Jeksenbi, 14 Tamyz 2022
Din men tin 5663 14 pikir 27 Qarasha, 2017 saghat 10:37

Zayyrly memleket músylmandyq rәsimderge qarsy emes!

Býginde eldegi ótkir túrghan taqyryptardyng qatarynda zayyrlylyq mәselesi túr. Respublikalyq jәne aimaqtyq aqparattyq týsindiru toptarynyng da jii halyqqa týsindirip jýrgeni osy zayyrlylyq turasynda. Sebebi memleket pen din qatynasyn úghynuda osy zayyrlylyqty dúrys týsinu qajettigi sezilude. Zayyrlylyq úghymy alghash batysta payda boldy. Orta ghasyrlarda katolik shirkeui óte yqpaldy bolyp, dindar emes halyqqa jәne memleketke qysym kórsetti. Osy qysym sheginen asqan uaqytta búqara halyq shirkeu men dindarlardyng qysymyn azaytu ýshin olarmen úzaq kýres jýrgizip, sonynda jengeni mәlim. Batysta shirkeu men memleket, dindar men dindar emes әleumettik toptar arasynda yqpal men kýsh tepe-tendigin qamtamasyz etken zayyrlylyq týsinigi osynday jaghdaylardan keyin ornaghan. Osy sebepti batysta memleketting dinning tegeurindi yqpalynan arylghysy keluinen, qoghamnyng әleumettik beybit ómirdi, dindar emes adamdar men әleumettik toptardyng kóbirek erkindikti qalauynan tuyndaghan.

Zayyrly memleket kez kelgen dinge beytarap ústanymda bolady. Belgili bir dinge basymdyq berilmeydi. Yaghny resmy din bolmaydy. Memleket qanday da bir dinge tәueldi bolmaydy. Din de memleketten tәuelsizdik sezinedi. El azamattarynyng ar-újdan men diny senim erkindigi qamtamasyz etiledi. Biraq әr adam ózining erikti tandauymen qalaghan dindi ústanugha, tipti eshbirin ústanbaugha da qúqyly bolady. Memlekettik bilim beru mekemeleri, mektepter jәne qúqyqtyq jýie qanday da bir dinning yqpalynda bolmaydy. Osy erekshelikterdi saralay kele «zayyrlylyq» týsinigining mynaday sipattamalardan túratynyn aitugha bolady:

▪ beytaraptyq (memleket pen mektepter),

▪ tәuelsizdik (memleketting dinnen jәne kerisinshe),

▪ erkindik (ar-újdan jәne diny senim).

Dey túrghanmen zayyrlylyqty ateizmmen shatastyru qate. Ateizm ózimiz de bastan keshkendey din ataulydan týbegeyli bas tartudy, Qúdaydy mýldem moyyndamaudy bildiredi. Sol sebepti de Kenestik kezde din apiyn dep týsindirilip, din qyzmetkerleri imamdar men shirkeu qyzmetkerleri jappay qudalanghan bolatyn.

Qazaqstan Respublikasynyng Ata zany memleketimizding zayyrly ekendigin aiqyndaydy. Ata zannyng 1 babynyng I bóliminde: «Qazaqstan Respublikasy ózin demokratiyalyq, zayyrly, qúqyqtyq jәne әleumettik memleket retinde ornyqtyrady, onyng eng qymbat qazynasy – adam jәne adamnyng ómiri, qúqyqtary men bostandyqtary» – dep  kórsetilgen.

Býginde respublikamyz ózin әlemge kóp últty әri kópkonfessiyaly memleket retinde tanytuda. Qazirgi ahualgha kóz salar bolsaq, 2017 jylghy 1 qantarda resmy tirkelgen 18 konfessiya atynan ókildik etetin 3658 diny birlestik bar. Olardyng filialdarynyng qyzmetin qamtamasyz etu ýshin bar qajetti jaghday jasalghan.  Respublikada jalpy sany 3464 ghibadat ýii tirkelgen. Olardyng 495 protestant hramy men ghibadathanasy, 294 pravoslaviye, 109 katolik shirkeui, 7 iudey sinagogasy, 2 buddashylar hramy, 7 “Krishna sanasy” qoghamy jәne Bahay qauymynyng ghibadathanasy bar. Eldegi din ústanushylarynyng 70 payyzy músylman seniminde boluyna baylanysty 2550 meshit «Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy» atty respublikalyq diny birlestikting menshigine kiredi.

