Alash arystary. Olardyng arasynda Ahan-Ahmet Baytúrsynúlynyng esimi erekshe atalady. Sebebi, búl túlgha halqymyzdyng “ruhany kósemi”. Al múnday anyqtamanyng ayasyna barlyq úly qasiyetting bәri syiyp ketetini belgili.
Ahmet Baytúrsynúly – qayratker. Ghalym. Ústaz. Qazaq til bilimining terminologiyasyn jasaushy. Biz býgin búlardyng bәrine emes, tek son¬ghysyna toqtalmaqpyz.
Jalpy kez kelgen ghylymdy oqyp bilu, mengeru nemese ony ózgelerge ýiretu sol salada qoldanatyn arnauly úghym ataularynsyz mýmkin emes. Qazaq til bilimining negizin qalaushy ghalym retinde Ahang osy ghylym salasyndaghy negizgi úghymdardy jәne olardyng ózara baylanysyn anyq¬tap, yaghny qazaq tilining tabighatyn kórse¬tetin úghymdar jýiesin týzumen qatar, sol ghylymy úghymdardyng ataularyn da ja¬saghan jan.
Ghylymy úghymdargha atau beru ýlken talghampazdyqty, tildi sheber paydalana biludi qajet etetin shygharmashylyq ýde¬ris. Onymen qosa, arnauly úghymdargha at qoy kezinde ol jýiening ózindik erekshelikterin mindetti týrde eskeru qajet. Ataudyng yqsham boluy, bir maghynalylyghy jәne úghym mazmúnyn qamtuy taghy bar. Osynday ta¬laptardy mýltiksiz oryndaudyng qiyndyghy ter¬minderdi ana tilinde jasaudan góri kóp jaghdayda ony úghymdar jýiesining erekshelikterin eskere otyryp jasalghan ózge tilderden dayyn qalpynda ala salugha, yaghni, qabyldaugha mәjbýr etedi.

Alash arystary. Olardyng arasynda Ahan-Ahmet Baytúrsynúlynyng esimi erekshe atalady. Sebebi, búl túlgha halqymyzdyng “ruhany kósemi”. Al múnday anyqtamanyng ayasyna barlyq úly qasiyetting bәri syiyp ketetini belgili.
Ahmet Baytúrsynúly – qayratker. Ghalym. Ústaz. Qazaq til bilimining terminologiyasyn jasaushy. Biz býgin búlardyng bәrine emes, tek son¬ghysyna toqtalmaqpyz.
Jalpy kez kelgen ghylymdy oqyp bilu, mengeru nemese ony ózgelerge ýiretu sol salada qoldanatyn arnauly úghym ataularynsyz mýmkin emes. Qazaq til bilimining negizin qalaushy ghalym retinde Ahang osy ghylym salasyndaghy negizgi úghymdardy jәne olardyng ózara baylanysyn anyq¬tap, yaghny qazaq tilining tabighatyn kórse¬tetin úghymdar jýiesin týzumen qatar, sol ghylymy úghymdardyng ataularyn da ja¬saghan jan.
Ghylymy úghymdargha atau beru ýlken talghampazdyqty, tildi sheber paydalana biludi qajet etetin shygharmashylyq ýde¬ris. Onymen qosa, arnauly úghymdargha at qoy kezinde ol jýiening ózindik erekshelikterin mindetti týrde eskeru qajet. Ataudyng yqsham boluy, bir maghynalylyghy jәne úghym mazmúnyn qamtuy taghy bar. Osynday ta¬laptardy mýltiksiz oryndaudyng qiyndyghy ter¬minderdi ana tilinde jasaudan góri kóp jaghdayda ony úghymdar jýiesining erekshelikterin eskere otyryp jasalghan ózge tilderden dayyn qalpynda ala salugha, yaghni, qabyldaugha mәjbýr etedi.
