Juyrda Almatygha Qyrghyzstannyng búrynghy Syrtqy ister ministri Álikbek Jekshenqúlov myrza kelip qaytty.  Abai.kz aqparattyq portalynyng tilshisi Jekshenqúlovpen jeke kezdesip, súhbattasyp qaldy.

-Álikbek myrza, siz Qyrghyzdyng biyliginde boldynyz. Syrtqy ister ministri degen lauazym óte manyzdy qyzmet edi.  Qatelespesem, Bakiyevting túsynda óz erkinizben otstavkagha kettiniz. Sodan qaytyp kelmediniz. Nege? Uaqytsha Ýkimetpen, sodan keyin biylikting tizginin ústaghan Atambaevpen kelisimge kele almadynyzdar ma?

-Men Bakiyevpen de kelise almay, otstavkagha kettim. Jasym qazir 60-ta. Endi maghan sayasatqa aralasyp kerek pe? Búl súraqty ózime jii qoyamyn. Meninshe, kerek emes.

IYә, Bakiyevpen kelispey otstavkagha ketkennen keyin Otynbaevamen de, Atambaevpen de kezdestim. Tipti, Atambaev maghan búrynghy qyzmetime, yaghny Syrtqy ister ministrligin basqarugha úsynys jasady. Oilana kele bas tarttym. Sebebi, maghan úsynghan sharty únaghan joq. Men qolbala emespin, «ýit-býitpen» jýre almaymyn.

Al qazir men sayasatty syrttay baqylap otyrghandy jón dep esepteymin. Sayasattan dúrys kete bilu de kerek. Meni bireu ketirgen joq. Óz erkimmen kettim. Solay bolyp qalghany dúrys ta boldy.

-Jana Preziydent jayly ne aitasyz? Bizden góri Jiyenbekovti siz jaqsy tanisyz ghoy. Bizding biluimizshe, Jiyenbekov - Atambaevtyng adamy...

-Dúrys aitasyz, Sauranbay Jiyenbekov kóp jyldan beri SDPK mýshesi bolyp kelgen.  Atambaevtyng dosy. Ony ózi de aityp otyr. Biraq, birdeneni aldyn ala boljap aitu qiyn. Sebebi, kezinde Gorbachev ta kommunisterge uәde berip, kommunizmdi jalghastyramyn dep biylikke keldi de, aqyr sonynda at basyn qalay búrghanyn bilemiz ghoy.

Ne degenmen Preziydent degen Preziydent te. Adam ózgeredi. Jiyenbekovting de ózgereri anyq. Endi sol qay jaqqa qaray ózgeredi? Mine, osy manyzdy.

-Jaqsyly-jamandy Atambaev qyrghyzdyng alty jyl basqardy. Áuelde tәp-tәuir bastap edi, aqyrynda ainyp shyqty. Kórshi-qolanmen qarym-qatynasty býldirip ketti. Siz qalay oilaysyz, Atambaev qyrghyz tarihynda qanday basshy bolyp qalady?

-Qyrghyzdy Atambaev basqarghan mezgil – Qyrghyzstanda populizm, avanturizm, jauapsyzdyq beleng alghan kezeng bolyp tarihta qalady.  De-fakto – Atambaev ketti. Jiyenbekov - Preziydent. Endi ol Qazaqstan men Qyrghyzstannyng qarym-qatynasyn retke keltiruding jolyn qarastyruy kerek. Búny men birinshi kezektegi mәsele dep oilaymyn.

-Bir kezderi men «Atambaev tarih aldynda Tekebaevtan jenildi» degen maqala jazdym. Ony qyrghyzdyng sayttary kóshirip basypty. Almasbek Atambaev saylauda Jiyenbekovting jolyn tazalaudy әueli Tekebaevtan bastaghany qalay? Tekebaev qyrghyzdaghy myqty azamattardyng biri edi ghoy?

-Atambaevtyng oppozisioner Ómirbek Tekebaevty týrmege qamauy – onyng әlsizdigin kórsetti. Anyghynda Tekebaev pen Atambaevtyng myqtap aiqasuy – Tekebaevtyng Mәskeuge minez kórsetip, aiyptap sóileuinen bastaldy.  Sondyqtan, onyng qamaluynyng artynda Mәskeu túruy әbden mýmkin.

Men Ómirbek Tekebaevpen jiyrma neshe jyldan beri jaqyn dospyn. Men Ómirbekke kezinde talay aittym, eskerttim. Ol ózi bir tik minezdi adam ghoy.  Anyghynda ol da Atambaev sekildi qyzba adam. Alghan betinen qaytpaytyny taghy bar.