Býginde respublikamyzda músylman júrtshylyghynyng dindi ústanuyna eleuli jaghday jasalghan. Astana qalasynda Núr Astana, Áziret Súltan sekildi sәndi әri keng meshitter boy kóterip, jyl sayyn bes paryzdyng biri qajylyq saparyna eki jarym mynday adam qajylyqqa attanuda. Namazyn óteytinder sanynyng artuyna baylanysty Din isteri jәne azamattyq qogham ministrligi әuejay men vokzaldar sekildi halyq kóp jýretin oryndarda namazhana mәselesin retteudi qarastyru ýstinde. Oraza ústaushy músylmandar qatary da jyl sayyn artyp keledi. Meshitterde býginde auyzashar beru qalypty ýrdiske ainalghan. Qúrban ait merekesine demalys kýni jariyalanyp, músylmandardyng qúrban shaluyna jәne aittauyna mýmkindik berilgen.

BAQ ta da músylmanshylyqty dәripteuge arnalghan birqatar tele jәne radiohabarlar túraqty berilu ýstinde. Hanafy mәzhaby men Maturidy aqidasy negizinde baspalardan diny әdebiyetter de jii jaryq kórip keledi. 2011 jyly qabyldanghan «Diny qyzmet jәne diny birlestikter» turaly zannyng preambulasynda memleket sunnittik, Hanafittik baghyttyng tarihy rólin moyyndaytynyn basa kórsetti.

Jastardyng músylmanshylyqqa qyzyghuyna baylanysty arnayy medreseler men jogharghy oqu oryndarynda da islamtanu mamandyghyn alu qarastyrylghan. Jyl sayyn oghan bólinetin memlekettik granttar kóbey ýstinde. Qazirgi uaqytta Almaty, Astana, Qaraghandy, Týrkistan sekildi qalalarda, belgili jogharghy oqu oryndarynda islamtanushy mamandar dayarlanu ýstinde. Búghan qosa, birynghay islamdyq bilim beretin medreselerding birqatary kolledj dengeyine kóterildi. Tipti qazirgi uaqytta otandyq islamtanushy, dintanushy mamandardyng qalyptasyp ýlgeruine baylanysty Núr Mýbarak Islam mәdeniyeti uniyversiytetin birynghay qazaqstandyq etu isi qarastyryluda.

Dәstýrli dindi ústanghan qyz-kelinshekterding de qoghamdyq oryndarda oramal taghyp jýruine tyiym salynghan emes. Al endi mektepterde oramal salugha jәne oqushylardyng sabaq uaqytynda júma namazgha baruyna rúqsat etilmeui sekildi keybir tyiymdargha kelsek, olardy músylmanshylyqqa memleketting qysym jasauy dep qarastyru qatelik. Býginde eldegi islam jaghdayyna tútas qarar bolsaq, taghut dep memleketke jauyghushylardyng orasan qatelikke boy aldyrghanyn úghamyz. Sondyqtan zayyrly memleketti músylmandyq rәsimderge qarsy deuge kelmeydi. Elbasymyz N. Ábishúly aitqanday, «Islam bizding dinimiz ghana emes, ol bizding mәdeniyetimiz de», «Biz músylman әlemining bir bólshegi ekenimizdi әrdayym maqtanysh etemiz, biraq biz zamanauy zayyrly memleket qalyptastyryp jatqanymyzdy úmytpauymyz kerek».

Qúdayberdi Baghasharov 

Abai.kz

14 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2270
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2051
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1734
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2788