Jaqynda (2010 jyldyng qyrkýieginde) Euraziya kino festivalyna «Gýlbiyke» atty filimderin qatystyru maqsatymen, ShÚAR Tiyan Shan kino studiyasynyng bas diyrektory, belgili kino rejissory  Jang Igang jәne onyng orynbasary Maqsat Kәdirhanúly Almatyda boldy. Kezdesulerdegi әngimelerding әrediginde jigitterding biri: «Du Fu degen qytay aqynynyng shyghu tegi týrki últtarynan degen sóz bar eken, sol ras pa?» degen saual qoydy. Sonda Jan: «ol sizderding Ly Baygha talasqandarynyz siyaqty әngime ghoy» dedi. Álgi jigit búl jauapqa tipti de elendep: «sonda sizder Ly Baydy qazaq degenge qalay qaraysyzdar?» dep jabysty. Jang kýlip: «úly adamdargha talas kóp qoy, oghan tanqalmaymyz» degendi aitty. Bizding jigitter ýnsiz qaldy. Syrtqa shyqqan song olar menen: «Ly bay turaly arnayy kitap shyghyp, Astana qalasynda túsauyn kesti. Ly Baydy qazaq dep jar saldy. Sonda olary ótirik bolghany ma?» dep súrady.

Men shamamsha Ly Baydyng qazaq emes, qytay ekenin týsindirgen boldym. Dese de, jigitterding mening jauabyma qanaghattan­baghandyghyn bayqap, eski jaramnyng auzy tyrnalghanday kýy keshtim. Basqalardyng dodasyna týsken Ly Baydyng dauyna aralaspay syrt qalghan basym, myna isten keyin ózimdi tejey almadym.

Ras, Ly bay kim?

Qytaydyng on ýsh ghasyr boyy úlyqtap kelgen aqynyn kim deytindey biz kimbiz? Dese de, jalghandy kórsem janym jay tappas әdetpen qolyma qalam aldym.

Jaqynda (2010 jyldyng qyrkýieginde) Euraziya kino festivalyna «Gýlbiyke» atty filimderin qatystyru maqsatymen, ShÚAR Tiyan Shan kino studiyasynyng bas diyrektory, belgili kino rejissory  Jang Igang jәne onyng orynbasary Maqsat Kәdirhanúly Almatyda boldy. Kezdesulerdegi әngimelerding әrediginde jigitterding biri: «Du Fu degen qytay aqynynyng shyghu tegi týrki últtarynan degen sóz bar eken, sol ras pa?» degen saual qoydy. Sonda Jan: «ol sizderding Ly Baygha talasqandarynyz siyaqty әngime ghoy» dedi. Álgi jigit búl jauapqa tipti de elendep: «sonda sizder Ly Baydy qazaq degenge qalay qaraysyzdar?» dep jabysty. Jang kýlip: «úly adamdargha talas kóp qoy, oghan tanqalmaymyz» degendi aitty. Bizding jigitter ýnsiz qaldy. Syrtqa shyqqan song olar menen: «Ly bay turaly arnayy kitap shyghyp, Astana qalasynda túsauyn kesti. Ly Baydy qazaq dep jar saldy. Sonda olary ótirik bolghany ma?» dep súrady.

Men shamamsha Ly Baydyng qazaq emes, qytay ekenin týsindirgen boldym. Dese de, jigitterding mening jauabyma qanaghattan­baghandyghyn bayqap, eski jaramnyng auzy tyrnalghanday kýy keshtim. Basqalardyng dodasyna týsken Ly Baydyng dauyna aralaspay syrt qalghan basym, myna isten keyin ózimdi tejey almadym.

Ras, Ly bay kim?

Qytaydyng on ýsh ghasyr boyy úlyqtap kelgen aqynyn kim deytindey biz kimbiz? Dese de, jalghandy kórsem janym jay tappas әdetpen qolyma qalam aldym.

Daugha múryndyq bolghan ne?

