Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3091 0 pikir 16 Jeltoqsan, 2010 saghat 12:00

Jeltoqsan oqighasynyng tarih tarazysy

Álemdi KSRO qúbyjyghynan qútqarghan el atanugha әbden haqylymyz. Ol qúqymyzdy zandastyrugha jaraytyn fakti - qazaq jastary tolqytqan Jeltoqsan oqighasy. Áriyne, últtyq namysynan basqa qaruy joq úl men qyzdarymyz kýshi basym jazalaushy taraptan jenildi. Biraq olardyng kórsetken órshil ýlgisi hәm jasaghan sanalyq tónkerisi janasha liyberaldy әlemning betin ashqan jana zaman tarihyndaghy ýzdik oqighalardyng biri edi.

Jandasu qalay bolyp edi?

Álemdi KSRO qúbyjyghynan qútqarghan el atanugha әbden haqylymyz. Ol qúqymyzdy zandastyrugha jaraytyn fakti - qazaq jastary tolqytqan Jeltoqsan oqighasy. Áriyne, últtyq namysynan basqa qaruy joq úl men qyzdarymyz kýshi basym jazalaushy taraptan jenildi. Biraq olardyng kórsetken órshil ýlgisi hәm jasaghan sanalyq tónkerisi janasha liyberaldy әlemning betin ashqan jana zaman tarihyndaghy ýzdik oqighalardyng biri edi.

Jandasu qalay bolyp edi?

Álqissa, 1986 jylghy Jeltoqsan oqiy­ghasynda jastar alangha Shәmshi әnin úran etip aityp, ereuilge kóterildi. Shyndy­ghy­na kelsek, eshqanday da qaghazbasty­lyq­syz, halyqtyng óz yqtiyarymen «Me­ning Qazaqstanym» sol jyldyng 16-17 jel­toqsanynda-aq Ánúrangha ainalghan bolatyn. Jalpy, býgingi kýnning biyiginen qarar bolsaq, ol shaqtaghy oqighalar tizbegi, bәri de óz uaqytyna say qataldyq qisyn­men jýrip otyrghan-dy. Qarap otyrsanyz, M.S.Gorbachevting súlu sózderine senip jýrgen adal da anghal qazaq jastary beybit sheruge shyghyp, G.V.Kolbinning Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy bolyp saylauyna kelispeushilik bildirdi. Sóitip, olar «Ortalyqtyng dәstýrli әmirshil is-әreketteri men qayta qúrudyng jariyalanyp jatqan demokratiyalyq priyn­sipteri arasyndaghy aiqyn qay­shylyqtyn» shynayy kelbetin túnghysh ret aiqara ashyp, Mәskeuding ekijýzdiligine, Kenes imperiyasynyng zorlyqshyl tas qamalyna taysalmay qarsy shyqty. Áriyne, kýsh mýldem teng emes. Beybit jiyngha barghan qarusyz jastar temir tayaqpen, saperlik kýrekpen, adam aulaytyn ittermen qarulanghan, órt sóndiru kólikteri jәne bronetransporterlermen jaraqtanghan әskerge qalay tótep bersin?! Imperiyashyl jazalaushylar men Almatydaghy shoviy­niys­terden qúrylghan jasaqshylar órimdey jastarymyzdy asa qataldyqpen basyp-janshydy. Ýlken-kishi demey qol kóterip, qazaq qyzdaryn shashynan sýirep, itke talatyp sabaghandardy basqasha qalay baghalarsyn?! Qangha bóktirilip basylghan bodandyqqa qarsy búlqynys - Jeltoqsan oqighasy da qalghyp-mýlgip jatqan kýlli Kenes Odaghyn oyatty. Kóp úzamay Baltyq boyy elderi bostandyq jolyndaghy kýresin bastady. Tbilisi, Baku tolqulary tútandy. Aqyrynda, Jeltoqsannyng joyqyn jeli Qazaqstannyng barlyq týkpir-týkpirine jetip, qúldyq búghauyn ýzip, otarshyldyq­tan bosaghan jana egemendi memleketterdi dýniyege keltirdi. Ózgeler bilsin-bilmesin, Jeltoqsan oqighasynyng jemis-jalghasy - shyp-shyrghasyz shyndyghy osynday.

«Jeltoqsannyn»
basty jetistigi ne?

