Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 5087 0 pikir 3 Qarasha, 2017 saghat 14:55

Ruhany janghyru: Últtyq olimpiadalyq komiytetting rólin kýsheytu kerek

Elbasynyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasynda aitylghan  kesteli sóz, kesek oilar  el auzynda jýr.

Búl enbeginde Núrsúltan Nazarbaev eles iydeologiyalargha ermey, zamangha say amal etuge ýndeydi. Tayau onjyldyqtyng úrany realizm men pragmatizm boluy kerek degendi menzeydi. Últtyq bolmystyng ózegin saqtay otyryp, ótkenning keybir kertartpa tústarynan aryluymyz kerek degendi aitady. Búl – ruhany janghyrudyng jalghyz sharty.

Biz býgin Qogham qayratkeri, qalamger aghamyz Jabal Erghaliyevpen «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasy jayly az kem әngime órbittik.

-Jabal agha, Últtyq qúndylyqtardy kelesi úrpaqqa jetkizu ýshin biz ózimizding últtyq kodymyzdy saqtauymyz kerek. Últtyq kodymyzdy saqtau ýshin ne isteu kerek?

-Biz ózimizding mәdeni, tarihy qúndylyqtarymyzdy damyta otyryp, әlemning jaqsy qasiytetterin boyymyzgha siniruimiz kerek.

Jaqsydan ýiren, jamannan jiyren. Preziydentting oi-pikirleri babalardyng úlaghatymen astasyp jatyr. Atalarymyz úly dala men úly mәdeniyetti múra etti. Ol  – jalpygha ortaq qúndylyq. Demek, maqala elde túryp jatqan barlyq úlystargha birdey aitylghan. Búl orayda Assambleyanyng astyna birikken últtardyng úrany Elbasy oilarymen úshtasty.

-Jabal agha, siz qoghamdaghy ózekti mәseleler jayly kópten beri jazyp jýrsiz. Osy jolgha Elbasynyng maqalasy jayly oiynyz qanday?

-Preziydentting әr maqalasy shyqqan sayyn, erekshe kónil audaryp,  әr sózine zeyin salugha tarysamyn. Keyde oqyghannan týigen  oyymmen bólisip otyramyn.  Jaqynda ghana «Egemen Qazaqstan»  gazetinde  Núrsúltan Nazarbaevtyn   «Úly  Dala  úlaghattary»  atty oy tolghauy jaryq kórdi. Osy  tuyndygha qatysty mening «Álemge, Gharyshqa, Bolashaqqa jol ashqan Túnghysh!»  atty  maqalam jaryq kórgen bolatyn. Endi  baghdarlamalyq maqala «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyrudy»  túshyna oqyp shyqtym. Qazir de ony oy eleginen  ótkizip otyramyn.

-Agha ,siz ýlken sayasata jýrsiz. Aytynyzshy, osy qazaqtyng bolashaghy әm bolashaqtyng adamy qanday boluy kerek?

-Bolashaqtyng adamy qanday bolu kerek,  búl almaghayyp zamanda adamzat ózining naqty beynesin joghaltyp almauy ýshin ne isteui kerek? Elbasy osy syndy  kýrdeli súraqtargha  jauap  bergen. Elbasy HHI ghasyrda adamnyng últtyq  sanasynyn  negizgi qúramyn zerdelegen.  Jahandyq filosofiyalyq toqtamgha kelgen. Meninshe, búl maqaladaghy filosofiyalyq tәmsil tek qazaqstandyqtardy ghana emes, әlem halyqtary men jalpy adamzatty oilandyrady. Sebebi, Núrsúltan Nazarbaev adamzat aldyndaghy problemany kóterip otyr

-Jabal agha, maqalada aitylghanday, últtyq kod - ol últtyq dәstýr, últtyq ghúryp. Últtyq sport, últtyq óner... Siz osy túrghydan, últtyq sport jayly, Últtyq olimpiadalyq komiytetting rólin kýsheytu kerek degen bir qyzyq pikir aitypsyz...

-Biz býgingi jәne keleshektegi ózimizding әr isimiz ben әr oiymyzdy, iydelogiyamyz ben sayasatymyzdy Elbasynyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» tereng oily enbeginde aitylghan qaghidattarmen baylanystyra biluimiz kerek dep sanaymyz. Osy orayda aldaghy uaqytta myna bir jaylargha nazar audarghandy jón dep taptyq: últtyq janghyrudyng endigi basymdyqty baghyttarynda bizding últtyq sport oiyndary da  túrugha tiyisti bolsa kerek. Óitkeni últtyq sport ta últtyq sanany, últtyq ruhty qalyptastyrudyng últtyq kody bolyp sanalatyndyghyn da úmytpaghanymyz abzal. Áriyne, zang jobasynda Últtyq olimpiadalyq komiytetining rólin kýsheytu, Olimpiada sport týrleri boyynsha talantty sportshylardy dayarlaudy jaqsartu ústanymynyng kórinis tabuy da jón, óte oryndy. Alayda últyq sport oiyndarymyzdyng bәri birdey olimpiadalyq oiyndar qataryna enui de mýmkin emes. Búl talas tudyrmaytyn mәsele. Sondyqtan últtyq sport oiyndary boyynsha Qazaqstannyng óz olimpiadasy bolghany dúrys

-Osy orayda elimizde últtyq sport oiyndaryn damytudaghy nasihattau sharalary jetkiliksiz dep oilaysyz ba?