Búl túrghydan kelgende, últ ústazy qazaq tilin termin shygharmashylyghynda paydalanudyng jarqyn ýlgisin kórsete bildi. Ahmet Baytúr¬synúlynyng 1912 jyly Orynborda jaryq kórgen “Oqu qúralynyn” (qazaqsha әlippe) ózinen buyn, dybys, nýkte, dauysty dybystar, jarty dauysty dybys, dәiekshi, jinishkelik belgisi, hәrip (әrip) siyaqty terminderdi úshyratugha bolady. Al 1914-1915 jәne odan keyingi 1928 jylgha deyin birneshe dýrkin basylyp túrghan “Til – qúral” oqulyq¬tarynda (qazaq tilining sarfy) әbden qalyptasyp, býgingi kýnge deyin qoldanylyp jýrgen zat esim, syn esim, san esim, esimdik, etistik, ýsteu, qosym¬sha, jalghau, júrnaq siyaqty kóptegen terminder kezdesedi. Búlardyng terminge qoyylatyn talap¬targha jauap beretindigin dәleldep jatu artyq, óitkeni olar kezinde arnayy shettetilgendigine qaramastan, uaqyt synynan ótip, túraqty qolda¬nylatyn dәrejege jetti.
Múnda eng basty atap aitatyn nәrse – Ahmet Baytúrsynúly bir top terminderdi ghana emes, býkil bir ghylym salasyndaghy arnauly úghym¬dar¬dyng ataular jiyntyghyn, dәlirek aitqanda, terminder jýiesin jasaghan. Ghylymnyng damuyna oray úghymdar jýiesining úlghayyp otyruy tabighy qúbylys. Ahang qalyptastyrghan terminder jýiesi de qazaq til bilimi damyghan sayyn jana ele¬ment¬termen tolygha týsude.
Ahmet Baytúrsynúlynyng qazaq til bilimining ghana emes әdebiyettanu ghylymynyng da negizin qalaushy ekendigi ótken ghasyr basynda-aq moyyn¬daldy. 1923 jyly ghalymnyng mereytoyyna arnal¬ghan bayandamasynda Múhtar Áuezov: “Jana ósip kele jatqan qazaq әdebiyeti Ahandy ózining bas¬shysy dep sanaydy”, – dep kórsetedi.
Sonymen, ekinshiden, qazaq әdebiyettanu ghylymynyng negizin salghan, túnghysh әdebiyet teo¬riyasyn jazghan ghalym osy ghylym salasynyng ghylymy terminologiyasyn da jasaghan.
Termindelushi úghymdardy dәl bildiretin ondaghan әdebiyettanu terminderin jasay otyryp, ghalym olardyng ghylymy terminge tәn ghylymy anyqtamasyn bergen. Ol degenimiz – ghylymy úghymnyn, ózine ghana tәn belgilerin aiqyndaumen qatar, olardyng úghymdar jýiesindegi alatyn ornyn da kórsetu degen sóz. Mysaly: “Ayshyqtyng әrbir taqtasy shumaq dep atalady. Júrttyng bir auyz óleng deytini shumaq bolady, әr shumaqta birneshe tarmaq bolady. Tarmaq degenimiz – ólenning әrbir joly. Tarmaq ishinde birneshe bunaq bolady. Bunaq degenimiz – ólendi aitqanda seziletin dauys tolqy¬nynyng soqpa-soqpasynyng arasy. Bunaq ishinde buyn bolady”, – deydi  “Ádebiyet tanytqysh” enbeginde últ ústazy.
