Adamzat tarihynda ýnilsek, nebir ataqqúmar-danqqúmar  adamdar  bolghan. Ataq  alu  ýshin  joghary  jaqqa  jalghan  aqparat beru  nemese qoldap ataqty adam jasau qanshama  imperiyalardyn  týbine  jetkenin  bireu  bilse, bireu  bilmes. Kezinde  KSRO-nyn  1-hatshysy  Leonid Iliich Brejnev  kez kelgen  eldin  basshysyn  qabyldaghanda  ernimen  ernin tiygizip,  sýiisetin. Ózining de  keudesi  saqyrlaghan  orden, medaliderden  bos  emes edi, soghan  balasha  quanyp  mәz  bolatyn,  jaryqtyq. Býginde sol  L.I. Brejnevtin  ózin  shan  qaptyryp  ketetinder payda boldy.

Qazirgi  tanda, Qazaqstan  degen elde tannyn  atysynan  kýnnin  batysyna  deyin  telearnalar  men radiolar, odan  qala  berdi  әleumettik  jelilerde  qúday  basqa  salmasyn, úshy-qiyry joq  marapat, adam estimegen ataq-danqty  alyp jatqan  jenimpazdar, laureattar  qaptady. Biylghy Tәuelsizdik kýni de nebir orden, medalider oidan shygharylghan ataqtar, nagradalar shýlen taratqanday ýlestirildi. Almatynyng әkimi bop túrghanda «ýiim joq әielimning ýsh bólmeli ýiinde túryp jatyrmyn» dep mәlimdeme jasaghan Ahmetjan Esimovtyng ýisiz-kýisiz jýrip, qalay «Enbek Eri» bolghanyn zerttep jatpay-aq qoyalyqshy. Biraq әnebir jyldary temirtordyng arghy jaghynan bir-aq shyqqan Danial Ahmetov kóp úzamay uәlayat bolyp qosylghan eki uәlayattyng hakimi bop shygha kelgende tandanghannan eki kózimiz alaqanday bolghan. Býgin sol Danial Enbek Eri atanghanda «Enbek Eri» atanu ýshin eng bolmasa bir ret týrmege týsip shyghu kerek shyghar dedik.

Jiyrma eki jyl boyy Jazushylar Odaghynyng tóraghalyghynan ketpeuding býkil is-sharasyn jasap, kreslosy ýshin «jasanghan jaularyna» qarsy qaymyqpay baryssha shayqasyp, qysylsa Qúryltayda Jazushylar Odaghyna mýshe etip qabyldaghan jazushy emes jazushylardan qúralghan qalyng әskerdey toptyng qoldauymen «aman-sau» kele jatqan N. Orazalinge «Barys-3» ordenin berse nesi aiyp?! Al Qúday paryq-parasat bermegen adamgha biylik «Parasat» ordenin bergenimen ýlken parasat iyesi shygha qoyar ma? Al Bilim ministri bop kelgeli júrtshylyq tarapynan qúrmet kórmek týgil jyly sóz estimegen Erlan Saghadiyev qalay «Qúrmetti» bola qaldy?

Býkil ómir-ghúmyryn mәdeniyetke, kino salasyna arnaghandar ala almay jýrgen marapatty Elbasynyng rólin oinaghan Núrlan Álimjan degen jas akter iyelenip ketti.

«Altyn belgi» degen  ataqty Sivy Mahmudy degen  qaryndas  ne ýshin alghany  belgisiz. Óitkeni, ol qaryndas  әnshi me, aktrisa ma, produsser me, sazger me, sonyng qaysysy ekenin týsinu onaygha soqpaydy. Áyteuir  aqshasy  bary  anyq.  Belgili aqyn  Amanhan Álimning  Nesipbek Aytúly turaly  jazghany  shyndyqqa  janasatyn siyaqty. Óitkeni, olar Amanhan Álimning aitqandary ne jala, ne jalghan dep baspasózde  birauyz jauap  bere almady. Nesipbek syilyqty aluyn alyp-alyp, men ózimdi úsynghan joq edim, inilerim úsynyp jiberipti, -dedi «Azattyq» radiosyna bergen súhbatynda. Sirә, bәige jýldegerleri aldyn-ala sheshilip qoyatyny ras shyghar, soghan qaraghanda.

Bayan-ólke  tumasy Dәuletkerey Kәpúly jaqynda  «Qazaqstan Respublikasyna enbek sinirgen  mәdeniyet qayratkeri» degen  ataq alypty. Búl da nebir  jeztanday әnshiler men kýishiler, Dәuletkereydi on orap alatyn aqyndar ala almaghan  ataq. Al, Dәuletkerey qazaqtyng kesheli-býgingi mәdeniyetining ne tarihy, ne bolashaghy turaly bir auyz maqala jazghan adam emes. Endeshe, oniki qanday «enbek siniru?»

Ádebiyet salasyndaghy syilyqtar da at tóbelindey az adamdargha búiyrdy. "Biyl  men  alayyn, kelesi joly  sen  alasyn"  dep bóliskendey әser beredi. "Altyn tobylghy", "Ruh" sekildi bayqaulardan 14 oblystan  birde-bir laureat shyqpaghany, bar jýldeni Almaty men Astana ainalasyndaghy adamdardyng ala beretinine tanym  bar. Qayta-qayta  ainaldyrghan  osy top  marapatty  ala  beredi, ala beredi. Nege? Búlardy  qazaqtyng jerining  mәselesi, kóshedegi  oryssha  shýldirlep  jýrgen  orysqúldardyng ana  tilin  bilmeui,  Torghay ónirining 76 myng gektary  Resey  poligonyna  ainalyp ketkeni, Qaraghandy  shahtalaryndaghy  shahterlerding  janayqayy, ata-anasyn  qarttar  ýiine  aparyp  tastap  jatqandardyn  kýrt kóbeni, auyldardyn  qanyrap  qaluy  men  maskýnemdik, jezókshelik siyaqty qoghamdaghy  ózge de ushyghyp túrghan,  qordalanghan  mәseleler  dym  qyzyqtyrmaytyn, kerisinshe, keudege  medali  taghyp, syilyqtan syilyq ala bersek degen ozbyrlyqtyng beleng alyp bara jatqany meni shoshytady.

Keng oily kenes aitar  jón  joghynan.

Jýk júrtta qaldy, iymeseng IYem Ózin,

Berikbel býtin tughan nar  joghynan.

Kóp ýshin kóbelektey  bolsam deymin,

Esimnin  habarym  joq  bar-joghynan.

Aqyldy  er aitqanymdy  abaylaydy,

Aqylsyz  aqymaq  kýler arjaghynan, - degen qayran Túrmaghambet  Iztileuovtin  óleni  osyndayda oigha oralady.

«Dos jylatyp aitady, dúshpan kýldirip aitady» demekshi, men búl  maqalany  olardan  jýldeni  qyzghanghannan  jazyp otyrghanym  joq. Tek, elimizde әlsin-әlsin jýzdep, myndap orden, medali, syilyq, jalghan ataq beru ýlken bir ýrdiske (dәstýrge) ainalyp, sonyng saldarynan «parasatty», «qúrmetti», «danqty», «jýldeger», «jenimpaz» degen sózderding әbden qasiyeti qalmay bara jatqany keudege әldebir ýrey úyalatady eken.

Júmamúrat Shәmshi, tariyh   ghylymdarynyn  kandidaty

Abai.kz