Búrynghy Aqmola – býgingi Astana tarihyndaghy aituly kýnning biri 1997 jyldyng 10 jeltoqsany bolghany aiqyn. Búl kýni shynymen de aq týiening qaryny jarylghanday oqighagha kuә bolghan edik. Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevtyng eldikting keleshegine jasaghan tarihy sheshimi, yaghni, memleketting bas qalasyn Astanagha kóshiru turaly bastamasy dәl osy kýnnen bastap resmy jaghdayda jýzege asa bastady. Qazaqstannyng Memlekettik tuy, Eltanbasy, Preziydent  shtandarty jana astanagha әkelindi.

Osy sәtten bastap qala túrghyndary ýshin ghana emes, barsha qazaqstandyqtar ýshin tarihtyng jana beti ashyldy. Saryarqanyng sary ayazy shytynap túrsa da, qalanyng ortalyq alanyna jinalghan el-júrttyng jýzinen quanyshtyng lebin sezindik. Alang ortasynda  ornatylghan aqshanqay   minberding ainalasyna qalanyng tús-túsynan әjeler men atalar, jastar men balalar aghylyp kelip jatty…

Túnghysh Preziydentting sol kezdegi ordasynan, yaghni, býgingi elorda әkimdigi ghimaratynan Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev bastaghan Parlament jәne Ýkimet basshylary, jana elordanyng túnghysh әkimi Ádilbek Jaqsybekov  minberge kóterildi. Ayaz buyp túrghanymen, jandary marqayyp túrghan júrt du-du shapalaqqa bas­ty. Jýzinen  aqjoltay quanysh, asqaq aibyn sezilgen Elbasy qalyng qauymgha qayta-qayta qol búlghap, qoldaushy júrtyna rizashylyq kónil-kýiin bildirdi. Osy bir sәtte Respublikalyq úlannyng orkestri asqaq әuendi bastap jiberdi. Er túlghaly jauynger kók bayraqty jelbiretip shyqty. Onyng sonynan qos sarbaz Eltanbany kóterip keldi. Preziydent Shtandarty da senimdi qolda. Eldikting osy ýsh simvolyn ústaghan aibyndy sarbazdar alannyng dәl ortasyna jetip toqtaghan sәtte Ánúranymyz  jas Astana aspanynda asqaqtap sala berdi. Jýrek túsyna qolyn qoyyp tolqyghan júrt, әsem saz toqtasymen dýrkindetip qol soqty.

Núrsúltan Nazarbaev osy bir tarihy sәtting ýstinde eljirep sóiledi. Osy sәtten bastap tәuelsiz Qazaqstannyng astanasy resmy týrde osy qala bolatynyn jariya etti. Búl kýndi taghatsyz kýtken biz bolsaq, ayazdyng qaryghanyn elemey-aq qoldy soghyp jatyrmyz. Janyma ertip alghan kishkentay úlym da kýnning rayyn elemeytin sekildi. Kip-kishkentay jýregi tughan elinde aqjoltay oqighanyng bolyp jatqanyn sezdi me eken, elden qalmay shapalaqtaydy.

Osy saltanat barysynda este qalghan bir kórinis aqmolalyq aqsaqaldardyng Elbasymyz Núrsúltan Ábishúlyna jana astananyng simvoldyq kiltin tabys etti. Soghys pen enbekting beyneti men zeynetin qatar kórgen Múqat Meyirmanov pen Núrghoja Orazov bastaghan bir top qariyalar Esil jaghasyndaghy elordagha ainalghan qalanyng qazyghyn qaqqan Elbasygha aqjoltay batasyn berdi. Sәtimen, saltymen, saltanatymen jasalghan osy sharagha shyn kónilden riza bolyp tarastyq.

Eki ghasyrdyng toghysynda oryn alghan qiyndyqtargha qaramastan memleketting jana astanasyn aiqyndaghan Qazaqstangha sol kezde býkil әlem qauymdastyghy týrli qózqaraspen qaraghany jasyryn emes. Ol týgili ózimizding el ishinde búl sheshimge kýdik pen alandaushylyq bildirgender az bolghan joq.    Biraq  jas memleketting kemel keleshegi, últtyng bayandy bolashaghy ýshin osynday qadam jasaugha Elbasynyng kóregendigi, batyldyghy, tәuekeldiligi aiqarma jol ashty.

Qúdaygha shýkir, kezinde bireuge jalghan bolghan, bireuge arman bolghan Astana býgingi tanda halyqaralyq qauymdastyq tanyghan, moyyndaghan qalagha ainaldy. Elbasymyzdyng asqaq maqsaty oryndaldy. Astanamyz jyl ótken sayyn sәuleti men dәuleti órkendep, barsha qazaqstandyqtardyng bas ordasy boldy. Sondyqtan da biz býgin Qazaqstannyng damuyna serpin bergen jana elordamyzdyng avtoryna rizashylyq sezimmen  «Astana – Elbasynyng erligi» dep aitamyz. El ýshin de, Elbasy ýshin de, Elorda ýshin de marqayyp jýretin boldyq.

Olay bolsa, Tәuelsizdikting tiregi bolghan arman qala – Astana, baytaq qala – Astana, asqaqtay ber, demekpiz.

Ghalym QOJABEKOV

Abai.kz