Beysenbi, 26 Jeltoqsan 2024
Janalyqtar 18231 0 pikir 29 Jeltoqsan, 2010 saghat 22:05

Zarqyn Tayshybay. Abaydyng naghashylary men qayyn júrty turaly

Úly Abaydyn  ómiri men shygharmashylyghyna baylanysty maghlúmattardyng neghúrlym tolyq boluy ýshin onyng naghashylary men qayyn júrty jónindegi derekterdi de qamtu manyzdy bolmaq. Aqynnyng ata tegi turaly birshama zertteuler barshylyq. Alayda, onyng birjarym ghasyrlyq mýshel toyy kezinde de, keyin de Abaydyng anasy jaghynan keletin tuystary eskerilgen joq. Azamattyng qalyptasuyna belgili dәrejede әser etetin otbasy, onyng ishinde bәibishesi turaly maghlúmattar az.

Abay desek - qazaq dep, qazaq desek - әrqaysymyz-aq bir kóterilip, qanatymyzdy bir qomdap qalghymyz keldi. Halqynyng úly bolyp tuyp, tu ústary bolyp ótken danyshpan dýniyeden jýz jyl búryn ozsa da, úrpaqtaryna azyq bolyp otyr. Azyq bolghanda kómeyden ótip, tәnge quat bergenin emes, kókeyde janghyryp jangha bergen ruhany baylyghyn aitamyz. Osydan jiyrma jyl  búryn bir topta akademik Zeynolla Qabdolov: "Apyr-ay, qazaqtyng baghyna Abay tumasa, Abaydy aiday әlemge jayghan Múhtar tumasa, ne bolar edi?" dep qalghanyn otyrghan qauymnyng ishinde angharghany da, angharmaghany da, estise de týsinbegeni bolghanyna ózimiz kuә...

Úly Abaydyn  ómiri men shygharmashylyghyna baylanysty maghlúmattardyng neghúrlym tolyq boluy ýshin onyng naghashylary men qayyn júrty jónindegi derekterdi de qamtu manyzdy bolmaq. Aqynnyng ata tegi turaly birshama zertteuler barshylyq. Alayda, onyng birjarym ghasyrlyq mýshel toyy kezinde de, keyin de Abaydyng anasy jaghynan keletin tuystary eskerilgen joq. Azamattyng qalyptasuyna belgili dәrejede әser etetin otbasy, onyng ishinde bәibishesi turaly maghlúmattar az.

Abay desek - qazaq dep, qazaq desek - әrqaysymyz-aq bir kóterilip, qanatymyzdy bir qomdap qalghymyz keldi. Halqynyng úly bolyp tuyp, tu ústary bolyp ótken danyshpan dýniyeden jýz jyl búryn ozsa da, úrpaqtaryna azyq bolyp otyr. Azyq bolghanda kómeyden ótip, tәnge quat bergenin emes, kókeyde janghyryp jangha bergen ruhany baylyghyn aitamyz. Osydan jiyrma jyl  búryn bir topta akademik Zeynolla Qabdolov: "Apyr-ay, qazaqtyng baghyna Abay tumasa, Abaydy aiday әlemge jayghan Múhtar tumasa, ne bolar edi?" dep qalghanyn otyrghan qauymnyng ishinde angharghany da, angharmaghany da, estise de týsinbegeni bolghanyna ózimiz kuә...

Uaqyt keyuana óz degenin istedi. Kezinde kim qanday bagha berse de, әkesining atymen Qúnanbaydyng úly dese de "men adamnyng úlymyn" dep ketken Ibraѕim esimdi qazaqtyng naghashysy kim eken? degen saual әrkimning kókireginde túratyn. Abaydy bilgende onyng naghashy júrty Shanshar eli ekenin biletin. Bile túra, odan beri kimder ekeni kóp júrtqa  beymәlim. Biraq qúny qaljyng dengeyinde ghana qalyp kele jatqan bir maqal bary ras.  "Jigitting irik bolmaghy - naghashydan, ýiding berik bolmaghy aghashynan".

"Naghashydan" degen maqaldy shygharghan men emes, halqynyng Abayyn qaqpaylap, Qarakesekke tyqpalaghysy kelip otyrghan niyetimiz joq. Bilgenning artyghy joq, myna tómendegi biraz sóz Abaydyng naghashylary turaly.

