Jeksenbi, 14 Tamyz 2022
Túlgha 6729 22 pikir 24 Qarasha, 2017 saghat 10:09

Aqsuattan at suarghan Aqtanger

Suret Azattyq radiosynyng saytynan alyndy

Tәuelsiz Qazaq Eli Parlamentining túnghysh tóraghasy,

ghúlama ghalym, ústaz, sayasatker, biyl 80 jyldyq

mereytoyyn atap ótkeli jatqan

Serikbolsyn Ábdildәúly ÁBDILDINGE

 

Aqsuat

…Aghyp jatyr sansyz búlaq bas qúrap,
Jayqalady su boyynda jas qúraq,
Bizding Seken, Serikbolsyn aghanyn
Tughan jeri, ósken jeri Aqsuat.

Búl ónirde jaz aiynda kýn ystyq,
Aqsuattan aqtarylghan yrys, qút.
Búl qazaqta san myndaghan jer aty,
Al Aqsuat — Sekeng ýshin tym ystyq!

Kóz talady múnar, múnar, múnardan,
Balapandar bir armannan — bir arman.
Bir zamanda Qarakerey Qabanbay
Qubas atyn Aqsuattan suarghan.

Aqsuattan meyir shóli qansa da,
Basyn shúlghyr sәigýlikter tamsana.
Almas qylysh — Aqtamberdi jyrau da
Aqsuatqa at shaldyrghan qanshama.

Búl Aqsuat kórdi nebir erlerdi,
Erler ótken jerge gýlder óngendi.
Kókjal Baraq jauyn osy ónirde
Bir zamanda oisyrata jengendi.

Búzylmasy ýshin shyrqy júrtynyn
El qoryghan erler almay bir tynym,
By Boranbay, Qu dauysty Qúttybay,..
Osy ónirde danqyn jayghan últynyn.

Izdeumenen Aqiqatty Aldaspan
San myng jyldar bir-birimen jalghasqan.
Altay menen Tarbaghatay taulary
Osy ónirde bir-birimen jalghasqan.

Salghan babam talay ret jatqa oiran,
"Aqsuat" dep jaqsy yrymmen at qoyghan.
Osy ónirde Kók Týrikting úrpaghy —
Kókbóriler Shin eline lap qoyghan.

Túrghanymen altyn kýni orynda,
Jana tughan qiyq ay joq solynda,
Sol jauynger Kók Týrikting kók týsti
Kók Bayraghy qazaghymnyng qolynda.

Jaratylghan kileng iygi tilekten,
Atqa qonghan "halqym!" degen jýrekpen,
Búl ónirden shyqqan erde esep joq
Tughanynan Aqiqatty tu etken.

Qatar qoyghan dalasy men taulardy,
Tik ústaghan Aqiqatty, Armandy,
Býginderi qazaq, orys, basqa últ ta
Shyndyghy ýshin qúrmet tútqan jan bar-dy…

Aty-jóni — Serikbolsyn Ábdildiyn,
Atqa qonghan jazuymen taghdyrdyn.
Az da bolsa bilu ýshin birdeme
Aqsuatqa men de atymdy shaldyrdym…

 

Jeltoqsannyng jarasy…

…Jas kezinen ózin myqtap qolgha aldy,
Onashada toqsan ret tolghandy.
Sәkeng jastan jer qadirin biletin,
Sodan oqyp, jer mamany bolghandy.

Basqa әngime — jerge baryn berdi me,
Basqa әngime — iygiligin kórdi me?..
Tandap alghan mamandyghy boyynsha
Basqa әngime — qiyndyqty jendi me?..

Ústaz boldy, ghalym boldy belgili,
Bolghan da emes ala bóten erligi.
Shyqqan emes, biraq onyng oiynan
Songhy kezgi qaljyraghan el múny.

"Boldym!" desen, taghy da arman kókteydi,
Jetip túryp, taghy bir is jetpeydi…
Myng toghyz jýz seksen altynshy jylghy
Sol oqigha kóz aldynan ketpeydi…

Eki jýzdi sayasatty kim kórdi?
Adam shoshyr bir súmdyqty bilgendi…
Izi suyp ýlgermegen Jeltoqsanda әigili,
Ol Mәskeude qyzmette jýrgendi…

Últ namysy taptalatyn tabangha,
Jazyqsyzdan qan tógilgen Alanda.
Biraq týnde býkil qazaq tap bolghan
Qalay, qalay, súrqay, súmdyq zamangha?..

Bәri esinde sol azapty kýnderdin,
Jan azaby sol azapty týnderdin,
Qazaghynyng sol jastary beykýnә
Qolymenen sorlaghanyn kimderdin?

Qiyp týsken qazaghynyng armanyn,
Bolghan isting egjey-tegjey bar mәnin,
Taq talasy, baq talasy jolynda
Ol sezgendey kimder aidap salghanyn?

Jana Alannan qara týnde qarlygha,
Jastar ýni jetkendey me zarly da…
Baq talasy, taq talasy jolynda
Qúrbandyqqa últyn shalghandardy da,

Birin-biri birden satqandardy da,
Inderine kirip jatqandardy da,
Qazaghymnyng bozdaqtaryn Alanda
Sholaq kýrek alyp shapqandardy da,

Birin-biri aidap salghandardy da,
Artta búghyp ýnsiz qalghandardy da,
Laulap janghan namysynyng otyna
Óz-ózimen kýiip janghandardy da,

Jana Alanda salghan oirandardy da,
Alyp para toymay, toyghandardy da,
Alghash bilgen kimning — "kimder" ekenin,
Jazalaugha qolyn qoyghandardy da?..