Búl mysaldan bayqaytynymyz, ghalym birin¬shiden, ólenning qúrylym-qúrylysyn anyqtaghan, ekinshiden, әrbir úghymnyng ózindik ereksheligin, basty belgisin, irgeles ózge úghymdardan aiyrmasyn kórsetetin anyqtama bergen. Yaghni, әrbir úghymnyng mazmúny men kólemin baghamdaghan; ýshinshiden, әr úghymnyng ghylymy atauyn (ayshyq, shumaq, tarmaq, bunaq, buyn) jasaghan; tórtinshiden, terminderding jýielilik ereksheligin eskere otyryp, jalpy qolda¬nystaghy bir ýlgimen jasalghan (modeli) sózderdi termin retinde paydalanghan; besinshiden, ghylymy úghymdardyng arasyndaghy jýielilik qúrylymdyq baylanysty kórsetken. Dәlirek aitqanda, aishyq¬tyng –shumaqtan, shumaqtyng – tarmaqtan, tar¬maqtyng – bunaqtan, al bunaqtyng – buynnan qú¬ralatyndyghyn satylay kórsetu arqyly úghymdardyng mikrojýiesining ózindik tabighatyn ashqan.
Búdan ghalymnyng ózi zerttep otyrghan ghylym salasyndaghy úghymdar jýiesining ishki baylanysy men ereksheligin tereng bilumen birge, olardy tanbalauda tildi óte sheber paydalana alghandyghy anyq kórinip túr. “Ádebiyet tanytqyshtan” múnday mysaldardy әli de kóptep keltire beruge bolady.
Sonday-aq, Ahmet Baytúrsynúly til bilimi, әde¬biyet¬tanu ghylymdarynyng ghylymy terminologiyasyn jasaumen birge, qazaq tilin oqytu әdistemesine qatysty da kóptegen terminderge  de jol salghan¬dardyng qataryna әdis, әdisqoy, sauattau әdisi, jal¬qylau әdisi, jalpylau әdis, jalqylau-jalpylau әdis siyaqty terminderdi jatqyzugha bolady. Búlarmen qosa Ahang tariyh, etnografiya terminderin de ja¬saghan. Olay deytinimiz, Múhtar Áuezov 1923 jyly ghalymnyng “Mәdeniyet tarihy” atty kitap jazyp bitirgenin aitqan edi
Sonymen, ýshinshiden, jogharyda atap kórsetke¬nimizdey, Ahmet Baytúrsynúly qazaq til bilimi, әdebiyettanu siyaqty jeke ghylym salalarynyng ghy¬lymy terminologiyasynyng negizin qalaumen birge әdisteme, tarih jәne etnografiyagha, jalpy mәde¬niyetke qatysty   kóptegen terminder jasaghan ghalym.
Endigi bir airyqsha atap aitudy qajet etetin mәsele – Ahannyng terminjasamnyng tәsilderi men joldaryn anyqtap bergendigi. Yaghny tórtinshiden, Ahmet Baytúrsynúly qazaq tilining sózjasam tәsil¬derin anyqtap, olardy ózining terminjasam tәji¬riybesinde keninen paydalanghan ghalym.
Terminjasam tәsilderining arajigi ashylyp, olardyng termin shygharmashylyghynda iske qosyluy qazaq tilining grammatikasynyng (sarfy) jazyluy¬men tikeley baylanysta qarastyrudy qajet etedi. Býgingi terminjasam tәsilderining ózindik erek¬shelikteri bar ekendigine qaramastan, ol negizinen qazaq tilining sózjasam tәsilderining qúramyna enedi.
Ahmet Baytúrsynúlynyng qazaq tilining sózjasam tәsilderin anyqtaumen qatar, ol tәsilderdi termin jasauda paydalanudyng jarqyn ýlgisin kórset¬kendigin onyng qalamynan tuyndaghan jýzdegen terminderi dәleldeydi. Mәselen, ghalymnyng júrnaq, jalghau, buyn, shumaq, tarmaq, ray, mýshe siyaqty ter¬minderi semantikalyq tәsilmen, jaqsha, syzyqsha, kósemshe, esimshe, dәiekshi, buynshy, bastauysh, bayandauysh, anyqtauysh, pysyqtauysh, tolyqtauysh, әurelenis, kýlis, әlektenis, әlipteme, zauyqtama, mazmúndama, ermekteme, qorytpa, úsynba, súqtanys, azaptanys, jalghaulyq, esimdik tәrizdi kóptegen terminderi morfologiyalyq tәsilmen, al dauyssyz dybys, dauysty dybys, qatang dybys, úyang dybys, týbir sóz, tuyndy sóz, qos sóz, qaratpa sóz, qystyrma sóz, mezgil pysyqtauysh, meken pysyqtauysh, syn pysyqtauysh, túrlauly mýshe, túrlausyz mýshe, salalas sóilem, sabaqtas sóilem, jalang sóilem syndy terminder toby sintaksistik tәsilmen jasalghan.