Úly Abay turaly úly Áuezovten sóz qalghan ba, Múhtar ne deydi: "Abaydyng óz sheshesi Qarakesek ishinde Bertis túqymy bolady. Úljannyng әkesi Túrpanmen birge tuysqan Qantay, Tontay qaljynmen danqy shyqqan belgili mysqylshyl, tapqyr kýldirgiler. Búl әdet - Bertis, Shanshar ruyna týgel jayylghan minez. Osy Shanshardyng búryn-sondy zamangha sheyin auzynan tastamaytyn ataqty quy - Tontay. Tontaydyng barlyq ómiri tútas kýlki bop ketken. Týgelimen bastan-ayaq jeke-jeke kýlki әngimeden qúralady. Sol әngimelerge qaraghanda Tontaylar - qalyng qazaq ortasynyng ýnemi kónilin kóterip jýrgen, tausylmaytyn duman, údayy qyzyq kýldirgisi. Osy Tontaydyng inisi Túrpannan  tughan әiel bala - Úljan. Úljanda túqymynyng tauyp aitqysh qaljynshyldyghy әbden belgili bolghan: ... kesek qaljyn, әjuagha da Úljan kónterli, sozyrly, tapqyr bolghan..."

Qatty syrqattanyp, ýshkirtuge taghy molla shaqyrtpaq bolghan bala-nemerelerine: "Jazyla-jazyla qoja-moldadan da úyat boldy, endi ólmesek bolmas" dep óz betin ózi japqan, pәniyden baqigha kýlip attanghan әulie atamyz Tontay -  Abaydyng naghashylarynyng biri.

Endi birde Múhang osy oiyn órbitip: "Úljan - mysqylshyl, satiriyk, qaljynshyl adam bolghan. mine, osy minezder Abaygha, teginde, sheshesi arqyly enui kerek".

Abaydyng jas kezindegi minezin, ózine ghana tәn útqyr da úshqyr sóz túrpatynyng tamyryn Múhang osylay tapqan, taratqan. Abaydyng Abay boluynyng bir úshyghyn úly jazushy osylay anghartyp qana ótken. Sol Abaydyng kindiginen órbigen perzentterining ayaulysy (әke ýshin balanyng jamany bolmaydy) Aqylbay óz naghashylary turaly:

Naghashym Er Qazybek әulie ótken

Pәniyden uaqyt jetip ol da ketken.

Sasqan jan jer týbinen  "Babam" dese,

Áruaghy kýnirenip kelip jetken, - deydi ghoy.

Abay aitqan dese de, siyatyn sóz emes pe? Aqylbaydyng aqyl-parasaty men aqyndyq qarymyna tәnti bolghan Abay kezinde osynau almastay ótkir shyndyqqa dau aitpaghan shyghar. "Úlym-au, Qazybek sening ghana naghashyng ba, mening de naghashym ghoy" dep, tostaghanday kózin bir tónkermegenine kim kuә? Qasynda bolghanymyz joq, qalghan derek te joq, ótkenge boljau aitsaq, boljauymyz dәieksiz bolmasa, reti kelip túr emes pe?

Endi Abay naghashylary turaly az-kem sózdi әriden bastayyq.

Orta Jýz Arghynnyng bir bútaghy Meyram sopynyng kenjesi Qarakesek atanghan Bolatqojadan taraytyny  mәlim. Bolatqojanyng balasy - Boshan. Ertiske qaray qúlaghyn eldi bauyr Boshan deydi, ol bir kezde Qazybek by audany atanyp, bir sheti Qarqaralygha jalghas jatqan ýlken ónir. Batysqa qarayghy bólikti syrt Boshan deydi.

Boshannan - Taz (basqasyn taratpay-aq qoyayyq, barshagha mәlim bes Boshan), Tazdan - Búlbúl, Búlbúldan - Shanshar. "Bolashaqty boljaushy Shanshar abyz" atanghan babamyzgha baylanysty әngimeler kóp, olardyng jóni ózinshe.

Teksiz bireuler aityp jýrgendey atam qazaq әiel syilamaghan degen bos sóz. (Syilau degendi kim qalay týsinedi, ol basqa mәsele). Syilamasa, Qarakesekting úrany "Qarqabat ana", Áybiyke jәne Núrbiyke elderi dep tu kóterip, atau bere me?

Sol Shanshar babamyzdyng Áybiyke, Núrbiyke degen әielderi sonau HÝII ghasyrdyng ayaghynda Tәshkendi biylegen qataghan Túrsyn hannyng qyzdary bolsa kerek. Ensegey boyly er Esim hanmen tize qosyp, han Túrsynnyng býligin basqanda, Shanshar batyr onyng qyzdaryn oljalap, elge әkelip, alaqangha salyp ósirip, boy jetkizse kerek. Aytpaqshy, sol biykelerding bireui - Qonyrbiyke tobyqtynyng anasy dep, shejire aitady.

