng sayasi, әleumettik qoghamdyq tarihy osy «Shahnamanyn» ishinde jaqsy beynelengen degen qorytyndygha keledi. Fransiyanyng kórnekti ghalymy Masse «Shahnama» turaly jazyp, kórkemdik túrghydan kenirek taldaydy. Búl kitap fransuz әdeby synynda layyqty baghasyn aldy.
Firdousy «Shahnamasy» - últtyq epopeya degen Massening kitaby Europanyng shyghystanu әleminde silkinister tudyryp, sol kitaptyng ózi jayynda zertteuler jazyla bastaydy. Massening aituy boyynsha Firdousy patriot aqyn, onyng poemasy halyqtyng azaby men quanyshyn, taghdyry jóninde dýniyege tanymal úly tolghau, dýnie әdebiyetining inju-marjanynan sanalady. «Shahnama» eki iydeologiyanyng shekarasynda tolyq saghasyn tapqan shygharma edi.
Mazdahizm men músylmandyq belgileri qatar kórinetin býkil Aziya órkeniyetining keleshegin kórsetetin shygharma dep baghalaydy. Shyghys poeziyasynda Firdousy birinshi ret adam minezin somdaghan, keyipkerler galereyasyn jasaghan, tolyqqandy obrazdar bergen aqyn sanatyna qosylady. Europa әdebiyetinde Dante Renessanstyng kósh basynda túrsa, Shyghys Renessansyn bastaushylardyng aldynghy sapynda Firdousi, Rudaky esimderi atalady. Firdousy «Shahnamasy» fransuzdyng birqatar jazushylaryna iygi yqpalyn tiygizgenin fransuzdardyng ózderi de aitady. Ásirese, Senit Beva, fransuz romantiygi F.Koppes, M.Bernes jәne basqa da fransuz jazushylary óz shygharmalaryna Firdousy «Shahnamasynyn» әseri bolghandyghyn moyyndaydy. Tipti, Kopes Firdousy haqynda jeke ballada jazghan adam. Koppes ol balladasynda Firdousy ómirining shygharmashylyghynyng quatty núry bar ekendigin atap ótedi. Dantening «Tozaqtyng tamúghy» degen danqty dastany Italiyany qalay kóterse, Firdousy «Shahnamasy» myndaghan jyldar mýlgigen parsy tilin dýr silkindirdi.
«Shahnama» býkil týrkitildes aqyndardyng shygharmalaryna shapaghatyn tiygizdi, búl kiyeli taqyryp qazaq, qaraqalpaq, ózbek, әzirbayjan, gruziyn, úighyr topyraghynda qaytadan jyrlandy. Nizamiyge, Abaygha, Shota Rustaveliyge, Nauaigha, Túrmaghambetke iygi yqpalyn jasady. Kýieuge úzatylghan qazaq qyzynyng jasauyna «Shahnama» qoljazbasynyng qosa ketkenin kózimen kórgen atamyz Álkey Marghúlan maghan bir әngimesinde aityp bergen edi.
Qazaqsha birinshi jyrlaghan Aqmeshitten shyqqan Oraz Molla edi. Ol Keimars pen Keiqysrau aralyghyn jyrlady, basty keyipker etip Rýstemdi aldy. Oraz molladan keyin Serdaly degen aqyn 1888 jyly Qazanda «Kissa-y Rustam» atty shygharmasyn bastyrdy. Odan keyin V.Jukovskiyden alyp, «Rustem Suhrab» dep jyrlaghan qazaq aqyny, publisiysi Múhammedjan Seralin ekenin aittyq, jazdyq. Tipti bergi dәuirde Qalmaqan Ábdiqadyrov, Mәjit Dәuletbaev «Shahnama» jayyna qalam tartty. Ataqty aqynymyz marqúm Ábdildә Tәjibaevtyng anasy Aymankýl Tәjibaeva «Shahnamanyn» 1908 jyly Tashkende shyqqan núsqasyn qarasózben audarghanyn aita ketu lәzim. Marjanday әripterimen kóshirilgen dәpterlerin kózim kórdi. Kezinde búl qoljazba M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng qoljazbalary qorynda saqtauly edi.
Qazaq avtorlary dәlme-dәldik detalidar jaghynan qashyqtay otyryp, iran eposynyng demokratiyalyq prinsipterin ústandy. Rýstem jónindegi qazaq poemalarynda «Shahnama» keyipkerlerining belsendiligi saqtaldy, jana epizodtar, tyng tartystar engizu arqyly qazaq jyrlaushylary Rýstem beynesin qazaqtyng batyrlyq epostarymen ýndestire, sәikestendire jazdy jәne qazaq әdebiyetining erekshelikterine sýiennip otyrdy. Últtyq әdebiyet ózine tәn últtyq boyaulardy әri qaray damytyp,ózge elden kelgen taqyryptardyng qyrlaryn asha bildi.