Kezinde Ahmet Baytúrsynúly “últshyldyq”, “puristik” baghyt ústady dep, ol jasaghan termiyn¬derding birazy qoldanystan shettetilgeni belgili. Soghan qaramastan, Ahang enbeginin  kópshiligi ózining ómirshendigin tanytyp keledi. Al arnayy shettetil¬gen terminderding arasynda býginde qaytadan qaje¬timizge jaraytyndary da az emes. Sonday-aq onyng qalamynan tuyndaghan terminder arasynda avtory ózi ekendigi úmytylyp ketkenderi de bar. Úly túlghanyng termin jasauda ústanghan baghyty men onyng qalamynan tughan basy ashyq terminderi-aq Ahan¬nyng qazaq terminologiyasynyng negizin qalaushy jәne ghasyr basyndaghy býkil ghylymy oi-sananyng qalyptasuyna yqpal ete bilgen jan ekenin dә¬leldeydi.
Besinshiden, Ahmet Baytúrsynúly jekelegen ghy¬lym salalarynyng ghana emes, býkil qazaq termiy¬nologiyasynyng qalyptasuyna tikeley әser etken airyqsha túlgha. Ghalymnyng terminjasam tәsilderin kórsetip, olardy paydalana otyryp, til bilimi, әdebiyet ghylymdarynyng terminologiyasyn, ózge arnauly salalargha qatysty terminder jasauy – ghasyr basyndaghy ózge ghylym salalary boyynsha oqulyq¬tar men týrli ghylymy enbekter jazghan avtorlargha taptyrmaytyn ýlgi boldy. Ahannan keyin әr týrli ghylym salalary boyynsha enbekter jazghan qazaq ziyalylarynyng jasaghan terminderi oghan aiqyn dәlel bola alady. Mysaly, Ahmet Baytúrsynúly¬nyng 1914, 1915 jyldary jәne odan keyin birneshe dýrkin qayta basylghan “Til – qúral” enbeginde -uysh/uish, -sha/she, -lyq/-lik júrnaqtary arqyly jasalghan syzyqsha, esimshe, kósemshe, bastauysh, bayandauysh, súraulyq terminderining ýlgisi 1927 jyly Mәskeude basylghan J.Kýderinning “Ósim¬diktanu” oqulyghynda sabaqsha, túqymsha, qayyqsha, qaptauysh, analyq, al E.Omarúlynyng 1928 jyly Qyzylordada jaryq kórgen “Pishindemesinde” (geometriya) tikshe, qiyqsha, ólsheuish, ólshemdik týrinde jalghasyn tapqanyn kóruge bolady. Osy derekterding ózi ghalymnyng til bilimpazy retinde qazaq tilinde termin jasaudyng ýlgisin kórsete otyryp, ghasyr basyndaghy termin jasau isine tikeley yqpal etken zor túlgha ekenin anyq anghartady.
Altynshydan, Ahmet Baytúrsynúly XX ghasyrdyng basyndaghy qazaq terminologiyasyn qalyptas¬tyru men damytudyng baghyt-baghdaryn aiqyndaushy.