Ámbege ayan, 80-shi jyldary «qayta qúru» úrany kýshinde bolghanymen, Kenes Odaghynyng halqy negizinen taptyq kóz­qarasta boldy. Piar tilimen aitqanda, «milary juylghan» qara búqara mesheu halderine qaramastan, «jarqyn kommunizmge» ayaq basyp baramyz degen nyq senimde-tin. Búl shaqta basym kópshilik, ekonomikalyq útylystaryn aitpaghanda, jalpy 15 respublikanyng ortaq túrghysynan baghalar bolsaq, tilinen, dilinen, dininen, mәdeniyetinen maqrúm bolyp, dýbәrala­nyp bara jatqanynan beyhabar bolatyn. Mine, osynday óliara kezende mәskeulik propagandanyng gipnozynda úiqyly-oyau otyrghan elge Jeltoqsan oqighasy ýstinen shelekpen múzday su qúiyp jibergendey әser etti. Jazalau nauqandary arasynda apyl-ghúpyl shoshyp oyanyp ýlgergender, ózderining shyn mәninde túlgha retinde ghana emes, býtin bir últ bolyp jar jiyeginde túrghanyna kóz jetkizdi. Yaghny osy qarqynmen elining el, erining er bolmaytynyn úqty desek te artyq emes. Totalitarlyq jýie tughyzghan týnek­ting aikezbeleri osylaysha jeltoqsanshy­lar sharapatymen esin bir jiyp alghan edi. Olardyng arasynda kóppen birge qazaq ziyalylary da oyandy. Olardyng da jalghan illuziyalardan aryluyna osy uaqigha sebep boldy. Ony ózderi de әli kýnge moyyndaydy. Búl dýmpuding basty jetistigi sol - Almatydaghy Jeltoqsan sayasy tónkeris emes, sanalyq tónkeris jasady. Al búl tónkeristerding eng úlysy bolsa kerek.

Jýregimiz nege
syzdaydy?

1986 jyldyng jeltoqsany - qazaq ýshin auyr da qasiretti ai. Óz kezeginde tәuelsizdigimizdi alyp, tizginimizdi óz qo­lymyzgha alghannan keyingi 20 jyldyng ishinde әli de bolsa biraz shyndyqtyng ashylmauy, jastarymyzdyng jazyqsyz tógilgen qanynyng ótelmeui jýrekti syzdatyp, janymyzdy kýidiredi. Búl - san ghasyrlyq últ-azattyq kýresting songhy búlqynysy. Búl - «negizi shayqalmas» dep eseptelgen tas-týiin Kenester Odaghynyng tanyn aiyryp, kóz­den qan bolyp aqqan әleuetti halyqtyq tam­shy. Qyzyldar qúrghan taptaghysh ta tarpy­ghysh jýiening etigi ishinde tas qyzmetin atqar­ghan jalpyodaqtyq masshtabtaghy túnghysh nәtiyjeli qarsylyq. Búl turaly professor Túrsyn Júrtbaydyn: «Jeltoqsan oqighasy ózinen-ózi payda bolghan joq. Ol sonau «Alashorda» qozghalysynan bastap, birde «Ýlken Týrkistan», birde «Jas túlpar», birde «Talap», birde «Jas qazaq», birde «Esep», birde «QÚQ» ispetti úiymdar arqyly sýzilip kelgen últtyq astyrtyn, jartylay astyrtyn nemese mәdeni-ýgit-nasihat tәsilin paydalanyp, ashyq júmys istegen qozghalystyng zandy jalghasy» deui - óte oryndy pikir.
Ár halyqtyng tarihynda ózining últtyq ar-namysyn, qúqyqtary men mýddesin qorghap qalugha, ózindik bet-beynesin, egemen el bolugha layyq ekendigin kórsetuge úmtylatyn syn saghattar bolady. Eger últ uaqyt talabyna ýn qata almasa, onda onyng bolashaghy búlynghyr bolmaq. Al eger halyq basyna týsken múnday synaqtan sýrinbey ótse, basqa halyqtardyng tarihy kórsetkendey, búl sәt, búl oqigha osy halyqtyng taghdyrynda bolashaq mým­kindikterge jol ashar tarihy presedent bolyp qalady. Búl - aina-qatesiz dәl sol oqigha.

http://anatili.kz/?p=5388

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5534