-Negizinen, últtyq sport oiyndarymen ainalysatyn auyl balalary men jastary. Sol auyldyng balalary men jastary key jaghdayda últtyq sport týrlerinen ótkiziletin jarystargha baratyn qarjy men kólik taba almay qinalyp jatady. Qazaqstanda últtyq sport oiyndarynyng jenimpazdary men chempiondarynyng jetistikterin de eshkim bile bermeydi. Olar dәriptelmeydi, aitylmaydy, nasihattalmaydy.

-"Sananyng janghyruy-últtyng sapalyq janaruy" dedi Elbasy... Osy jayly aitayyqshy...

-Qazaqta «sanasyna bersin» degen sóz bar. Dana halqymyzdyng osy bir auyz sózining tórkininde adam balasynyng oiy ashyq, kókiregi zerek,óz zamany men óz ortasynyng ahualyn tereng zerdeley alar qabileti men sezim týisigi bolsa etti degen oy jatqanday. Endi  biz aityp otyrghan osy oy ashyqtyghy, kókirek zerektigi , óz zamany men óz ortasynyng ahualyn tereng zerdeley alar qabilet pen  sezim týisigin janghyrtudyng jana kezeni kelgendey.

Búl orayda Elbasynyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty  payymdy kózqarasyn qyzygha oqyp shyqtym. Áli de oqyp, әli de zerdeleu ýstindemiz.  Búl jay bir maqala emes, búl býgingi zamannyng ainasy, bolashaqtyng baghdary.  Elbasy HHI ghasyrdaghy últtyq sananyng negizgi  túghyrnamasyn tereng saralay otyryp, ghalamdyq filosofiyalyq tújyrym jasaghandyghyn aitu abzal.

Elbasynyng osy sanany janghyrtu filosofiyasy bir ghana bizdin, yaghny qazaqstandyqtardyng ghana emes, әlem halqyn, barsha Adamzatty oilandyrar  ústanymdamyn. Óitkeni, Núrsúltan Nazarbaev jalpy Adamzattyq mәseleni algha tartyp otyr.Endigi adam balasy qanday boluy kerek jәne de býgingi alasapyrandy zamanda ózining adamy bitim bolmysynan ajyrap, tipti oy sanasy adasa da bastaghan adamzattyng ne isteui kerek? Elbasy osy bir ózekti  mәselege jauap beredi.

«Bolashaqta últtyng tabysty boluy onyng tabighy baylyghymen emes, adamdarynyng bәsekelik qa­bi­letimen aiqyndalady. Sondyqtan, әrbir qazaq­standyq, sol arqyly tútas últ HHI ghasyrgha layyqty qasiyetterge ie boluy kerek»-, deydi Elbasy. Sondyqtan da Elbasynyn  kom­piuterlik sauattylyq, shet tilderin bilu, mә­deny ashyqtyq siyaqty algha tartyp otyrghan faktorlary bizding qoghamnyng berik úctanymyna ainalyp, osy baghytta tynymsyz júmystar jýrgizudi talap etedi. Sol ýshin de  Elbasy «Sifrly Qazaqstan», «Ýsh tilde bilim beru», «Mәdeny jәne konfessiyaaralyq kelisim» siyaqty baghdarlamalardyng qolgha alynuy ol bizdin  halqymyzdy HHI ghasyrdyng talaptaryna  say dayarlaudyn  alghashqy qadamy ekendigin  ýlken bir janashyrlyqpen aityp otyr.

Elbasy pragmatizm mәselesine kelgende «Qanymyzgha singen kóptegen daghdylar men taptauryn bolghan qasang qaghidalardy ózgert­peyinshe, bizding tolyqqandy janghy­ruymyz mýmkin emes»-, deydi.  Biz ýshin asa manyzdy da qajet jay osy dep bilemiz!

Búl orayda Elbasynyng «Pragmatizm – ózinning últtyq jәne jeke baylyghyndy naqty bilu, ony ýnemdi paydalanyp, soghan sәikes bolashaghyndy josparlay alu, ysyrapshyldyq pen astamshylyqqa, danghoylyq pen kerdendikke jol bermeu degen sóz. Qazirgi qoghamda shynayy mәdeniyetting belgisi – orynsyz sәn-saltanat emes. Kerisinshe, ústamdylyq, qanaghatshyldyq pen qarapayymdylyq, ýnemshildik pen oryndy paydalanu kórgendilikti kórsetedi. Naqty maqsatqa jetuge, bilim alugha, salamatty ómir saltyn ústanugha, kәsiby túrghydan jetiluge basymdyq bere otyryp, osy jolda әr nәrseni útymdy paydalanu – minez-qúlyqtyng pragmatizmi degen osy. Búl – zamanauy әlemdegi birden-bir tabysty ýlgi»-, degen úlaghatty sózin endigi arada әrqaysymyzdyng әr isimizde, kýndelikti túrmysymyzda sanamyzda janghyryp túrugha tiyisti.

-Sizge, kóp raqmet, Jabal agha!

Pikirelesken Erghaly Berikúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5364