Qytay men orys arasyndaghy әr týrli kelensizdikter bizding kóptegen tarihymyzdyng búrmalanuyna sebep boldy. Ekeui de ejelgi Týrki memleketining býgingi teritoriyasyn moyyndaghysy kelmey, óz bilgenderinshe «tariyh» jasap, talayymyzdy aljas­tyrdy. Aytalyq týrki men mongholdan birlik izdegen zertteushilerge ekining birinde orys ghalymdaryn oqyp óskender shoshyna qarap, shyr-pyr bola qalady. Bir kezde ózining qajettiligi ýshin Shyghys Týrkistandy kókke kótergen orys óktemdigi keyinnen oghan jau boldy. «Týrik» degen sózge qytaylar býginge deyin ýrke qaraydy.

Sóitip olardyng bólisine týsken Týrki dalasynyng orystyng tabanynda qalghan bólegine qytaylar qyzghana qarasa, al qytay iyelinde qalyp qoyghan ejelgi týrki jerining dauly mәseleleri de talaygha taqyryp boldy. Osynday oiyndardyng bel ortasynda basqalardyng kózining qúrtyn qozdyrghan bir kesek mayly et - qazaq dalasy jatty. Ásirese 1960 jyldardyng aldy artyndaghy orys pen qytaydyng alakózdigi búl mәseleni tipti de ushyqtyryp jiberdi. Eki nar - orys pen qytay sýikeniskende qazaqtardy shybyn qúrly kórmedi. Orystar ejelgi týrkining eski júrtyn «Shyghys Týrkistan» atauymen qonyraulatsa, qytaylar «Balqashqa deyingi jer bizdiki» dep soqty. Búl sózder jay ghana aitylyp qoyghan joq, tarihy oqulyqtargha «altyn әriptermen» jazyldy.

Sózimiz dәleldi bolu ýshin, Shynjang oqu-aghartu baspasynan 1993 jyldan bastap әr jyly qazaqshasy 10 mynnan, úighyrshasy 25 mynnan, qytayshasy 50 mynnan artyq taralymmen jaryq kórip kele jatqan «Shynjannyng jergilikti tarihy» oqulyghynyng 1999 jylghy basylymynan mysal keltireyik. Onda mynaday joldar bar: «...apiyn soghysy tuylu qarsanynda Sharrossiya (Patshalyq resey - J.Sh) Ertis ózenining jogharghy agharyna ishkeriley kirip, shapqynshylyq kýshin onan ary qazaq saharasyna qaray keneyte týsken edi. Elimizding Balqash kólining (Qytaydyng degeni - J.Sh)  shyghysyna kóptegen әskery bekinister salyp, olardy tas joldarmen tútastyrdy. 1854 jylgha jetkende Semipalatinskiyden (Semeyden - J.Sh) Qúrban Almatygha (qazirgi Almaty) deyin sozylatyn jana Sibiriya qamal leniyasyn salyp, elimizding Balqash kólining ontýstigindegi úlan-baytaq teritoriyasyn basyp aldy. 2-retki apiyn soghysy túsynda, Sharrossiya Qúrban Almatyny tirek ete otyryp, shapqynshylyghyn onan ary keneytip, elimizding Ystyqkól manayyndaghy jәne Shu ózeni alabyndaghy barlyq jerlerin derlik zorlyqpen basyp aldy...

Sharrossiya elimizding keng baytaq batys teritoriyasyn basyp alghannan keyin, múny shart jasau formasy arqyly túraqtandyryp, zandastyrugha úryndy...1864 jyly sharrossiya әskery qysym jәne diplomatiyalyq aldap-arbau jolymen Ching patshalyghy ýkimetine «Júngo men Rossiyanyng batys soltýstik shekarany tekserip-ayyru kelisimining esteligine» qol qoyghyzdy. Osy kelisim jәne keyin qol qoyylghan ýsh shekarany aiyru toqtamyna say, Sharrossiya elimizding Balqash kólining shyghys ontýstiginen 440 myng sharshy kilometrden astam teritoriyany bólip aldy» (oqulyq152,159 better).

Atalghan derekter «Sharrossiya Júngonyng batys soltýstik teritoriyasyn basyp alghandyghyn kórsetetin qarita» degen atpen berilgen arnayy kartamen tolyqtyrylghan. Onda qazirgi Almaty oblysy men Shyghys Qazaqstan jerining kóp bólimi kólenkemen boyalyp, qytay jeri retinde kórsetilgen. Atalghan oqulyq qytay mektepterinde әlige deyin oqytylyp keledi.