Enbekshi qazaq” gazetining 1926 jylghy 12 tamyz¬daghy sanynda jariyalanghan “Qazaqstan oqu keme¬seriyetining orynbasary Joldybayúly Moldagha¬liymen әngime” dep berilgen “Qazaq tilin bayytamyz” atty shaghyn súhbatta sol kezende termin jasaumen kimder ainalysqandyghy jәne ózge tilderden termin qabyldauda qanday qaghidat basshylyqqa alyn¬ghandyghy, osy isti jýzege asyrudaghy Ahannyng róli atap kórsetiledi. “1922 jyly Qazaqstanda jat sózderdi, pәn ataularyn qazaqshylandyratyn kemesie qúrylghan. Kemesiyening qúrylghannan bergi júmysy az emes. Myn-myndaghan sózder qazaq tiline audarylyp, iә qazaq tiline ýilestirilip, qazaq tili bayytyldy. Kemesiyede qazaq tiline jetik 5-6 qazaq qyzmetkerleri júmys isteydi. Onyng ýstine ke¬mesiyening júmysyna týrli bilimning basyn ústaghan mamandar qatystyrylady. Kemesiyening aghasy Qazaq elining әsirese til zanyna jetik oqymysty danysh¬pany Baytúrsynúly Aqymet. Kemesiyening negizgi maqsaty – qazaq tilin óner-bilimge beyim mәdeniyetti til qylu”.
Barlyghy 5-6 adamnan túratyn komissiya ýlken iske múryndyq bolyp, kóp is tyndyra bildi. Oqu komissariatynyng orynbasary atap kórsetkenindey sol jyldarda qazaq tili,  onyng terminologiyalyq qory bayydy, ghylym últ tilinde sóiley bastady. Qazaq tili termin shygharmashylyghynda paydala¬nylyp, terminjasam tәjiriybesi, dәstýri qalyptasa bastady. Alash arysy Ahang tóraghalyq etken osy komissiya qazaq tilining terminologiyalyq qoryn qalyptastyrudyng negizin saldy, irgetasyn qalady. Búl isting ilgeri basuyna kórnekti kóshbasshy, til, terminologiya jayyn tereng biletin iri tilshi ghalym, tarihy túlgha A.Baytúrsynúlynyng jeke ýlesining zor bolghanyn airyqsha atap aitqan abzal.
“Kemesiyening negizgi maqsaty – qazaq tilin óner-bilimge beyim mәdeniyetti til   qylu”degenine kelsek, Ahang basqarghan komissiya maqsatyna adal bolyp qana qoyghan joq, qazaq tilin bilim-ghylym tili etu jolynda qyruar is tyndyrdy. “Baytúrsynúly kezeninde” qazaq tilinde jazylghan kóptegen oqulyq¬tar men, oqu qúraldary, sózdikter sonyng dәleli bola alady. Onyng bәri azghantay ghana qazaq ziyaly¬larynyng atqarghan ýlken isi, solardyng qajyrly enbeginin, maqsatty júmystarynyng nәtiyjesi. 1924 jylghy mausym aiynda Orynborda “Qazaq ghylymy qyzmetkerlerining 1-sezi” bolyp, onda E.Omarúly bayandamasyna negizdelgen terminologiyany qa¬lyp¬¬tastyrudyng qaghidattary sez qaulysymen resmy bekitildi. Aragha eki jylday uaqyt salyp, 1926 jyly Bakude ótken “Týrkologtardyng Býkil¬odaqtyq birin¬shi qúryltayynda” terminologiya jóninde jasaghan bayandamasynda A.Baytúrsynúly qatynasushy¬largha osy qaghidattardy tanystyra otyryp, ózge týrkilerge de ghylymy termino¬lo¬giyany qalyptas¬tyruda qazaq bilimpazdary ja¬saghan osy qaghidattardy basshylyqqa aludy úsyn¬dy. Onyng úsynys¬tary ghalymdar tarapynan qoldau tauyp, qúryltay qararyna endi.
