Áy, kýiip ketti-au, bilem. Namystan jarylarday boldy. Jigitterding jiger tanyta almaghanyna ishi uday ashyghan boluy kerek. Býkil әlemning aldynda masqara bolyp jenilip jatqangha shydamady. Qaz-qatar tizilgen sarbazdardyng shebin búzyp ótip, jasyl alangha qaray túra jýgirdi. Sóitti de, aghylshyn qúramasynyng qaqpasyna kýmp etip qoyyp ketti. Gol (?).
Torgha týsken torghayday qaqpa ishinde typyrlap jatqan qyzuqandy jankýierdi tórt sarbaz ayaq qolynan kóterdi de, syrtqa alyp ketti. Sorlap qaldy-au, beyshara bala. Ol jetiskennen jýgirdi deysiz be? Ishi ottay órtenip barady ghoy. Sol jerdegiler de, osy oqighany estigender de «iship alghan shyghar, joq, ol shegip alghan boluy kerek» degen óz dolbarlaryn aityp jatty. Mening esime sol kezde Jeltoqsan kóterilisi týsti. Solaqay sayasatqa qarsy shyghyp, bastaryn bәigege tikken jastardy sol uaqyttaghy elding sózin sóileydi degen keybir azamattar «nashaqor» dep aiyptamap pa edi? Áriyne, jankýierding әreketin jeltoqsanshylarmen salystyrugha kelmes. Biraq bizding júrttyng otqa týsken kóbelektey namys ýshin shyryldaghan azamattaryn qorghau bylay túrsyn, qosyla sabaytynyna taghy bir mәrte kóz jetkendey. Oi, dýniye-ay, tughan úlyn tómpeshteytin bizden basqa taghy qanday júrt bar eken?!

Áy, kýiip ketti-au, bilem. Namystan jarylarday boldy. Jigitterding jiger tanyta almaghanyna ishi uday ashyghan boluy kerek. Býkil әlemning aldynda masqara bolyp jenilip jatqangha shydamady. Qaz-qatar tizilgen sarbazdardyng shebin búzyp ótip, jasyl alangha qaray túra jýgirdi. Sóitti de, aghylshyn qúramasynyng qaqpasyna kýmp etip qoyyp ketti. Gol (?).
Torgha týsken torghayday qaqpa ishinde typyrlap jatqan qyzuqandy jankýierdi tórt sarbaz ayaq qolynan kóterdi de, syrtqa alyp ketti. Sorlap qaldy-au, beyshara bala. Ol jetiskennen jýgirdi deysiz be? Ishi ottay órtenip barady ghoy. Sol jerdegiler de, osy oqighany estigender de «iship alghan shyghar, joq, ol shegip alghan boluy kerek» degen óz dolbarlaryn aityp jatty. Mening esime sol kezde Jeltoqsan kóterilisi týsti. Solaqay sayasatqa qarsy shyghyp, bastaryn bәigege tikken jastardy sol uaqyttaghy elding sózin sóileydi degen keybir azamattar «nashaqor» dep aiyptamap pa edi? Áriyne, jankýierding әreketin jeltoqsanshylarmen salystyrugha kelmes. Biraq bizding júrttyng otqa týsken kóbelektey namys ýshin shyryldaghan azamattaryn qorghau bylay túrsyn, qosyla sabaytynyna taghy bir mәrte kóz jetkendey. Oi, dýniye-ay, tughan úlyn tómpeshteytin bizden basqa taghy qanday júrt bar eken?!
Kezdesuden keyin saqshylardan syr tartyp kórdik. «Huliganstvo» dep birden kesip aitty. Qamap tastaytyn kórinedi. Ol ýshin arnayy bap bar eken. «Sabap tastady-au» dedik biz. Miyghynan myrs etti. Jankýierding әreketin batyrlyqqa balap otyrghamyz joq. Degenmen, bir tentekting erkeligin kóteretin músylmannyng tabylmaghanyna janym auyrdy. Basynan sipap jibere salsa, qaytedi eken. Bas jarylyp, kóz shyghyp, qol synghan joq qoy.