Osynday iydeyalardyng bas kóterui - әsirese, 1960 jyldardyng basynda Mau Zydúng men Hrushevting qyrghy qabaqtyq túsynda tipti de asqyna týsti. 1969 jylgha kelgende eki jaq soghystyq kýige ótti. «Jalanash kól oqighasy», «Jynbadau araly oqighasy» tudy. Kenes Odaghy Alakólding shyghysyndaghy «Jalanash kól oqighasynda» alghashqy lazer núry synaghyn jasap, shekaragha toptalghan qytay әskery kýshterin kýidirip jiberdi. Shoshynghan qytay jaghy endigi jerde esigin tars jauyp tym-tyrs kýide qaldy. Tipti ólgen adamy, órtengen dýniyesi jayynda jaq kirisin ashpady. Alayda olar endigi jerde ózderine temir emes, iydeyalogiyalyq qarudyng qajettiligin angharsa kerek.

Sóitip, taghdyry talasqa týsken keyipkerimiz Ly Baydyng «týrki» nemese «qazaq» bola bastauy sol 1960 jyldan keyingi jazbalardan kórine bastady. Odan búrynghy jazbalarda onday búralqy sóz atymen joq.

Endeshe, senator Ómirbek Baygeldining Ly Baydy qazaqtyng dulat taypasyna tәueldep, 2009 jyly «QazAqparat» baspasynan «Elibay-Ly Bay. Ly Bo» atty kólemdi kitap shygharuyn (Ly Bay ólenderin Múqtarhan Orazbay, Múrat Súltanbek, Múratjan Sәrsen qazaqshalaghan), kitapqa f.gh.d Sauytbek Abdrahmanovtyng alghy sóz jazuyn, Sherhan Múrtazanyng qoldau bildiruin,  QR Mәdeniyet jәne aqparat ministri Múhtar Qúl-Múhammed myrzanyng Ly Bay jayyndaghy «Tabylmay kelgen qazyna» atty tarihy derekti filim men atalghan kitaptyng túsauyn kesip, Ó.Baygeldiyge «Qazaqstan Respublikasynyng mәdeniyet qayratkeri» tós belgisin tapsyruyn, atalghan sharagha belsene qatysqan yghay men syghaylardan - Qasym-Jomart Toqaev, Oral Múhamedjanov, Ábish Kekilbaev, Oljas Sýleymenov, Janseyit Týimebaev, Aqseleu Seydimbek t.b-lardyng «Elibay elge oraldy» dep qol sogha qoshamet kórsetuin qalay týsinemiz?

Ly Bay adasyp jýr me, әlde biz adasyp jýrmiz be?!

Ly Baydyng «Shuy» qaydan shyqty?

Ly Bay jayynda eng erte qalam terbegen qazaq qalamgerlerining biri - qytayda ótken belgili әdebiyetshi, ghalym marqúm Ázimhan Tishәnúly.

Qytay klassikalyq ólenderining gýldengen kezeni esepteletin Tang dәuirining (618-907j) ólenderin qazaq tiline audaryp jetkizuding asa qiyndyghyna ayaldaghan Á.Tishәnúly: «sol kezding tilin qazir sol halyqtyng ózi de audaryp qoldanugha mәjbýr» («Ádebiyet syr shertedi» Shynjang halyq baspasy, 1994j. Ýrimji) degendi aitady. Ly Bay ólenderin býgingilerding qalay onay audaryp, óz oiyna beyimdep jýrgenin bilmeymin, Ázimhan Tishәnúly «Tang dәuirining tandamaly ólenderin» (Shynjang halyq baspasy, 1989j. Ýrimji) ýlken izdenispen audarghan. Atalghan kitaptyng qytay tilindegisi Shanhay klassikalyq shygharmalar baspasynan 1978 jyly shyqqandyqtan aqynnyng ómirbayany turaly derekterin asa senimdi dep aitu qiyn. (1960 jyldan keyingi Ly Bay turaly derekterding senimsizdigin jogharyda eskerttik). Sol ýshin de basqalar jaghynan jazylghan ghúmyrnamasynan kóri ólenderining ózine jýginu aqiqatqa anaghúrlym jaqyn dep bidemiz.