Sonymen jetinshiden, Ahang qazaq oqyghandary jasap, resmy bekitken terminologiya qaghidatta¬ryn býkil týrki halyqtaryna úsyna otyryp, týbi bir tuystas tilderding terminologiyalyq qorynyng ortaqtyq sipatyn arttyrudy kózdegen keng tynysty týrkolog ghalym.
“Ahmet Baytúrsynúly jasaghan terminderding ómir¬shendik tanytuynyng syry nede?” degen súraqqa jauap izdesek, ol eng aldymen úghymgha atau beruge últtyq tanym túrghysynan kelgen. Sondyqtan ony qazaq qauymy alghashqyda azdap jatsynghanmen, tez qabyldap sanasyna sinire alghan. Ekinshiden, sol kezdegi Ahannyng ziyalylar arasyn¬daghy zor bedeli men til salasyndaghy biregey iri oqymysty retinde moyyndaluy da onyng jasaghan terminderining shy¬gharmashyl qauym tarapynan talqysyz qabylda¬nuyna sebep boldy. Onymen iyqtas túryp, oy jarystyryp, pikir talastyryp, óz terminderin úsyna qoyatyn til mamandary qalyptasa qoymap edi. Onyng manayyndaghy til mәselelerine jetik degen E.Omarúly, H.Dosmú¬hamedúly, N.Tóreqúlúly syndy Alash arystarynyng da ghalym pikirine qúrmetpen qaraghany bayqalady.
Ahang enbegining ómirshendigin kórnekti tilshi ghalym Mәulen Balaqaev jaqsy aitqan. Mәkenning mysaly myna tómendegi pikirinde shyndyq bar. Ol bylay dep jazady: “Til — qúral” kezinde “alashordashylardyn, últshyldardyn” kitaby bolghandyqtan, ony payda¬lanugha tyiym salynsa, jana grammatika avtory da “halyq jauy” atanyp, kitaby qoldanudan qa¬lyp qoydy. Endi qaytu kerek? Tiri qalghandarymyz mektepterdi oqulyq¬tarmen qamtamasyz etu ýshin enbektengende, aldymen grammatikalyq ataular¬dy qalay ataymyz degen problema tudy. Biz búryn¬nan ýirenshikti bolghan Ahmet terminderin qazaq tilinin, qazaqsha aitylghan búrynghy sózderi dep tanyp, solay atay berdik. Sebebi, basqasha jazu mýmkin emes, әdeby normagha ainalyp, qalyptasyp ketken edi. Ahmet Baytúrsynov shygharghan terminder ekenin bilsek te, qazaq tilining sóz baylyghy dep tanyghanbyz”.
“Tilding mindeti – aqyldyng andauyn andagha¬nynsha, qiyaldyng menzeuin menzegeninshe, kónilding týngin týigeninshe aitugha jarau. Múnyng bәrine júmsay biletin adamy tabylsa, til shama qady¬rynsha jaraydy. Biraq tildi júmsay biletin adam tabyluy qiyn... Sondyqtan sózden jasap sóz shygharu degen әrkimning qolynan kele bermeydi jәne shygharghandardyng da sózderi bәri birdey jaqsy bola bermeydi”, – dep tilding mindetin tereng týsinip, ony termin shygharmashylyghynda asqan sheberlikpen, ýlken jauapkershilikpen júmsay bilgen úly túlghanyng qazaqtyng ghylymy terminologiyasyn qalyptastyrudaghy enbegi úshan-teniz.
Orystyng ghylym tilining damu tarihyn zertteushi ghalymdar birauyzdan ensiklopedist-ghalym M.V.Lomonosovty “orys ghylymy termiy¬nologiyasynyng atasy” deytin bolsa, Qazaqstan ghy¬lymynyng tarihyndaghy onday oryndy últy¬myzdyng baghyna tughan perzenti, Alashtyng ayauly úly, asa kórnekti tilshi ghalym Ahmet Baytúr¬synúly iyelenip túr.

Sherubay QÚRMANBAYÚLY, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor. Astana
«Egemen Qazaqstan» gazeti