Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2052 0 pikir 17 Jeltoqsan, 2010 saghat 15:14

Mýfty Ravili Ghaynutdiyn: «Kremli Reseydegi islamdy ezip-janshyghysy keledi...»

Qazaq músylmandarynyng basshylyghy Astanada tyghylyp jinalyp, dinbasylaryn saylap jatqan kezde, Resey mýftiyleri Kenesining basshysy Ravili Ghaynutdin haziret Kremlige qarsy shyghyp, ony «Reseydegi islam dinin ezip-janshyp», «músylmandardyng biriguine qarsy ashyqtan-ashyq kýresip», «quyrshaq úiymdardy qúrumen ainalysyp jatyr» dep aiyptady.

Resey músylmandary jetekshisining búlay búzyluy zandy. Birneshe kýn boyy Kremliding tónireginen bastap ondaghan qalasyn qamtyghan skinhedterding ýlkendi-kishili «jeltoqsandary» negizinen músylman qauymyna qarsy baghyttalghany kórinip túr. Jyl sayyn orys fashisteri jýzdegen músylmandardy óltirip, myndaghan adamdy tepkige alyp jatady. Songhy ýsh kýnning ózinde Resey qalalarynda biylikke qarsy kelgen 2 myngha juyq skinhedter tútqyndaldy. Búnyng barlyghy býgingi Kremliding sayasatynyng jemisi emes pe?

Barlyq mәseleni ózining boyynan izdeuding ornyna ýreylengen Kremli negizgi jauapkershilikti oppozisiya men Qapqaz músylmandaryna jauyp salmaqshy. Onysy az bolghanday Kremli músylmandardyng «quyrshaq» birelestikterin qúryp, bir-birine aidap saludy kózdegen tórtinshi mýftiatty - Islam kelisimining Resey assosiasiyasy degendi qúrmaqshy. Búny atqaryp jýrgen Resey Preziydentining diny birlestiktermen qarym-qatynas jónindegi kenesshisi Grishin degen әldebireu eken...

Qazaq músylmandarynyng basshylyghy Astanada tyghylyp jinalyp, dinbasylaryn saylap jatqan kezde, Resey mýftiyleri Kenesining basshysy Ravili Ghaynutdin haziret Kremlige qarsy shyghyp, ony «Reseydegi islam dinin ezip-janshyp», «músylmandardyng biriguine qarsy ashyqtan-ashyq kýresip», «quyrshaq úiymdardy qúrumen ainalysyp jatyr» dep aiyptady.

Resey músylmandary jetekshisining búlay búzyluy zandy. Birneshe kýn boyy Kremliding tónireginen bastap ondaghan qalasyn qamtyghan skinhedterding ýlkendi-kishili «jeltoqsandary» negizinen músylman qauymyna qarsy baghyttalghany kórinip túr. Jyl sayyn orys fashisteri jýzdegen músylmandardy óltirip, myndaghan adamdy tepkige alyp jatady. Songhy ýsh kýnning ózinde Resey qalalarynda biylikke qarsy kelgen 2 myngha juyq skinhedter tútqyndaldy. Búnyng barlyghy býgingi Kremliding sayasatynyng jemisi emes pe?

Barlyq mәseleni ózining boyynan izdeuding ornyna ýreylengen Kremli negizgi jauapkershilikti oppozisiya men Qapqaz músylmandaryna jauyp salmaqshy. Onysy az bolghanday Kremli músylmandardyng «quyrshaq» birelestikterin qúryp, bir-birine aidap saludy kózdegen tórtinshi mýftiatty - Islam kelisimining Resey assosiasiyasy degendi qúrmaqshy. Búny atqaryp jýrgen Resey Preziydentining diny birlestiktermen qarym-qatynas jónindegi kenesshisi Grishin degen әldebireu eken...

Kremliding búl әreketterine Ravili haziret bylay jauap berdi: «Janadan jasalghan «quyrshaq mýftiyler» múyslmandardyng biriguine, damuyna qarsy shyghady. Búl «quyrshaqtar» memleketke júmys istep jýrgen Grishin siyaqty islamofobtarmen birigip, Reseydegi islamdy ezip-janshugha tyrysatyny sózsiz. Búlar islamnyng Resey ómirindegi ýlken kýshke ainalyp kele jatqanyn aiqyn týsinip, islam damuyn toqtatu maqsatynda júmys jasap jatyr. Onday ister dәl qazir atqarylyp jatyr».

«2009 jyly Qúrban-ayt kezinde Talghat Tәdjuddin mýfty Reseydegi barlyq mýftiattardy biriktiru turaly úsynys aitty. Sodan keyin men onymen de, qapqaz músylmandary mýftii Berdiyevpen de kezdestim. Ýsheuimiz de birigu kerek degen oigha kelip, arnayy biriktiru júmys tobyn qúrdyq. Alayda, búl tirligimiz memleketke únamady. Biyliktegiler bizge Talghat Tәdjuddinning tirligi memleket sayasatyna qayshy degen pikirdi aitty» - dedi Ghaynutdin myrza «Azattyq» radiosynyng tatar qyzmetine bergen súhbatynda.

Jaqynda Mәskeu men orys qalalarynda oryn alghan tolqular men bas kóterulerge qatysty jaghdaygha baylanysty Ghaynutdin bylay dep otyr: «Búl tolqulardyng negizinde islamgha degen kózqarastar bar. Esesine meyram kýnderi, júma-namaz kýnderi músylmandar meshitterding joqtyghynan dalada, tramvay joldaryna shyghyp qúdaygha ghibadat etip jatady. Tipti, orys shirkeulerining aulasyna kirip namaz oqugha mәzjýr. Músylmandardy qorlau, olardyng adamy jәne azamattyq qúqyqtaryn taptau jalghasyp jatyr. Búny barlyq músylman balasy, bar islam әlemi kórip otyr».

«Mәskeu men Piyterdegi tolqulardy islamgha qarsy kýshter úiymdastyrdy. Ony tobyrdyng qolyndaghy «qapqazdyqtar men músylmandardy elden quu qajet» degen plakattar men aiqaylaghan úrandary aiqyn dәleldeydi» - dep otyr mýfti. Búnday jaghdaygha biylik te kinәli. Songhy jiyrma jyldaghy sayasat kinәli. Sebebi, deydi, Ghaynutdiyn, «Songhy jiyrma jylda Resey biyligi júmys istegisi kelmeytin, araq pen esirtkige qúmar, porno men by biyleuge qúmar úrpaqty, jastardy ósirdi. Búl jastar enbek etip, egin egudi mýldem qalamaydy. Osy úrpaq solardyng ornyna enbek etip jýrgen migranttardy ózining jau sanaydy, olardy qúl dep esepteydi. Barlyq qylmystardy migranttar jasaydy dep oilaydy. Al shyn mәninde migranttar barlyq qylmystyng tek 4 payyzyn ghana isteydi ghoy».

Kýnde qysym kórip jýrgen Resey músylmandarynyng mýftii Ravili Ghaynutdin myrzanyng aqty - aq, qarany - qara deuge, jamaghatynyng oiynda, kókeyinde jýrgenderin biylikke jetkizuge batyldyghy jetedi eken. Al bizding mýfty she?

Qalghanyn ózderiniz topshylay berinizder...

«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502