Atalghan  eki anamyzdan órbigender búl kýnde barshylyq, shýkir úrpaghy jaman emes. Ayta keteyik, keybir  "jazushylar" "Aybiyke" dep jazady. Onysy - qazirgi saltqa say at qoy jónine keltirgendigi. Qazir myna biz, bizden búryn ótkender Áybiyke úrpaghymyz dep ataymyz. Sony maqtan tútamyz.

Sol Áybiykeden taraghan úrpaqty Áybiyke - Shanshar, Núrbiykeden - Núrbiyke Shanshar dep ketken. Keyin, HIH ghasyrdyng II jartysynda qazaq dalasyn jat júrt basa-kóktep biylep, әkimshilik jer bólisi ataularyn bergende de dәl osylay "Áybiyke Shanshar eli" dep jiktegen. Osylay dep bolystyq basqarmalargha atau berilgen. "Tattymbet - kirgiz Nurbiyke Shansharovskoy volosti" deytini sondyqtan. Áytpese, bәri bir atanyn, bir adamnyng balasy.

Núrbiyke anamyzdan Bertis tughan. Bertisting bir balasy Bektemirden Mósheke, Biyten, Shiyten esimdi balalary bolghan.

Móshekeden - Qazanghap. Qazanghaptyng 1772 jyly tughany turaly mәlimet bar. Ólgen jyly belgisiz, әrkim әrtýrli aityp jýr, kózben kórgen qújatymyz joq, sondyqtan qashan qaytys bolghanyn aita almaymyz. Qazanghaptan Tәttimbet tughanyn býkil qazaq biledi. Qazaqtyng úly kýishisi Tәttekeng turaly basqa sóz aitpayyq, әngime Abaydyng naghashylary turaly.

Biytennen - Qantay, Tontay jәne Túrpan. Qyr elinde Biytendi Shiytennen bólmeydi, teteles bolghandyqtan ba, arasyna jyl tolmay tughan egiz dep eseptey me, әiteuir Biyten-Shiyten dep qosaqtap aitady. Sóitedi de, Abaydyng naghashysy, onyng ishinde tughan naghashysy Biyten-Shiyten dep qosaqtap jiberedi. Orayy kelip túrsa, sózding jymy qabysyp túrsa, aiyp joq qoy, әitse de Abaydyng tughan naghashysy - Biyten.

Mine, sol Biytennen Qantay, Tontay, Túrpan dedik. Múhtar Áuezovting derekterining búljymas dәldigining dәleli osynday. Túrpannyng Úljan, Molqara atty qyzdary bolghan eken. Úljan apamyz - Abaydyng anasy.

Kitapta jazylmasa da, Qarakesek ishinde әli aitylady: "qaradan han bolghan, qaranghyda jol tapqan qara barys Qúnanbay" Úljan anamyzgha qarsy sózge kele bermeydi eken. "Sen aitasyn, sening sózing emes atalaryng seskendiredi" dep basylyp qalady eken. Sol Úljan anamyz - dýniyege Abaydy әkelgen.

Biytenúly Qantay men Tontay turaly Reseyding otarlaushy ýkimetining jazyp qaldyrghan derekteri barshylyq. Oqyrman qauymgha maghlúmat, keybir ýzindiler keltirsek, artyq bolmas.

Arghy atasynan el biylep, aqsýiek tekti bolghan Tontay Biytenúly turaly Omby memlekettik arhiyvinde birneshe qújat jatyr. (Osy Omby arhiyvi turaly talay jazdyq. Almatygha әli әkelingen joq, qúryp ketedi-au!) Sonda Tontay Biytenov 55 jasta ekeni kórsetilgen maghlúmat óz aituynsha toltyrylghan. Qújat 1842 jyly jasalghan. Yaghni, Tontay 1787 jyly tughan bolady. Qantaydyng qay jyly tughany turaly qaghaz kezdestirmedik (bәlkim bar da shyghar), biraq kónekóz qariyalar ekeuining arasy 2-3 jas dep otyrushy edi. Sonda Qantay 1783-84 jyldar shamasynda tughan.

