Jastar. Ózining әleumettik statusy bolghanymen әli tolyq qalyptasyp ýlgermegen top. Kez-kelgen nәrsege tez sengish, elitkish top ekenine qaramay ol óte quatty. Osynday qasiyetin jaqsy biletin biylik onyng óz qalaularyna jaqsy paydalanuda. Búrynda paydalanghan. Jәne bolashaqta da solay bolary sózsiz. Búl Zandylyq. Ana tilimizding qoldanu ayasy tar kezende qogham keyingi buynnan ýmit kýtedi. Degenmen ózi bas bolyp qorlap jýrgen últtyq ruhty biylik jastardyng boyyna qalay sinirsin? Jahandyq iydeologiya kómegimen biylikting antiqazaqtyq tapsyrmasyn mýltiksiz oryndaytyn kadrlardy telearnadan әdemi sózderimen elge kórsetu arqyly keyingi buynnyng biylikke degen qyzyghushylyghy odan әri arta týsip jatyr. Ózara bәsekelestikke týsip, biylikke úmtylghan jastar sheksiz bilimge ie bolghanymen últtyq ruhty boylaryna sinire almaydy. Oghan sebep, jas shybyqty qalay qadasang solay ósetini siyaqty olargha qazaqy ruh turaly ilim beruge qúlshynyp otyrghan eshkim joq. Qazaq jastarynyng boyyna últtyq ruhty siniru jaqsy tәrbie beru degen sóz. Búl jaghdayda әlemning ekinshi ústazy Ál-Faraby babamyzdyng «tәrbiyesiz berilgen bilim adamzattyng qas jau» degen qanatty sózi eriksiz eske týsip, bolashaqqa ýreymen qaraytyn boldyq. Árbir adam әkesining izin basu arqyly ghana kemel keleshekke qol jetkizeri belgili bolghanymen biz ol joldan adasyp jýrmiz. Bizdiki ata-baba armanyna mýldem keraghar jol.

Jastar. Ózining әleumettik statusy bolghanymen әli tolyq qalyptasyp ýlgermegen top. Kez-kelgen nәrsege tez sengish, elitkish top ekenine qaramay ol óte quatty. Osynday qasiyetin jaqsy biletin biylik onyng óz qalaularyna jaqsy paydalanuda. Búrynda paydalanghan. Jәne bolashaqta da solay bolary sózsiz. Búl Zandylyq. Ana tilimizding qoldanu ayasy tar kezende qogham keyingi buynnan ýmit kýtedi. Degenmen ózi bas bolyp qorlap jýrgen últtyq ruhty biylik jastardyng boyyna qalay sinirsin? Jahandyq iydeologiya kómegimen biylikting antiqazaqtyq tapsyrmasyn mýltiksiz oryndaytyn kadrlardy telearnadan әdemi sózderimen elge kórsetu arqyly keyingi buynnyng biylikke degen qyzyghushylyghy odan әri arta týsip jatyr. Ózara bәsekelestikke týsip, biylikke úmtylghan jastar sheksiz bilimge ie bolghanymen últtyq ruhty boylaryna sinire almaydy. Oghan sebep, jas shybyqty qalay qadasang solay ósetini siyaqty olargha qazaqy ruh turaly ilim beruge qúlshynyp otyrghan eshkim joq. Qazaq jastarynyng boyyna últtyq ruhty siniru jaqsy tәrbie beru degen sóz. Búl jaghdayda әlemning ekinshi ústazy Ál-Faraby babamyzdyng «tәrbiyesiz berilgen bilim adamzattyng qas jau» degen qanatty sózi eriksiz eske týsip, bolashaqqa ýreymen qaraytyn boldyq. Árbir adam әkesining izin basu arqyly ghana kemel keleshekke qol jetkizeri belgili bolghanymen biz ol joldan adasyp jýrmiz. Bizdiki ata-baba armanyna mýldem keraghar jol. Yaghny Ivan men Sergeyding qadamyn qaytalap jýrgen qazaq balasynyng bolashaghyn oilaudyng ózi qorqynyshty. Osyny kórgen keyingi buyn orys tildi biylik ýshin keleshekte qajetti qolshoqpargha ainalady. Búl tәuelsizdikke qol jetkizgennen keyin qalyptasqan jýie. Ol jýiening ruhsyz ekenin aitpaughada bolady. Boyyna singen orystyq ruhtan aryla almaghan biylikting jýrisi qazaqqa esh paydasyn bermey keledi. Múnyng saldarynan namysy bar adamdar arasynda qoghamdyq úiym qúrghanymen biylik búlardyng arasyna óz adamdaryn salumen úiym júmys әlsiretuge әreket etip jatady. Biz sóz etip otyrghan jastardyng arasynan da últtyq mýdde jolynda jarqyldap shyqqanymen orta jolda ne shógip yaky sinip ketetinin bayqau qiyn emes. «Últym», «ana tilim» degen jastar elge tanylyp, azamattyq qaghidasyn kórseter tústa biylikting soyylyn soghyp shygha keledi. Últtyq ruhpen susyndaghan jastardy sayasy aldanqyratu sekildi jýrispen jastardyng qoghamdyq oy tudyru jolyndaghy jiberlerin jasytyp tastap jatady.

