Qazaq halqynda qalyptasqan últtyq dәstýrlerdin, dildegi úghymdardyng basym kópshiligi Islam dinimen birge órilgen. Keybiri haq dinning negizinde payda bolghan. Sondyqtan últtyq salt-dәstýrler tól mәdeniyetting ayasynda qarastyrylady. Al әrbir halyqtyng mәdeniyetin, tanymdyq túghyryn aiqyndap beretin tarazy – sol halyq ústanghan iydeologiyalyq ruhany jol, yaghny dini. Osy sebepti din degenimiz dil men dәstýrding negizi bolyp tabylady. Al halyq dinin úmyta bastaghanda sol dinnen qalghan sarqynshaqtar әdet-ghúryptarda ghana kórinis beredi.

Kenes ókimetining jetpis jyldyq shyrmauynda bolghan qazaq halqy osy otarshylyqta bolghan basqa da týrki músylman halyqtary siyaqty asyl dininen alystay bastady. Otarshylardyng basty maqsaty otarlanghan elding baylyghy men halyqtyq resurstaryn óz qajetine asyru ekendigi beseneden belgili jayt. Al sol maqsatqa jetu ýshin otarlanghan halyqty tól dininen, әdet-ghúryp, salt-sanasynan, tilinen, mәdeniyetin júrday etu qajet. Áytpese, ózderining kim ekendigin jadynan shygharmaytyn júrt týpting týbinde tәuelsizdik jolynda ayanbay kýreseri haq. Sol siyaqty qazaq halqy da otarlanghan el retinde talay zobalandy bastan ótkerdi. Aldymen dinin nasihattauyna qatang týrde tyiym saldy. Sosyn birte-birte tili de shettetile berdi. Sóitip, ózining dini men tilinen beyhabar, ózgening soyylyn soghugha әrdayym dayyn túratyn mәngýrtter toby payda bola bastady. Sonday almaghayyp zamanda dinnen «ata-babamyz músylman bolghan» degen úghym men keybir kәlima-sózder ghana qaldy. Kenes biyligi diny úghymdar men terminderding barlyghyn adyra qalghan arhaizmderge ainaldyrugha tyrysyp, olardyng eskishildik belgisi dep týsindirdi. Sóitip, Qúdaydy moyyndamaytyn ateizm ilimin iydeologiyalyq arqau etken kommunizm múrattaryna beyimdele bastaghan júrtta endigi jerde dinnen tek salt-dәstýr men adamgershilik prinsipteri, últtyq erekshelikter ghana qaldy.

Álhamdulilla, Qúday Taghalanyng qalauymen derbestikke qol jetkizgen song sol saqtalyp qalghan salt-dәstýr, әdet-ghúryp, salt-sanany qayta janghyrtu negizinde ghana qaytadan tolyqqandy últ bolyp qalyptasyp kele jatyrmyz. Keuip ketken arnalargha su kelip, qaytadan dariyagha ainalyp jatqan zamandy bastan keshirudemiz. Qazaq últynyng qayta týleu kezenine kuә boludamyz.

Elbasymyz bir sózinde «Adamnyng sanasynda diny jәne últtyq sezimder әrdayym tyghyz astasyp jatady» dedi. Rasynda da, sanada saqtalghan salt-dәstýrding orny erekshe. Taghy bir týsingenimiz, dәstýr men mәdeniyet dinning yqpalymen damyp, ózindik óng qalyptastyrady. Tilding damuyna da dinning tiygizer әseri mol. Qazirde biz diny nanymy әlsiz bolghan halyqtardyng dәstýrimen birge tilining de joyylyp, aqyrynda últ retinde jer betinen mýlde joghalyp jatqanyna kuә bolyp otyrmyz.

Qoryta kelgende, din – dәstýrding tarazysy. Al iylәhy uahidyng negizinde bekitilgen diny rәsimderdi әdet-ghúryp dep esepteuge bolmaydy. Óitkeni olar Alla Taghalanyng tikeley ghúmyr keshken taypalardyng salt-dәstýrleri bólek bolghany anyq. Al sol halyqtardyng jalghasy bolyp sanalatyn qazaq halqynyng nanymy men tanymy, salt-sanasy Islam dinimen birge qabysa damydy.

«Sayasat kýnde ózgeredi, al din – mәngilik» dep Elbasymyz atap ótkendey, qansha ghasyrlar ótip, qanshama qoghamdyq formasiyalar ózgerse de, diny qúndylyqtar sol kýii qalady da, úrpaqtan-úrpaqqa ózgerissiz auysyp otyrady.