Qarakesek - Shanshar ishinde Qantay - Tontaydy qosaqtap, Túrpandy atamay óte beretini qalay? Sóitsek, Túrpan óz sharuasyn kýtken, kózge týse bermeytin baysaldy, kóp tyndap,az sóileytin adam eken. Múhan  "Abay jolynda" Úljandy qanday baysaldy, oily biraq kesimdi, aitqanynan qaytpaytyn әiel zaty retinde surettese, sonysy taghy shyndyqqa keledi.

Biz keltirgen derekter aghayyndy Qantay men Tontaydyng bir orystyng úlyghy (zasedateli Negonskiy) para alghany  jónindegi iske kuә boluyna baylanysty. Tipti, búl iske Qazanghap, onyng balasy Yrysymbet te qatysty. Olardyng da óz auzynan bergen jauaptary, barmaqtarynyng tanbalary da bar.

Qantay Biytenúlynyng auylnay ekendigi, oghan 50 shanyraq, 350 jan basy qaraghany kórsetilgen.

Bertin kele, 1860 jyldyng ayaghyna qaray Núrbiyke - Shanshar elining jaghdayy turaly is qaghazdarda Qantaydyng Omar, Tontaydyng Áteke degen úldary turaly maghlúmattar bar. (Kezinde búl esimderge kóp kónil qoyghanymyz joq. Qayta oralar bolsaq, qúndy derekter kóp).

Osylaysha, Abaydyng naghashylaryn Úljan anamyzdyng bauyrlaryna deyin әkeldik.

Endi Aqylbay auzymen aitylghan "Er Qazybek" degen sóz turasynda oiymyzdy ortagha salayyq.

Abaydyng úly aqyn ekenin qazaq ta, basqa da moyyndaydy. Al endi bir ayan jaghy - Abaydyn  sheshendigi turaly payymdaular olqy jatqan joq pa?  Aqynnyng bәri - sheshen be, sheshenning bәri - aqyn ba? Arghy-bergini sholyp kórelikshi. Búl súraqqa jauap bireu: basqany bilmeymin - Abay әri sheshen, әri aqyn. Ayyptap, taldap kórsek, Abaydyng sheshendigi ozyq túrghanday. Onyng әr óleni - ghaqliya, әr ghaqliyasy - ólen, Abaydyng aqyndyghy - onyng sheshendigining kórinisi.  Abaysha tógildirip aitatyny, sózining salmaqty yrghaghy, úiqasy qinalmay, erkin keletini - aqpa sheshendigi.

Reti kelgende, Ahmet Baytúrsynovtyng Abay aqyndyghy turaly pikirin eske salayyq: Ahang Abaydyng aqyndyghyna shek keltirmey, joghary baghalay túryp, "úiqas jaghynan kemshilikteri bar" demeushi ma edi? Búghan dau aitpayyq. Úiqas kemshilikterin oy basyp ketip otyratyny sheshendikting qúdireti ghoy. Sheshendik oilantpaydy. Kómeyge kelgen sóz búghyp qalmaydy, aitylyp qalady. Abay dәstýrinde jazylyp qalady.

Abay - sheshen. Abay - әldeneshe  qym-quyt daudy qyzdyrmagha jetkizbey tap basyp sheshimin tapqan әdil qazy. "Abaydyng aldyna barghanda dauyndy úmytyp, onyng sózinen janyna daua tauyp qaytasyn" deydi eken zamandastary. Abaydyng sheshendigi talay toptaghy biyligi jóninde M. Áuezov te, basqalar da az aitpaghan.

Naghashym "Er Qazybek" deydi Aqylbay. Naghashysy Qaz dauysty Qazybek ekenin Abay da biledi. Mine, Abaydyng sheshendik qasiyetining nәri qayda jatyr.

Abay men Qazybekti, Qazybek pen Abaydy qiystyru әri onay, әri qiyn. Onayy - Abaydyng arghy naghashysy Qazybek. Qiyny - Abay jazyp qaldyrghan múralarda Qazybek esimi atalmaydy. Biyler men handar qaѕargha úshyraghan kommunistik senim-nanym zamanynda búghyp qalghan búl aqiqatqa dl qazir nege jaryq sәule týsirmeske?! Demek, Abay nәrlengen shyghys, batys, taghy basqa qaynarlardyng ishinde erekshe bir qasterlisi, ana sýtimen kelgen qasiyeti - Qaz dauysty Qazybekten!

Sóz orayy kelip qalghan eken, Abaydyng qayyn júrty turaly әngimening shet jaghasyn bastayyq.

Qazybek babamyzdyng úrpaqtary turaly Aqylbay Abayúly bylay deydi:

"Bekbolat tuyp qalghan sonday zattan,

Qamysqa qarghaghany - jauyn atqan.