Jinaqta dybystaluy úqsamaytyn eki «Shu» bar. Biri Chu. Ol aqynnyng «Jiynmin tauynan ótkende» óleninde:

Kóktey ótip qiyrda Jiynmin tauyn,

Chu ólkesin keng baytaq araladym, - bolyp kezdesedi («Tang dәuirining tandamaly ólenderi» jinaghy 19 bet). Ázimhan ataulargha týsinik jasap, Jiynmin tauynyng Chanjiyang dariyasynyng ontýstik jaghasyndaghy tau ekenin, Chu-dyng ertedegi handyq aty, Hunan, Huby óniri ekenin aitady.

Ekinshi «Shu» - «Shudyng joly - keru jol» óleninde kezdesedi  («Tang dәuirining tandamaly ólenderi» jinaghy 25 bet). Á.Tishәnúly múndaghy Shugha: «Shudyng joly - keru jol - taqyrypqa ainalghan eskilikti әn. Múnday taqyrypta kóbinese Shu jolynyng keruligi aitylady. Shu - Sychuan ólkesining ejelgi aty» degen týsinikteme bergen.

Ázimhan Tishәnúly «Tang dәuirining tandamaly ólenderi»-inde Ly Baydan 17 óleng audarghan eken. Ári әr ólende kezdesetin jer attaryn egjey-tegjeyli týsindirip otyrghan. Onyng qazaq jerimen ýsh qaynasa sorpasy qosylmaydy. Bizding Shu ózenimizben de esh qatysy joq. «Suyede (bizding tәueldeu boyynsha Soyapta) tudym» degen sózdi de tappaymyz. Tipti dybystaluy soghan jaqyn sózder tabyla qalghan kýnning ózinde, jogharyda keltirilgen «Chu» men «Shu» sekildi onyng da qytay aumaghyndaghy jer attary ekenine esh shýbalanbas edik.

Ly Bay kim?

Jyl sanauymyzdyng 618 jyly Ly әuletterinen shyqqan Ly Yuan qytay elin birlikke keltirip, Tang patshalyghyn qúrdy. Taq múrageri Ly Shimin biylik basyna kelgen tústa iri imperiyagha ainalghan búl el meylinshe kýsheye týsti. Mәdeniyet isteri de erekshe damydy. Óz aitularyna qaraghanda Ly Bay batys han patshalghy túsynda jasaghan ataqty sardar Ly Guannyng әuleti, batys Liyang handyghynyng negizin qalaghan Ly Haudyng toghyzynshy úrpaghy eken. Qoryta aitqanda ol Tang patshalyghynyng negizin salghan Ly әuletining ýrim bútaghynan sanalghan.

701 jyly ómirge kelgen Ly Baydyng laqamy Tәibay. Tәibay - jaryq júldyz, altyn júldyz, sholpan júldyzy degen maghynadaghy sóz. Anyzdarda aityluynsha, Ly Baydy bosanghan kezde sheshesi týsinde sholpan júldyzyn qúshaqtap jatyr ekenmin depti. Sonan әkesi Ly Ky ony Tәibay dep atap, keyinnen Ly Tәibay atanghan desedi.

Ly Bay dindik nanym jaghynan Tang dәuirinde yqpaly zor bolghan Daujiyau dinine bas úryp, Lauzy atty danyshpannyng taghylym­daryn óz boyyna kóbirek sinirgen. Tipti ómirining songhy jyldary Daujiyau Búthanasyn panalap, mýrittikpen kýn ótkizgen kezderi de kóp bolghan eken.