Týrkitildes әdebiyetterding kórnekti ókilderi arab, iran sujetterin, sazdaryn jay kóshire salmay, әrbireui óz ortasynyng súranysyna, talabyna oray audardy, eliktedi, jana versiyalar tizdi. Sóitip, әrqaysysy últtyq әdebiyetting qoryna jana órnekter qosty. Qazaq aqyndaryn iran patshalarynyng tarihy qyzyqtyrghan joq edi, kerisinshe Firdousiyding gumanistik ústanymdary, baghyt-baghdary, adamy izgilikterdi jyrlauy shabyttandyrghan edi.
Keyingi jyldary synmen, kósemsózben ainalysyp ketken, әuelde qazaq poeziyasyna óz әuenimen, órnegimen kirgen talantty aqyn, әdebiyet synshysy Begdilda Aldamjarovtyng Firdousy «Shahnamasynan» alghan audarmalary óz aldyna bir tóbe, әueli«Mәnushәhir» (1973), odan song «Key Hosrou» (1976) jeke kitap bolyp, «Jazushy» baspasynan shyqty. Begdildanyng búl eki dastandy tandap aldyna bir mәn bar siyaqty. Kezinde әigili audarmashy bayaghy Irannan sovetke qashyp kelgen shayyr Ábilqasym Lahutidyng zayyby S.B.Banu - Lahuty «Shahnamany» orys tiline 6 tom etip audaryp, bastyryp shygharyp edi, alghy sózin A. Starikov jazyp edi. Salystyryp qaraghanymyzda B.Aldamjarov «Mәnushәhir» men «Key Hosroudy» Banu -Lahuty tәrjimasynan alghanyn bayqaymyz. Qazaq «Shahnamasynan» Begdilda qosqan ózekti, óristi olja aldaghy uaqytta jas shyghystanushylardyn, әsirese, irantanushylardyng nazarynan tys qalmas dep ýmittenemiz. Orayy kelgende aita keteyik, «Shahnamanyn» kitabyna enbegi singen, al jalpy songhy kezde jas audarmashylargha layyqty kónil bólinbey jýr. Solardy biri qazaqtyng kórnekti aqynyn Esenbay Dýisenbay úly «Diuany Hiykimettin» kórkem audarmasyn kelistirip jasady, kitap Almatyda, Týrkiyada jariyalandy. Oqyrman qauym jyly qarsy aldy. Sony әri-beri tartyp, baghalamay jýrmiz. Ádilet emes-au.
«Shahnamanyn» kólemi 60 myng bәiitten túrady, ony ekige kóbeytsek, 120 myng jol óleng shyghady, Irannyng elu ýsh patshalyghyn qamtidy. Parsy әdebiyeti mamandarynyng bólui boyynsha «Shahnama» kólemi jaghynan ýsh ýlken bólimdi qúraydy: mifologiyalyq, anyzdyq-batyrlyq jyrlar jәne tarihy taraulardan tiziledi. Firdousy Irannyng ólenmen jazylghan tarihyn tolghaghanda dinastikalyq hronologiyagha sýiengen, Irandy tórt dinastiya biylegen. Búl mәlimetterdi aqyn sasanidterding tarihy shygharmalarynan alghan. Pishdadidter 2441 jyl, Keyanidter 732 jyl, Ashkanidter 200 jyl, Sasanidter 501 jyl, barlyq patshalyqtardyng jinaqtap kelgende 3874 jylgha toldy.
«Shahnama» Tәnirini madaqtaudan bastalyp, «Aqyldyng ruhyn» jyrlaugha auysady. Álem men Adamnyng jaraluyn aityp alghan son, Firdousy Kaymars (Túrmaghambette «Qiarmyrstyng patsha bolghany») bólimi bastaldy. Kangmarstyng týptegi «Avesta» kitabyndaghy Gayomarttan alynghan. Kaymars adamdardy jolbarys terisinen kiyim tigudi, tamaq ishudi, taghy andardy qolgha ýirete bastaghan eken. Kaimarstan keyin onnyng nemeresi Humang (Túrmaghanbette «Hushnaktyng patsha bolghany») jayy bayandaldy. Hushangten keyin Iran taghyna Tahmuras (Túrmaghambette «Tahmúrystyng patsha bolghany») otyrady. Tahmuras «Avestadaghy» Tahma-Uruny edi. Alghash jazudyng qúpiyasyn tapqan diimen alysqan.