Demokratiyalyq qaghidalar aldygha tartyp sóz sóilengenmen jastardyng naqty sayasy mektepti tauysyp, biylikke baryp jatqandary joq. Kenes ýkimetinen qalghan jospar, baghdarlama shara sonynda hattama týzip, oryndarynan túryp ketetin jinalysqa qatysushylardy shygharmashylyq oilau mehanizmi eskerilmey qalady. Shaghyn ghana ortamen tómen oilau jýiesine iyek artqan elimizding erteni bolatyn jastardan intelektualdyq qabiletpen ziyaly ortany qalyptastyratyn kóregendik tumas-ty. Ziyaly orta qalyptaspaghan jerden shynayy demokratiyalyq oilau men últshyldyq qasiyetting tumasy anyq. Alash arysy Ahmet Baytúrsynúlynyn: «Balam degen el bolmasa, elim deytin bala qaydan tusyn» degen qanatty sózine oy týrer bolsaq, qarnymyz ashady. Telearnanyng betine shyghyp dauys yrghaghyn ózgertip kórkem sóileuden arygha barmaytyn «kóshbasshylar» óz zamandastarynyng kýlkisin keltirip, kórermenning qolyn bir-aq siltep ornynan túryp ketuin nemese basqa arnagha auysuyna sebepker ghana boldy. Aldynghy arbadan kórgenin isteytin keyingi arba tek «formaldy» dýnie ghana bolyp qaldy.

Jastar sayasatyn jýrgizu jergilikti atqarushy organgha qarasty mekemege berilip, aqyry sony әkimshilik jýiening qoljaulyghyna ainalyp ketip otyrghany barshagha ayan. El bolashaghy dep senim artylghannan keyin jastar sayasatyna naqty shynayy kózqarastyng keregi uaqyt talaby. Elimizde Memlekettik dengeyde jastar sayasatyn jýrgizuding jana modeli kerek-ti. Olay bolmaghan jaghdayda solghyn jýrispen saldyr qogham, ynjyq ortanyng kýni qaran. Bolashaqtan kýterimiz osy bolmaq pa? Damyghan elderding intelektualdyq qasiyetti ózimizding últtyq qúndylyqtarmen kiristiru arqyly jastargha zamanauy jol kórsetu kerek. Shetel jastarynyng bilimge úmtyluy elining patrioty boluy, ózining qúqyqtaryn ayaq asty etpey alyp jýrui qaghidalary eldegi jastar sayasatynyng tolyqtyrudy qajet etetin túsy. Biylik mýlde qajet etpeytin últtyq mýddege jastardyng boykýiezdik tanytuy, biyliktegi toptardyng qazaq tilin sayasy oiyngha ainaldyryp jibergeninde. Búl rette elimizding kóp últty bolghany qazaq tilining damuyna tejeu emes. Qayta elimizdegi ózge últ ókilderi jastarynyng qazaq tilin biluge ony qúrmetteuge qatarynyng artyp kele jatqany bayqalady. Yaghny «Kóp últty elmiz» dep biylikke ynghayly jastar sayasaty arqyly orys tilining qoldanu ayasynnyng kendigin ústap túru dәleldey almaytyn sayasy әdiletsizdik. Uaqyt ornynda túrmay óz degenin istegen kezde sol jastar últtyq qúndylyqtargha kelgen ziyandy eki ese jolda qaldyryp, sayasy oiyn odan әri asqyna týsedi. Al ata-babamyz qorghaghan osynau jerding amanatyn qanshalyqty arqalap jýrmiz? Amanatqa qiyanat jasap jerimizding iygiligin kóre almay kim kóringenge jem qylyp taptatyp jatqan joqpyz ba? El tizginin ústaytyn jastar osy súraqtargha jauap bere ala ma? Jauap beru bylay túrsyn atalghan jaghdaylardyng týisine ala ma? Mine, osynday san qily súraqpen onyng jauaby әr qazaq balasynyng jýreginde sayrap túruy qajet.

Qazirgi kezde jastar úiymdarynyng kóp ekenine daulasugha bolmaydy. Ol óz qatarlastarymen tyghyz qarym-qatynasta júmys isteumen últtyq mýddege ana tilimizding damuyna janyn salyp júmys isteu arqyly ýlken biyikke shygha alary sózsiz. Sebebi olar óz elinde óz últynyng jan aiqayyn týsingennen keyin birikken. Últtyq mýddening damuyna ýles qosu әr bir Qazaqstan azamatynyng mindeti boluy kerek. Biylik qazaq tilining bolashaghyna adal niyetpen qaraytyn bolsa, jastardyng da qazaq tilin qúrmetteui artatyn edi. Keninen etek alghan qaghazbastylyq qoghamnyng damuyna tejeu salyp, órkeniyet biyiginen qaraugha túsau bolady. Osy tektes shygharyp salma tirlikter qogham onyng ishinde jastardyng boyyn jaylap, isining berekesin qashyruda. Osyghan úqsas biylikting jýrgizip otyrghan sayasaty jastardy últtyq dili men dingeginen alshaqtatyp, kosmopolittik túlgha bolugha jetelep keledi. Biylik mashinasynyng qoldauymen myqty resurstyng basynda otyrghan «Núr otannyn» jas otan jastar qanaty bar-dy. Osynday úiymdar jastargha naqty is-sharamen ýlgi bolyp otyr desek júrtqa kýlkige qalarmyz. Arnayy merekelik kýnderde bir týsti futbolka kiyip, belgili bir plakatty kóterip kóshege shyqqan basqany kórmedik. Áriyne qoghamdyq úiymnyng әuelgi júmysy qoghamdyq oy tudyru desek, olardyng úrandary jogharghy jaq bekitip bergen sylap syipay oryndalatyn isterding kirispesi ghana. Shynayy is bolmaghan jerde tirlikting berekesizdigi kózge ottay kórinip túrady.

«Abay-aqparat»