Ol órtene jazdaghanda namystan,
Onashada oilarymen alysqan…
Osynday bir tom-tom Ispen — qújatpen
Sekeng solay Mәskeu jaqta tanysqan.

Búl súmdyqtan ol jaghasyn ústaghan!..
El namysy — erding boyyn qystaghan.
Sodan keyin selqostyqtyng barlyghyn
Óz boyynan birden júlyp tystaghan.

Adam emes dep maqtanghan: "óstip em…"
Oylap túrsang shyghatyn sóz estiden.
Ana bir jyl Syr boyynda Sekennin
Óz auzynan búl jaylardy estigem…

Jangha batqan últqa japqan jalasy,
Kóz aldynda qansyraghan dalasy…
Áli kýni syzdatady ón-boyyn
Auzy biteu Jeltoqsannyng jarasy…

 

Túlpar-minez

…Sodan beri jaydy kórdi ol kóptegen,
Sol bir suret kóz aldynan ketpegen.
Qay zamanda Aqiqattyng joly auyr,
Qanday Jenis onaylyqpen jetpegen.

Qazir sonday jas emesin biledi,
Keyde ansaydy tynyshtyqty jýregi.
Tәuelsizdik alghan mynau jas eli
Jaqsy bolyp órkendese — tilegi!

Búl ómirden kórdi talay synaqty,
Aryqtardan kórdi talay su aqty,
Ol Shyndyqty aitqan kezde qashan da
Jarq etedi almas qylysh siyaqty!

El mýddesi — Sekeng ýshin basty arman,
Onyng joly osy aradan bastalghan.
Ana jylghy eng alghashqy eng erkin
Qalaulylar Kenesin de basqarghan.

…Beri aghatyn ózen kenet ary aqqan,
Dauyl túrghan әlde qaydan, taraptan…
Erkin oily sol Kenesti búl biylik
Eskertpesten biraq týnde taratqan.

Basyn shúlghyp, qolpashtaghan, qoldaghan,
Bir adamgha tabynar kýn ornaghan.
Sodan bylay Tәuelsizdik aspanyn
Senimsizdik búlty basyp, torlaghan.

Kýn kýrkirep ashyq kýnde aspannan,
Qarsy shyqqan abaqtygha tastalghan.
Elding kózin baqyraytyp qoyyp-aq
El baylyghyn jappay tonau bastalghan.

Qatelikter ketip jatyr kóptegen,
Jol jabylghan ozyq oigha eptegen.
Al elinde qanday saylau bolsa da
Birde-biri onyng әdil ótpegen…

Aqsaqal jas… Bәrin, bәrin oilaydy,
Onashada qalyng oigha boylaydy.
El halqynyng әri-sәri kýy keshken
Jaghdayy da jangha batpay qoymaydy…

Qashan da onyng qinalghanmen jany bir,
Atty taghy kókjiyekting tany núr.
Arqalaghan Senim menen mol Ýmit
Tughan jerge kóktem keldi taghy bir.

Kók bitkendi shuaghymen býrletken,
Qonyp jatqan úly duman, dýrmekpen,
Kónil shirkin tannan kýtken nәsibin
Bolar ma eken bir erekshe búl kóktem?..

Bireu — qarsy, bireu — ony qoldaghan,
Ómir joly — bastan týzu bolmaghan.
Úzaq jolda jalghyz emes әiteuir,
Jetip jatyr bala-shagha, dos-jaran.

Qay uaqta da kýres joly – auyr jol,
Tynysh emes, buyrqanghan dauyldy ol.
Bir ýmitpen qaraytynday ózine
El jaqtaghy bir qanshama qauymdy el…

Sózi, isi — aqyn jazghan ólendey,
Inisi bar, serigi bar Tólendey.
Ákejan men Ghalymjanday qos ini
At shaldyryp, әne, mine, kelerdey…

Zamanbek te, Jarmahan da iniler,
Ár qaysysy bir-bir túlgha — iriler.
Altynbegi, Bolaty men Orazy,
Olar barda týn týnegi týriler.

Olar barda tany kýlip atqanday,
Irgesine júrt kep qonyp jatqanday.
Zәuresh penen Baqytgýldey qos qyzy
Qos kelini — Qarlyghash pen Maqpalday…

Búl ónirde enister bar, órler bar,
Bosagha bar, qúrmetteytin tórler bar.
Amangeldi, Ámirjan men Ermúrat,
Taghy qansha er kónildi erler bar…

Birlik kerek — ókpeleytin kez be edi,
Jaba almaysyng shyn oiyndy kózdegi.
Onay emes, bәrin tizip shyghu da
Saralaydy tarihtyng bezbeni.

Ol da túlgha – sәl sayaqtau Baltash ta,
Ózinshe bop kýmpiygen song әr qasqa,
Dep oilaydy: "sharshaghan-au, qajyghan,
Ayghaylau men til qatpaytyn jar tasqa?.."

Kýnderdi oilap, jaybaraqat shuaqty,
Qiyalymen jaqyndatar jyraqty,
Oylandyrghan Álihannyng jayy da,
Keyde bәrin úghu qiyn siyaqty…

…Búl adamzat Aqiqatqa jete me,
Jetkizbesten ómir jelip óte me?
Aqsuattan at suarghan aqtanger
Jarasady-au túlpar-minez Sekene…

Júmash KENEBAY

Abai.kz

22 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2270
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2051
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1734
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2788