«Tahmúrys atasynyng jolyn ústap,
Otyrdy ónege aityp eldi núsqap.
Balasy qyran qústyng qalayda da
Anyna úyadaghy kórgen úshpaq» - dep,

Túrmaghambet Tahmúrys jayyna kelgende taqpaqtatyp, mәteldetip, qútyrtyp jiberdi. Ózindik oidyng órnegine qosyp jiberedi. Odan әri Jәmshid patshalyghy ornaydy. Firdousy Jәmshidting keluin jana kýnning tuuymen baylanystyrady. Iran avtory «Avesta» kitabyndaghy negizdi saqtaydy. Jәmshid patsha túsynda ólim sheginip, zúlymdyqtar joghalady: Túrmaghambette búl tarau «Jәmshidting patsha bolghany», «Jәmshidting qúdayymyn dep jýzining qarayghany» delingen eki kólemdi bólimnen qúraldy. Qazaq aqyny iran eposynda osy tústaghy uaqighalardyng tilin saqtay otyryp, ózining bay tilimen bayypty týrde bayandap beredi. Ár sózinde, әrbir shumaghynda, әr tarauynda salmaqty oi, tamasha týiin jatady.
Túrmaghambet «Shahnama» sujetin jyrlaghanda últtyq naqyshqa, bolmysqa layyqty, ruhani-adamgershilik jaylarynda kóbirek nazar audarady, kóp mәselege kóbinese qazaqy túrghydan keledi. Firdousy sujetin, uaqigha jelisimen saqtay kele, qazaq aqyny ony kóz júmyp audara salmaydy, eliktemeydi, óz soqpaghyn tabady.
Jәmshid sahnadan ketedi, ol óz jazasyn ózi tabady. Basyna qúday qondyrghan baq shamy úshyp ketedi, zúlym kelimsek Zahhakting qolynan óledi. Irandy búl basqan kezde ústa Kave Zahhakqa qarsy kóterilisti bastap beredi. Balalaryn Zahhak óltirip edi. Endi kek alu kerek. Sonynda әskerimen aq tuyn kóterip kelgen Pridon Zahhakting basyn kesip, elge tynyshtyq әperedi, ózi taqqa otyrady.
Túrmaghambettegi «Kaua ústanyng uaqighasy» dep atalatyn bólim bir bas-ayaghy júmyr da shymyr balladagha bergisiz, qazaqtyng qasiyetin qara ólenining kýshin aqyn jәne bir jaqsy dәleledep, jýirikting tizginin bosatqanday altyn sózding tizbekterin anyratyp qoya beredi.
Mәnushәhyrdyng dýniyege kelgen sәtinde atasy Pridon shaldyng quanghanyn kórseniz.

«Jamaly qaranghy ýidi etti jaryq,
Shamday-aq, shúghylaly túrghan janyp.
«Quanghan qoryqqanmen birdey» degen,
Pridon qaldy estip esten tanyp»-

deydi aqyn (Túrmaghambet Iztileuúly Rýstem - Dastan Firdousy «Shahnamasynyng jelisimen qaharmandyq jyr birinshi kitap. Jazushy baspasy, 2004.165 b.»)
Manugehr dastanynan bastap Firdousy «Shahnamasynda» batyrlyq epopeyalar sikline jol ashylady. Keyanidter dinastiyasy ýshin kýresken iran sardarlary sahnagha shyghady. Iradj ólgennen keyin Iran men Túran arasynda kóp ghasyrgha sozylghan aiqas tuady. Batyrlar joryghyn bastaytyn Rýstem batyr osy tústan kelip shyghady. Firdousy búl arada «Avestada» bayandalatyn iran patshalary jayly anyz әngimeleri men sistandyq epikalyq sikldi (Shyghysta payda bolghan) qosyp, eki arnadan bir tútas arna jasap alady. Búl aidynda, arnanyng basynda Zal batyr, Rýstem batyr, Sýhrap, Bijan batyrlar túrady. Zaldyng dýniyege kelgeni qyzyq. Firdousy «Shahnamasynda» aidalagha tastalghan Zaldy Samúryq qús úyasyna aparyp tәrbiyeleydi, birneshe jyl qús úyasynda ómir sýredi.
Al, Túrmaghambet núsqasyndaghy Zal batyr (Rýstem batyrdyng әkesi) Firdousy «Shahnamasyndaghy» sujetten alystap ketpeydi. Múnyng ózi jeke dara bir dastan bolyp shyqqan. Túrekeng uaqighalarynyng ishinde oqushysyn engizip jiberip, til sheberligimen tebirentip, bar nazaryndy baurap alady. Ár shumaghy suretke, oigha, dinamikalyq qimyldargha toly. Ana men bala, ata men nemere tabighat pen adam arasyndaghy qatynas iyirimderi shynayylyghymen kónilge quanysh jýgirtedi. Zal dýniyege shyr etip týskendegi suretke qaranyzshy:

«Qara emes, qarday appaq shyqqan shashy,
Sap-sary, salpy erin, jik-jik basy.
Ármәn kóz, bermen manday, biraq onyn
Kózining janghan shamday shúghylasy».

Nemese:

«Balanyng týsi sary, qara kózi -
Ras bolsa búrynghynyng aitqan sózi.
Qaytpaytyn qara tastan qasqyr jýrek
Bolady Bahadýrding naghyz ózi!» - deydi.
«Shahnama» Rýstem-Dastan.2004. 212 b.)

Firdousy «Shahnamasyndaghy» Rýstemning dýniyege kelui qiyal-ghayyptan ertegige úqsaydy. Rudaba bosany almay isip ketedi. Aqyrynda ghayyptan Samúryq qús úshyp kelip, óz qanyn aghyzyp, ishinen uyzyn alyp, Rudabanyng auzyna tamyzady. Balany әielderge ishinen jarghyzyp alyp, jibek jippen tiktiredi.

«Qarasa jambasynda jatyr bala,
Aybaty arystanday kózi ala.
- Kózinnen ainalayyn qaraghym, - dep,
Quandy qolyn alyp kóre sala».
«Shahnama».268 b.)

Búl Rýstemdi esen-aman Samúryqtyng arqasynda dýniyege әkelgen Rudabanyng analyq meyrimge toly quanyshy. Túrmaghambet «Shahnamanyn» qay tarauyn tilge tiyek etse de últtyq bolmys, tanym ayasymen, qazaqtyng batyrlyq jyrlarynyng qabyrghalarymen qabystyryp, jymdastyryp beredi. Qazaq «Shahnamasynda» últtyq sipat, últtyq naqysh, qazaqtyng maqal- mәtelderin, uytty da, tәtti de, ashy da sózderin ornymen paydalanyp, oqushysyn ordaly oigha jetelep otyrady. Qysqasy bar ghoy , qazaqtyng «Shahnamasy» qazaqtyng iyisi anqyp túrady. Osyndayda «men bir maqsatqa jetsem úlylardyng ighyna sýiendim» deytin Isaak Niuton sózi eske oralady. Túrmaghambet shyn mәninde Firdousiymen jeldey jarysyp jyrlap otyrghanyn angharmay da qalady. Álgi nemisting asqan oishyl aqyny Gete Hafiz jayynda aita kelip: «búl dýniyede ekeumiz ghana jarysa alarmyz», - depti. Osy sózdi Túrekeng Firdousiyge de arnap aitsa artyq bolmas edi. Dýnie jýzi әdebiyetining tarihynda Firdousiymen osylay tepe-teng iyqtasyp jarysqan Syr boyynan shyqqan qazaqtyng úly aqyny Túrmaghambet Iztileuúly ghana!
Feridunda Sәlәm, Túr jәne Iradj degen ýsh úl bolghan. Búl Túrmaghanbet núsqasynda «Shah Pridonnyng ýsh balasynyng oqighasy» dep atalady. Feridun biyligin ýshke bólip ýsh balasyna ýlestiredi. Kishisi Iradjgha Iran, qalghan ekeuine Qytay, Túran jәne Rum tiyedi. Eki aghasy Iran jerin Iradjan qyzghanyp, ony óltiredi. Osy sujet Injilde bar (Kain men Aveli, Jýsip jәne onyng aghalary) «Feridun dastanynda» Iradjdyng ólim aldynda aghalaryna aitqany bar edi. Óltirmeuin, ómir syilauyn ótinedi, zúlymdyqtan zәredey iz qalmaytynyn eskertedi.

«Makun hishtan raz mardom keshan
Kaz in pa panez man hod neshan
Miazar mury ke dane kosht
Ke u nio djan darad va jan hosht»

Audarmasy:

«Jendetterge úqsamandar
Mening izim joghalady.
Dәn tasidy qúmyrsqalar
Ómir tәtti oghan әli.
Qúmyrysqanyng jolyn kespe
Toqtamasyn tolghau әni», - deydi.