Tóresi Orta Jýzding Abylaydy

Tiydin, dep qytyghyma - saydaqtatqan.

 

Tilenshi odan tuyp el biylegen,

Arghyngha odan qorqyp jau tiymegen.

Bir ózi Orta Jýzge biylik aityp,

Úryny zalymmenen nansha iylegen.

 

Alshy-ekem by atanghan sary qasqa,

Baq bergen qazaq basyn shayqamasqa.

Bolsyn dese bolady agha súltan,

Esh adam biylegen joq odan basqa.

 

Jýsip te artyq tughan ózim atam,

Sózim shyn, eshbirinde joq bir qatam.

Atama ólenimdi sәlemge apar,

Bir tongha ólenimdi berse, satam.

 

Osy tórt shumaqtyng boyynda aitylghan adamdargha, oqighalargha toqtalayyq. Zaty, shyn óner aqyldan shyghady, aqyl búryn-songhynyng qorytpasy, ghadeletting týiini ghoy. Atam qazaq, jalghyz auyz sózin de bosqa shyghyn etpegen. Osy әngimemizge qatysy bar Imanjýsipting әigili ólen-әnining bastaluy qalay edi?

Abylay aspas Arqanyng sary beli,

Quandyq pen Súiindik jaylaushy edi...

Myna sózderdegi:  "Abylay aspas Arqanyng sary beli" degen sóilemge zer salyp kórgen kim bar. Ol ne? Sary bel, Arqanyng beli Alatauday biyik emes, Abylay nege asa almady?

Sóitsek, shyndyq jogharyda Aqylbay Abayúly aitqan "Tóresi Orta Jýzding Abylaydy, Tiyding dep tityghyma saydaqtatqan" degen sózdermen tikeley baylanysyp jatyr eken. Onyng mәnisi - Abylay han da pende ghoy, keyinde bir elge jaghyp, bir eldi jyghyp, әdildik tizginin búra artqan kezi bolsa kerek. Sonda Bekbolat, bauyry Bódene batyr Abylay hangha ses kórsetip, Ereymenning tauynan shyghysqa qaray attatpay qoyghan.

Bekbolat pen Abylay arasyndaghy oqigha I. Esenberlinning "Jantalas" romanynda aiqyn kórsetilgen. Búdan Abylaydyng bedeli kemimeydi.

Keyinde Bekbolattyng Tilenshi degen balasynan tuatyn ataqty Alshynbay by Qarqaraly duan jana ashylghanda agha súltandyqqa tóre emes, qazaq nәsilinen Qúnanbaydy taghayyndatady. "Qaradan han bolghan Qúnanbay" deytinimiz sondyqtan.

Alshynbay da kópke mәlim, odan Jýsip tuady. Jýsipting qyzy Dildә apamyz - Abaydyng bәibishesi. Dildә men Abaydyng toyy turaly Abaydyng әueli úryn kelui, keyin qalyndyghyn alugha kelgeni turaly Múhtar Áuezov shyndyq negizinde kórkem suretteydi ghoy.

Al, naqty derekke keletin bolsaq, M.Áuezov HH ghasyrdyng 50-jyldary Qazaq memlekettik uniyversiytetining studentterine oqyghan bir dәrisinde (Sәken Jýnisovting jazbalarynan) bylay depti:

"Qúnanbay balalaryna Tobyqty ishinde bay-biylerding qyzyn ghana әperip qoymaydy, ol neshe týrli sayasat, eseppen, tipti auyl syrtyndaghy elderding qyzdaryn da әperedi. Biri - jer mәselesimen, biri - әkimshilik mәselesimen baylanysty bolyp jatady. Osy qúdalyq, osy aittyru Abaydyng basyna da tap bolyp, Alshynbaydyng (Arghyn, arghyn ishinde Qarakesek) balasy Júsipting qyzy Dildәgha ýilenedi. Dildә qartayyp, ólgen".

Dildә bәibishege jolyghyp, auyzba-auyz birneshe mәrte tildeskeni, Abay   jóninde súraghany turaly Múhtar Áuezov odan әri bylay deydi:

"Men Leningrad uniyversiytetinde oqyp jýrgen kezimde, elge kelgende súraytynmyn. Biraq, ol bәrin aitpaytyn, tek aitatyny: "Bizding el (qarakesekter) Tobyqtydan mәdeniyetti jәne kýshti bolghan son, Abaydy mensinbegen edim, alghashqyda" deushi edi".