Endi oiyngha qaray oiysayyq. Bayqadynyz ba, qazaq qúramasynda jigitterdi algha sýireytin kóshbasshy joq. Kósh bastaytyn azamat kórmedik biz. Búghan deyingi oiyndarda Samat Symaqovtyng jón siltep jýrgenin kóretin edik. Shtork Samatty qúramagha almapty. Ras, oiyn boldy. Jigitter tughan topyraqta betimen jer baspaugha tyrysyp baqty. Biraq alannan Ostapenko ketkennen keyin bizding oiynshylar óz jýrisinen airyldy. Aghylshyndar Sergeydi «syndyryp» tastap edi, sonymen birge bizding futbolshylar da «synyp» qaldy. Tek Kókeev pen Nóserbaev qana tynym tapqan joq. Boylarynda qazaq qany tulaghan Jambyl men Tanattyng alanda óluge dayar ekenin kórdik. Amal ne, qaqapanyng aldyna barghanda sheshim qabylday almaydy. Áytpese, ekeui de aghylshyn oiynshylarynan kem týsken joq. Sheberlikteri jetispey jatyr. Deytúrghanmen, ekeuining el namysyn bәrinen joghary qoyyp, janyn salyp oinaghanynyng ózi ne túrady. Karpovich kapitan boldy. Kapitandyq minez tanyta aldy ma? Joq. Kapitandyq belgini taqqany bolmasa, onyng oiyndy úiymdastyrghanyn kórmedik. Jankýierlerding esinen shygha bastaghan Abdullin de jýrdi alanda. Ne bitirdi? Nesimen erekshelendi? Ayyp alanynda ereje búzyp, qaqpagha penality belgilendi sonyng kesirinen. Basqalay kózge týsken joq. Qaqpashy Mokin she? Eki gol sonyng qateligining arqasynda kirdi. Alghashqy eki goldy jibermeuge bolatyn. Dopty ne qapsyra qúshaqtap ústap almaydy, ne ózinen asyryp alannyng shetine laqtyryp jibermeydi. Qayta qas qylghanday aghylshyndardyng ayaghyna salyp beredi. Alannyng әr búryshynan dop sogha alatyn aghylshyndar múnday mýmkindikti mýlt jibermeydi. Nәtiyje belgili. 0:4.
Qazaqstandy meken etken 130 últ pen úlystyng óti jarylyp ketse de aitayyq: futboldan últtyq qúramamyzdy birynghay qazaqylandyrmay, qazaq futboly órge baspaydy. Tyrnaq astynan kir izdegen әldekim bizdi «últ arazdyghyn qozdyrushy» der. Dop teuip jýrgen ózge últ jigitterining elding namysyn oilap jýrgenine shýbә keltiremiz. El abyroyyn oilasa, nege olar alannan sýiegin sýiretip shyqpaydy? Búl әngimening Sergey Ostapenkogha qatysy joq. Ol qolynan kelgenning bәrin jasady. Tipti, gol da soqty. Degenmen kórsoqyr tóreshining kesirinen ol esepke alynbady. Alanda jýrgen basqa oiynshylar nege osy Ostapenkodan ýlgi almaydy? Olar qymbat kólik minip, aty darday restorandardan as iship, ayaq bosatyp jýrgenine mәz. Al últ namysy olar ýshin kók tiyn. Jep otyrghan nanyn adal jep jýr dep aita almaymyz.
Shtorkting ne oilaghany bizge beymәlim. Biraq ol últtyq qúramagha qazaqtyng jigitterin kóptep tartsa, dúrys bolar edi. Qazaqy qany bar, namys ýshin janyn ayamaytyn azamattardy qúrama sapyna alyp, solargha ýiretsin bar bilgenin. Kókirekti kernegen namys bar da, biz múnday soraqy eseppen jenilmeytin edik. Múnyng bәri namyssyzdyqtyng arqasy.
«Toqal eshki mýiiz súraymyn dep jýrip saqalynan airylypty» deytin tәmsil bar. Paypersting kezinde búlay jenilmep edik. Ne súmdyq búl? Ár oiyn sayyn 4 dop aiyrmasymen jenilemiz. Bernd últtyng qúramanyng tizginin ústaghannan beri әlem birinshiligine irikteu syny barysyndaghy ýsh kezdesuge jigitterdi bastap shyqty. Ýsheuinde de tórt dop aiyrmasymen jenildik. Áriyne, oiyn bar. Jigitter birte-birte qarqyn alyp keledi. Biraq búl qashangha deyin jalghasady? Shtork ketkenshe osylay bolsa qaytemiz? Shashyn sulap qayyrghan bapkerding әl-әzir bizdi úshpaqqa shygharatyn týri kórinbeydi. Degenmen әli de ýmitsiz emespiz. Óitkeni ýmit sonynan óledi.

P.S. Kókeev pen Nóserbaevqa alanda damyl bermegen, qyzuqandy jankýierdi alangha alyp shyqqan - namys atty qúdyret. Elge jany kýietin azamattar alanda dop teppeyinshe, osy kýiimizden arylmaymyz. Shtork myrza osyny týsinui tiyis.
P.P.S. Al júrt Qazaqstan men Úlybritaniya qúramalarynyng arasyndaghy kezdesudi 0:4 dep jýr. Ayta bersin. Óz basym jankýierdi bir gol dep esepteymin. Solaysha esepti 1:4 dep qabyldaymyn...