Qytaydaghy qazaq qalamgerlerining ishinde audarma mamandyghynyng ýzdigi atanghan, qytay klassikalyq әdebiyetin audarumen aty shyqqan belgili qalamger Ábdildabek Aqyshtayúly «Hanzudyng úly romantikashyl aqyny - Ly Bay» («Múra» jurnaly, 2010j. №2) maqalasynda aqyn jóninde han tilinde jazylghan kóptegen materialdardy oqyghanyn aita kelip, onyng ómir jolyna keninen toqtalady da: «Ly Bay - hanzudyng Chýy Yuannan keyingi úly romantikashyl aqyny. Ol Chýy Yuannyng әdebiyettegi órshil romantikalyq ruhyn jasampazdyqpen damytyp, eng jogharghy órege kóterdi. Chýy Yuan siyaqty, óleng shygharmashylyghynda asqaq armandy, bostandyqty jyrlady. Óz otanyna, tughan halqyna tereng sýiispenshilik baghyshtady. Qara týnek qoghamdy syn tezine aldy. Baylyqty, mansapty kózine ilmey, pәny ghalamnyng lat qylyqtarynan ózin joghary, aulaq, pәk ústady... Ly Bay ólenderindegi endi bir erekshelik astarlylyq, oidyng býrkeuligi. Taghy bir ereksheligi eski tәmsilderdi, tarihy miftik hikayattardy jii qoldanatyndyghy. Qoryta aitqanda, Ly Bay ólenderindegi asqaq, tilsim romantikalyq lebiz, qiyaly obraz, oy jetpes astarlylyq, aishyqty әsireleu, adamnyng jan dýniyesin balqytatyn tabighat suretteri... siyaqty erekshe kórkem beyneleu tәsilderi kez-kelgen aqyndardyng shygharmalarynda kezige bermeydi», - degen bagha beredi.

Demek, Á.Aqyshtayúly bizshe «ólenderinen týrkilik, qazaqtyq anqyp túr» degendi tipten auyzgha almaydy. Qayta, bizding múndaghy byqsyma qybyr-jybyrymyzdy estise kerek, esh daugha barmay-aq Ly Baydy «hanzudyng romantikashyl aqyny» dep anyq en-tanbamen kórsetedi.

Ly Bay adasqan joq, biz adastyq

Belgili qytaytanushy, tarih ghylymdarynyng doktory Klara Hafizova «Alash ainasy» gazetindegi Quanyshbek Qariymen súhbatynda osy taqyryp tóniregindegi tilshi saualyna: «Qazir bizdegi Ly Bay turaly aitylyp jatqannyng bәri kózboyaushylyq! Birinshi kózboyaushy - qytaylardyng ózderi. 1969 jyly qytaylar Kenes Odaghynyng Syrtqy ister ministrligine nota jazghan edi. Onda: «Balqashqa deyingi Jetisu aimaghy - bizding jerimiz. Kóne Qytay aumaghy osynshama alqapqa sozylyp jatqan». Mysalgha, «Suye degen Batys týrik qaghanatynyng qalasynda qytaylar bolghan, búl jerde Ly Bay aqynymyz dýniyege kelgen» degen mazmúnda jazylghan hatta olar óz dәlelderin de keltiruge tyrysady» degen kózqarasyn aitady.

Ózimizding joghymyzdy týgendey almay jatqanda ózgenikine talasqan óreskeldikterimiz ýshin shyndyqty aitqysy kelip shyryldaghan Tarih ghylymdarynyng kandidaty Álimghazy Dәulethanúly da talay faktyny kóldeneng tartyp, 2009 jyldyng qazanynan bastap «Qazaqstan» gazeti sekildi basylymdarda Ly Baydyng qytay aqyny ekenine kóp aighaqtar keltirdi. Tyndar qúlaq, kórer kóz bolsa ol kisining kórsetken derekteri de az emes. Tipti osynday danghazany shygharugha múryndyq bolghan Múqtarhan Orazbayúlyna degen ókpesining qara qazanday ekenin de jasyrmady. Biz búl maqalada onyng bәrin qaytalap jatqymyz kedmedi.

Týiindep aitqanda, sóz basyndaghy qytaydyng orta-bastauysh mektepteri men joghary oqu oryndaryna oqytylyp jatqan «Shynjannyng jergilikti tarihynyn» kózdegen nysanasy men Ly Baydyng «qazaq jerinde tughandyghynyn» qabysyp jatqanyn bayqap alu qiyn emes. Demek, «kórshindi úry deme, ózine ózing saq bol» degen atalarymyzdyng sózin eske alsaq, Ly Baydy qazaq qyluymyz «útamyz» deytin «últjandylyqtan» kóri últtyq qauipsizdigimizge qaterli útylu ekenin bilgenimiz jón.

Meninshe, Ly Bay adasqan joq, biz adasyp jýrmiz.

Allataghaladan: «bilip jәne bidmey istegen kýnәlarymyzdy keshirip, adasqan jolymyzdy aqiqatqa qaray búra kór!» - dep tileyik, aghayyn!

«Abay-aqparat»