Búl sózderdi kórkem shygharmada dәiek retinde paydalanghan úly jazushy 16 jasar Abaydyng ózi búryn jýzin kórmegen 17 jastaghy Dildә qalyndyghyna alghash ret úryn kelgeni turaly oqighany surettegenin "Abay joly" romanynan oqugha bolady.

Múhtar Áuezov Abaydyng qayyndap barghanyn osylay әspettep jazyp qaldyrdy,  sonday-aq, Abaydyng naghashylap, Edirey-Myrjyq ónirindegi bertisterge kelgeni turaly el auzyndaghy әngimeler de qyzyq.

Abay ómirbayanyna baylanysty әrbir derekting biz ýshin óte baghaly ekeni dausyz. Abay atamyzdyng at basyn tiregen, tabany tiygen jerler de sonsha qadirli bolsa kerek. Alayda, Abaytanudyng úzyn-yrghasyna qarap otyrsaq, onyng naghashy júrty, qayyn júrty qalys qalyp bara jatqanyna ishing ashidy.

Basqa últ naghashysyn, qaynyn qadirlemeytin shyghar, ol jaghy bizge mәlimsiz. Biraq, Abay-qazaqty naghashylarynsyz, qayyndarynsyz kózge elestetu onay bolyp pa?

Inshalla, úly adamnyng naghashysy qanday tekti bolsa, qayyndary da sol elden. Kýn aralatpay barsha qazaqtyng tórinen qúdiretti әnimen kýnirengen Mәdy sol Abaydyng tughan baldyzy. Dildәning әkesi men birge tughan Jýsipting inisi Bәpiyding jalghyz úly - osy Mәdy batyr, әri aqyn, әri әnshi. Zer sala qaraghan adamgha Mәdiyding Abay auylynda bolghany, jezdesimen kezdeskeni, tildeskeni kórinip túr ghoy. Mәdiyding 1880 jyly tughanyn eske alsaq, Abay dýniyeden qaytqanda atpal jigit, aituly azamat, aty shyqqan serining bir kóshtey ghana jerdegi apasy men jezdesine  sәlem berip qaytpauy mýmkin emes. Sondyqtan, Mәdiydi realist aqyn desek, oghan Abaydyn, Abay auylyndaghy aqyndar qauymynyng iygi әseri tiygenine dau bar ma?

Qazaqtyng ot auyzdy, oraq tildi ghadil biylerining songhysy sanalatyn   Alshekenning aldyn Abay san mәrtebe kórgen. Abaydyng sol auylgha baryp, kýieu boluy Alshynbay biyding der shaghy, aldynan el, auzynan sóz ketpegen kezi edi ghoy. Al onyng jaqsy úldarynyng biri Jýsip atamyz Qazybek tektilerding ishinde bólek jaratylghan, biylik aitsa jarastyqqa jygha beredi eken. Basqa aghalary men inilerine basalqy aitatyn, sózin ótkizetin osy Jýsip bolghan.

Saharanyng sanlaq bii әri batyr Qúnanbay da qúda bolam dep әrkimge bostan-bosqa úrynbaydy ghoy. Sol Jýsipting qyzy Dildә apamyz da aibaryna aqyly say, aimaqqa abyroyly bәibishe bolghan. Biyding nemeresi, baydyng qyzy dep kenes zamanynda baghasy tómendegeni ras ta shyghar. Kóp  jasady. Seksennen asyp baryp dýnie saldy.

Sol jyly Qarqarlynyng qara týrmesining qorghan qabyrghasynyng irgesinde Mәdy de qastyqtyng qandy oghynan qúlady. Abay auylynyn, Dildә auylynyng Jolaushybay degen er kónildi seri jigitimen Mәdiyding dos bolghanyn da bilemiz. "Úrlaghan jylqysyn Tobyqtygha aparyp ótkizipti" degen aiypty da oqydyq. Sol bir qystalang zamanda apasyna baryp Mәdiyding jýgingenine, bata tilegenine kim talasady? Uaqyt jónimen, oqigha jónimen quyp otyrsanyz bәri orayly siyaqty.

Dildә apamyzdan Abaydyng ózi aitqanday,  "jaqsy" balalary Aqylbay, Ábdirahman, Maghauiya tudy. Árqaysysy artyna óshpeytin iz qaldyrdy. Asyldyng synyghy asyldyghyn kórsetedi ghoy.

Zarqyn Tayshybay, filologiya ghylymdarynyng kandidaty

Petropavl qalasy

«Abay-aqparat»

 

 

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1661
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2036