Qazaq kýlkisining keruen basy, elding ensesin qazaqy ótkir әzilmen tiktegen sóitip, býtin júrtty ómirge qúlshyntqan akter, syqaqshy Qúdaybergen Súltanbaevty qalyng qazaghy songhy sapargha shygharyp saldy.

Qúdaybergen Súltanbaev ómirining sonyna deyin kórermenining kóz aldynda akterlik oinyn kórsetip ótken Múhtar Áuezov atyndaghy qazaqtyng akademiyalyq drama teatrynan Kensaygha qaray birjola attandy. Artynda anyrap aghayyn-tuysy, Alashy qaldy.

Qazaqtyng Qúdaybergenimen baqúldasugha kelgen júrtta esep bolghan joq. Teatrdyng ýlken zalynyng ishi, syrty lyqa toly halyq. Sýiikti akterine degen júrtynyng yqylasymen qimastyghy elding kózine túnghan jastan kórinip túrdy.

Qoshtasuda sóilegen adam az boldy. Áriptesterinen Túnghyshbay Ál-Tarazi, tuystarynan jәne tughan jerinen kelgen bir-bir adamnan ýsh adamgha ghana qysqa sóz berildi. Preziydentting kónil aitu haty oqyldy.

Qazaq ónerining qarashanyraghynyng M.Áuezov teatrynyng aldynda iyirile osharylyp, ortasy ýnireyip qalyng qazaghy qala berdi.

Maqpal Jýnisova:

Qazaq kýlkisining keruen basy, elding ensesin qazaqy ótkir әzilmen tiktegen sóitip, býtin júrtty ómirge qúlshyntqan akter, syqaqshy Qúdaybergen Súltanbaevty qalyng qazaghy songhy sapargha shygharyp saldy.

Qúdaybergen Súltanbaev ómirining sonyna deyin kórermenining kóz aldynda akterlik oinyn kórsetip ótken Múhtar Áuezov atyndaghy qazaqtyng akademiyalyq drama teatrynan Kensaygha qaray birjola attandy. Artynda anyrap aghayyn-tuysy, Alashy qaldy.

Qazaqtyng Qúdaybergenimen baqúldasugha kelgen júrtta esep bolghan joq. Teatrdyng ýlken zalynyng ishi, syrty lyqa toly halyq. Sýiikti akterine degen júrtynyng yqylasymen qimastyghy elding kózine túnghan jastan kórinip túrdy.

Qoshtasuda sóilegen adam az boldy. Áriptesterinen Túnghyshbay Ál-Tarazi, tuystarynan jәne tughan jerinen kelgen bir-bir adamnan ýsh adamgha ghana qysqa sóz berildi. Preziydentting kónil aitu haty oqyldy.

Qazaq ónerining qarashanyraghynyng M.Áuezov teatrynyng aldynda iyirile osharylyp, ortasy ýnireyip qalyng qazaghy qala berdi.

Maqpal Jýnisova:

-  Býkil qazaq júrtshylyghy bolyp, Qúdaybergen aghany aqtyq sapargha shygharyp salyp túrmyz. Óte auyr qayghy. Orny tolmas qaza. Bú kisini ómirden erte ketedi dep men oilamappyn. Qaljyng aitatyn adamdardyng jas úzaq bolady deushi edi. Qúdaybergen aghagha úzaq ómir tilep jýrushi edim. Óitkeni, basymyzda qayghy, qasiret bolghan kezde aghanyng kýlkili obrazdaryn kórip, ómirge qúlshynysymyz oyanatyn. Jany jәnnәtta bolsyn! Jatqan jeri jayly bolsyn! Búl kisini әli talay saghynamyz. Orny bólek. Úly akter desek artyq aitpaymyz.

Úlan Nýsipәliyev:

- Jalghan dýniyeden mәngilik ómirine aldymyzdaghy ústaz aghamyz, ónerdegi úly akter Qúdaybergen Súltanbaev aghamyzdy shygharyp salyp jatyrmyz. Qúdaybergen agha enbek etken jyldary biz ol kisilerge qarap, ókshesin basyp, ýirenip óstik. Endi aghamyzdyng ózi joq bolsa da, artynda qalghan ónerdegi izbasarlary jolyn jalghaymyz dep oilaymyz. Nege deseniz, kenjelep qalghan әzil ónerine Qúdaybergen aghanyng sinirgen enbegi úshan-teniz. Artynda qaldyrghan dýniyeleri mol. Qúdaybergen, Toqsyn, Meyirban aghalarymyzben sahnada birge óner kórsetkenimizdi әrqashan maqtan tútamyz. Jәne qazaq óner odan әri de osy aghalarymyzdyng tastap ketken ýlgi, ónegesimen damy bereri sózsiz. Alla qabirin núrlandyrsyn dep tileymiz.

«Abay-aqparat»