-Óziniz aitpaqshy, syrtqy kýshterding bar ekeni anyq. Mysaly, qazaq pen qyrghyzgha arbitr bolmaq bolghan Reseyding keshegi әreketi sonyng dәleli sekildi kórinedi.

-Ýshinshi kýshterding bary anyq. Qazir sol ýshinshi kýshterding tarapynan Qazaqstan, Resey, Qyrghyzstan mýshelik etip otyrghan EAEO-ny qúrtu ýshin júmys jasalyp jatyr. Bizding alysty kóre almaghan basshymyz solardyng jetegine erip ketti. Reseyge qazaq pen qyrghyzdyng arasy alshaqtaghany kerek emes. Reseyding ózining problemalary kóp. Sanksiya bar, ekonomikalyq problemalary bar... Búl jaghdayda Reseyge qazaq pen qyrghyzdyng arazdyghy tiyimsiz.

Múnda aita ketu kerek, Núrsúltan Ábishúly aqylmandyq qyldy. Ol qazaq pen qyrghyzdyng arasy tatu bolghanyn qalaytynyn kórsetti. Atambaevtyng aitqandarynan keyin – búl kóregendilik qadam. Jalpy Ortalyq Aziyanyng taghdyryna beyjay qaramaytyn adamnyng isi boldy.

Tarihtan belgili qazaq pen qyrghyzdyng bay manaptary jeke ambisiya ýshin jerge talasyp kelgen. Al qarapayym halyq tatu bolghan.

Qasym Jomart-Toqaevty men jaqsy tanimyn. Ministr kezinen, zam-ministr kezinen. Qazaqstandaghy eng myqty jigitterding biri. Ol kisi beker aitpaydy (Tvitter әleumettik jelisindegi Toqaevtyng resmy Bishkekke qatysty pikirin aitady. - N.Á.). Qazaq pen qyrghyzgha kýigendikten óz pikirin aityp jatyr. Osy pozisiyadan qarauymyz kerek.

Atambaev saylaugha aralasyp, qate mәlimdemelerin jasau arqyly ózining sayasattaghy jolyn buyp tastady. Tipti, sayasatta qalsa da, bizding eng basty tranziytimiz bolyp otyrghan Qazaqstanmen ol endi qalay júmys jasaydy?!

-Qyrghyzdyng Preziydentteri nege birinshi júmys saparyn Mәkeuden bastaydy?

-Birinshi Reseyge baru – bizding basshylardyng dәstýri bolyp qalghan.

-Ótkende Atambaevtyng aitqandarynyng ishinen sýzip alyp, jas kadrlar mәselesine toqtala keteyikshi. Shynynda búl ózekti mәsele. Qazaqstannyng da, Qyrghyzstannyng da biyliktik qúrylymynda kóz toyyp, kónil kónshiytindey kadr kórinbeydi. Keshegi Preziydenttik saylauda qazaqtar ayamay qoldady degen Babanov jas kadr edi. Biraq, onyng jolyn Jiyenbekov pen Atambaev tandemi kesti. Taghy kim bar sizderdi?

-Óte dúrys aitasyz, taghy kim bar? Basqa eshkim joq. Senesiz be?.. Barynyng qabileti joq. Qabilettisining mýmkindigi joq. Mine, jaghday solay. Babanov penen Tórebaev lobbi. Ásirese Tórebaev.

Babanov jas, ambisiyasy bar. Aqshasy men mýmkindigi de bar edi. Biraq, ol sayasatker emes. Sayasatker retinde sayasatkerding naqty pozisiyasy, ústanymy bolmay bolmaydy. IYә, Preziydenttik saylau kezinde júrt Babanovty qatty qoldady.

Bilesiz be, mynaday sóz bar ghoy: «Eki jemqor jarysqa týsse, júrt sonyng azyraq jeytinin qoldaydy» degen.

Babanov kóbine kóp lobbiylik jasaydy. IYә, lobbiylik jasasyn. Biraq, shekten shyghugha da bolmaydy ghoy.

-Týsinikti. Qúday ondap, qazir shekara mәselesi de sheshilip jatyr.  Endi kórshiles jatqan qazaq pen qyrghyzdyng arasy tatu bolsa bolghany.

-Endi vedomstvolardy, eldik diplomatiyany tyghyz aralastyruymyz kerek. Biz týsindik, qazaq-qyrghyz bir-birimizge kerek elmiz, bir-birimizdi qoldauymyz kerek.

-Súhbat bergeninizge kóp rahmet!

-Sizderge de rahmet.

Súhbattasqan Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz