Berik Ábdighaliyev. Smaghúl sýiegining kýli... Astanada jerlenui kerek
Qazaq tarihynda últ azattyghy ýshin bolghan qantógis kóterilister, Alash arystarynyng aibyndy kýresi, 1986 jylghy oqigha, múnyng bәrining jemisi - býgingi azattyq, tәuelsizdik. Ata-babalarymyz osy erkindik jolynda qúrban boldy. Múny biz eshqashan úmytpauymyz kerek.
...Men ózim әrqashan ýlgi tútatyn últ ziyalylyrynyng shoghyry ol - Alash arystary. Álihan Bókeyhanov ta, Ahmet Baytúrsynov ta, Mirjaqyp Dulatov ta eli ýshin qyzmet etip, sol jolda qúrban boldy. Tarihymyzda «últ» ýshin ghaziz basyn bәy tikken qazaqtar kóp boldy. Últtyq minezdi jandar Qazaqstan ýshin býgin de auaday qajet. Qazaqqa alghan maqsatynan qaytpaytyn, el ýshin qyzmet jasaytyn ór minez jetispey túr qazir.
Qazaq tarihynda últ azattyghy ýshin bolghan qantógis kóterilister, Alash arystarynyng aibyndy kýresi, 1986 jylghy oqigha, múnyng bәrining jemisi - býgingi azattyq, tәuelsizdik. Ata-babalarymyz osy erkindik jolynda qúrban boldy. Múny biz eshqashan úmytpauymyz kerek.
...Men ózim әrqashan ýlgi tútatyn últ ziyalylyrynyng shoghyry ol - Alash arystary. Álihan Bókeyhanov ta, Ahmet Baytúrsynov ta, Mirjaqyp Dulatov ta eli ýshin qyzmet etip, sol jolda qúrban boldy. Tarihymyzda «últ» ýshin ghaziz basyn bәy tikken qazaqtar kóp boldy. Últtyq minezdi jandar Qazaqstan ýshin býgin de auaday qajet. Qazaqqa alghan maqsatynan qaytpaytyn, el ýshin qyzmet jasaytyn ór minez jetispey túr qazir.
Búnyng negizigi sebebi Qazaq erkindigin armandap, kóre almay ketken asyldarymyzdyng esimderi memlekettik dengeyde dәriptelmey jatqannan da bolar dep oilaymyn. Biz Alash arystarynyng tolqy qúramyn әli týgeldey almay kelemiz. Juyrda alash qayratkeri Smaghúl Saduaqasovty zertteushi belgili ghalym Diqan Qamzabekúlynan Mәskeu qalasyndaghy «Donskoy» ziratyndaghy shirkeude Saduaqasov sýiegining kýli jatqanyn estip, arnayy izdep bardym (suretterdi qaranyz - red). Marqúmdy Qazaqstangha qayta jerleu ýshin, zirat basshylyghyna ótinish bildirdim. Qarsylyghymyz joq dedi olar, biraq qisapsyz kóp qújattardyng kerek ekenin aitty. Mәskeude kóp tanystary bar, qogham qayratkeri Sabyr Qasymovty kómekke shaqyryp edim, ol kisi mening ótinishimdi birden eskerip, qazir rúqsat qaghazyn alyp jatyr. Endi el bolyp, jastay armanda ketken arysymyz Smaghúldy Tәuelsiz Qazaqstangha, Astanamyzgha әkelip jerleu qajet.
«Abay-aqparat»