Býginde Islam әlemi moyyndaghan jýieli tórt mәzhab bar. San ghasyrlar boyy bizding ata-babamyz ústanyp kelgen imam Aghzam Ábu Hanifa mәzhaby. Sebebi, búl bizding ómir saltymyzben bite qaynasyp, últtyq mәdeniyetimizben tútasyp ketken baghyt.  Dese de, ghasyrlar boyy ata-baba berik ústanghan dinnen teris ainalyp janylghandar, adasqandar kóbeydi. Siriyada jýrgen jihadshylar – sonyng bir kórinisi.

QR DIAQM DIK Din mәseleleri jónindegi ghylymiy-zertteu jәne taldau ortalyghynyng diyrektory Aynúr Ábdirәsilqyzy: Qazirgi jiyrma birinshi ghasyr tehnikanyn, internetting zamany dep jatamyz. Osy orayda әleumettik jeliler arqyly taralyp jatqan Siriyadaghy ózderin Islam memleketi dep jariyalap otyrghan IShIYM-ning әreketin qanshama viydeo-mәlimetter arqyly estip, kórip jatyr býgingi óskeleng úrpaq. Dәl osy iydeyanyn  basy qasynda túrghan adamdar qanshalyqty búl mәselege diny kózqaraspen qaraydy? Eng aldymen múnyng eng úshar basynda túrghan adamdar búghan dinning qatysy joq ekenin biledi. Yaghni, búl taza ekonomikalyq sayasy mýddeni qorghaytyn aghym ekendigin aitady.

Ekinshi bir toptar bar. Olar diny radikalizmdi shynymen-aq dinning tazasy osy dep diny iydelogiya retinde senip jýrgender. Eng qorqynyshtysy sol dúrys aqparatqa qol jetkize almay, adasqandar osy topta jýr. Yaghni, iydeyalogiyalyq sayasy maqsattardy kózdeu ýshin jýrgender de kezdesedi. Búl qúrylymda jýrgender sengish әri aldanghysh. Olardyng basym kópshiligi jastardan qúralady. Olar tura baghytta kelemiz, dúrysy osy degen sekildi úghymdy sanasyna sindirip alghandar. Tipti jihad úghymyna kirip, qan tógip, óz bauyryn óltirse de búl dúrys dep esepteydi. Yaghni, din jolyndaghy kýres retinde qabyldaydy. Al, shyn mәninde búl ýlken adasushylyq ekenin sezbeyde qalyp jatady. Búl topta jýrgender ózderi de qúrban bolatyndar jәne ózgeni de qúrban etetinder.

Ýshinshi jaghy taza dýniye-mýlik, aqsha tabu maqsatynda onay oljagha kenelu ýshin bylyqqa batyp jatqandar. Dәl osynday oimen ózge aghymgha kirip jatatyndar da qoghamda jiyilep ketken-deydi maman.

Osy orayda «ózge aghym ýgit-nasihatyn qalay jýrgizedi?» degen saual tuyndauy zandy. Áriyne, ókinishke oray ashyq aqparat kenistigi degen bar. Búl kez-kelgen elding toghysyp otyrghan mәselesi. Yaghni, jahandanugha ayaq basqan kez-kelgen memleket mindetti týrde aqparat kenistigin ashyq ústaugha mәjbýr. Onsyz әlemdegi týrli janalyqtardan habardar boluy mýmkin emes. Qazir ghalamtor betterinde sang myndaghan aqparat bar. Barlyghyna birdey tosqauyl qoyyp otyra da almaymyz. Degenmen, nening dúrys, búrysyn anyqtap alghan jón. Biraq, anyqtau ýshinde jasóspirim túrmaq aqyl-oyy qalyptasqan eresekterge de búl  onay emes. Ásirese, ol diny negizdegi aqparat bolsa. Sondyqtan, barlyq jerde taratylyp jatqan habarlandyrulargha qúlaq týrgen jón. Resmy sayttardan aqparat alghan dúrys dep aitar edim. Sonyng ishinde QMDB-na qarasty 20-gha juyq sayt bar. Egerde islam jóninde aqparat izder bolsanyzdar osy sayttardan alghan jón. Sonymen qatar, әrbir oblysta 16 diny basqarma qyzmet atqaruda. Diny aqparatqa qanyghyp, dúrys joldy tandau ýshin osy basqarma mamandary sizderge әrqashan kómek kórsetpek. Sonday-aq, QMDB-gha qarasty 2600-den astam meshit bar. Olardyng da esikteri әrdayym ashyq. Imamdar ghibratty dýniyeler aityp, tura joldy janghyrtary sózsiz. «Adasqannyng aiyby joq, qaytyp ýiirin tapqan son» deydi qazaq. Teris baghyttaghy diny iydeologiyanyng jeteginde jýrgen jastardy  keri qaytaru, diny aghymdargha tosqauyl qoy  din ókilderining basty nazarynda.

Iliyas Aqbay

Abai.kz