Iradj qylysh kóterip, shapqaly túrghan eki aghasyna, óitpeseng ókinishing oidan ketpes. Eng ar jaghy qúmyrsqagha da ómir kerek, sol ýshin týiir dәn arqalaydy deydi. Búl detali Túrmaghambette týgelimen joq. «Shah Pridonnyng ýsh balasynyng oqighasy» (Firdousiyde «Feridun dastany») lirizmge, tartysqa, tragediyagha toly eresen kýshti dastan. Kózine jas almay oqy almaysyn, bir minut bosatpaydy. Uaqighanyng nemen ayaqtalatynyn bilseng de Iradj tiri qalar ma eken dep, ýmittenip otyrasyn. Amal ne, aldap soghyp aghalary attan qúlap jatqan esil erdi qylyshpen shabady. Iradj eki aghasynyng qolynan qaza tabatynyn týs kórip sezedi. Balasy Keyqabatqa búlardan erte qútylyp ketuding jolyn silteydi.

«Sәskede meni óltirer aghalarym
Qandyrar qanym tógip tabalaryn.
Jabyqpa, janym, jetim qalghanynmen
Jar bolar búrynghy ótken babalaryn».

«Týsimde jedi etimdi eki it talap,
Tamsanyp qan-jynymdy túrdy jalap.
Ol eki it osy jaqtan Sәlim men Tur,
Ózderin ólmeytinge jýrgen balap».
(«Shahnama». Rýstem-Dastan. 2004. 159 b.)

Biz qanshama uaqyt Dantege, Bayrongha, Shekspirge, Torkvata Tassogha t.b. bas iyip tәnti bop keldik «Shahnamany» qazaqsha sóiletken shayyr Túrmaghambetting Shekspirden nesi kem?! Shekspirding bizding shaldan nesi artyq?! «Til» deseng tógilip túr, «tartys» deysing be, shiyrshyq atyp túr, «kórkemdik sheberlik» deysing be shyngha shyghyp túr. Mahabbat pen zúlymdyq arasynda kýres qystyng boranynday úlyp túr, birde mahabbat mereyi ýstem, birde zúlymdyq zәrin tógip túr. Jenis pen jenu, jyghylu men túru, kýn men sýn... bәri bar.
Túrmaghanbetting «Rýstem-Dastanyn» jas shaghymda «Myng bir týnmen» qosyp jastyghymnyng astyna salyp oqushy em. Sonda әjem marqúm: «qaratentegim, kózing auyrady, úiqyng qanbay qalady» dep, mayshamdy sóndirip ketetin. Ájem úiqygha ketkende mayshamdy kórpemen býrkep oqitynmyn. Bir kýni ýidi órtep ala jazdap, kókemnen qamshy jegen kezim de boldy. Biz onda Firdousy degendi bilmeushi edik, bizding pirimiz Túrmaghambet edi.
Sonau 70-jyldary Mәskeudegi SSSR Ghylym akademiyasynyng Shyghystanu institutin stajer-zertteushi bop oqugha barghanymda qapshyghymda «Rýstem-Dastan» kitaby jatty. Bir zamanda Pushkin attaghan Shyghystanu institutynyng bosaghasyn men Túrekenning «Rýstem-Dastanymen» attadym. Jolym boldy, orys ghylymdaryn tanqaldyryp, Túrmaghambet Iztileuov turaly kandidattyq dissertasiyamdy qorghadym. «Shahnamany» qazaqsha búlbúlday sayratqan ardaqty alyp aqyn Túrmaghambetting aruaghy qoldaghan shyghar. Qanshama jyldar ótti sodan beri, qyryq jyldan asyp barady men osynau ystyq taqyryptan qol ýzgenim joq. Shamam jetkenshe «Shahnamany» aita beremin, jaza beremin, shyrqay beremin. Óitkeni, qazaqtyng ghana emes, dýnie jýzining úly aqyndarynyng biri - Túrmaghambet Iztileuúlynyng shyrqau biyiktegi júldyzy maghan әmanda qayrat, quat berip túrady.

Ótegen Kýmisbaev,
filologiya ghylymdarynyng doktory, professor

Týpnúsqadaghy taqyryp: Ólenning sýiriktey qyp súlu boyyn jyrlaghan Túrmaghambet Iztileuovting shygharmashylyghy haqynda

«Týrkistan» gazeti