Júma, 12 Tamyz 2022
Biylik 4874 28 pikir 8 Qantar, 2018 saghat 10:25

Mәngiruden – janghyrugha...

Sóz basy

Mine, Tәuelsizdigimizding tizgini qolgha tiygeli de, attay shiyrek ghasyrdan asyp barady. Tarih ýshin osy bir qas-qaghym sәtte Elbasy N.Á.Nazarbaevtyng sarabdal sayasatynyng arqasynda  zor jetistikterge qol jetkizdik. Elimiz ayaghynan tik túryp qana qoymay, әlem aldynda qanymyzgha cingen  beybitshilik sýigishtik  qasiyetimizben de, ara aghayyndyq iygi isterimizben de bedelding biyik shynyna shygha bildik.

Sonymen qatar, Elbasymyz  2017 jyldyng 12 sәuiri kýni jariyalaghan «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasy arqyly  últymyzdyng әlemdik bәsekede qabiletti boluy ýshin últtyq kodyn, salt-dәstýri men  mәdeniyetin shynday  berui kerektigine  de baghyt-baghdar berip, jol siltedi.

Últqa   qaltqysyz  qyzmet etu ýshin,  aldymen, minez,  sosyn baryp bilimning qajettiligin HH ghasyrdyng basynda Alash ziyalylary eskertip ketkendiligi barshagha ayan .

Osy qaghidatty basshylyqqa alghan shendilerimiz aldymen qimyldap, elding aldyna týsti. Erekshe belsendilik tanytqan olar, búryn-sondy bayqatpaghan «minezderin» kórsetip, Elbasy maqalasy ýshin otqa da týsuge, sugha da batugha, әzir ekendikterin jariyagha jar saldy. «Ruhany janghyrudy» qoldap maqala jazudaghy óz ara bәsekelestikte bir-birine ese jibergisi kelmeytindikterin bildirdi.  Aqparattyq qúraldarda  pikirtalastyng kórkin qyzdyrdy. Múnyng bәri, sayyp kelgende, qarapayyp halyq ýshin orasan  zor paydasy boldy. Kónilderinde bolashaqqa degen ýmit oty janghan halyqtyng ruhy kýrt kóterildi.

«Úra berse, kiyiz qazyq jerge kirer!» demekshi, jer-kókti janghyrtyp jatqan «ruhany janghyrudyn» әseri talaydyng soqyr kózinen jas aghyzyp , qaranghy kókirekterine núrdan shashu shashty!

Búryn-sondy bolmaghan múnday kýrt ózgeristi birer sózben aityp jetkizu mýmkin emes! Ásirese, taban asty qalyptasqan últtyq ruhqa toly minezimizdegi qúbylystardy aitsanyzshy!...

Sondyqtan, qazaqtyng «ruhany jinalysyna» ainalghan býgingi sadaqa-toylardaghy  asqaqtaghan «ruhany janghyrudyn» keybir sәtterin barynsha yjdaghattylyqpen, asa saltanatty týrde, patriottyq  sezimge bólene otyryp jetkizudi ózimning Otan aldyndaghy tikeley azamattyq  boryshym dep sanadym.

«Qaraghayday mýiiz» nemese «biyler kenesin» ansau

Sadaqa ýsti. Ángime qyzghan shaq. Ángime arqauy – «ruhany janghyru!» Shaydan son, et әkelindi. Anqyghan jas etting iyisi júrttyng ruhyn  kóterip, keybirining delebesin qozdyra týsti.

Kenet et turap otyrghan jigit sadaqadan qalmay, er kisilermen jaghalasyp, tórge shyghyp alatyn jylmandaghan kempirlerge qaray kәri jilikti ysyryp jiberdi.

Múny kórip, manadan beri etting iyisine mastanyp, últtyq ruhtan quat alyp, delebesi qozyp, arqasy ústap, «ruhany janghyryp» otyrghandardyng biri:

– Áy, kórgensiz!... Salt-dәstýrdi nege syilamaysyn?! Er azamat otyrghanda, qatyndargha kәri jilik úsynghanyn, qay sasqanyn?! – dep aqyryp qaldy.

Álgi et turap otyrghan jigit ne gazet oqymaytyn, ne teledidardan janalyq tyndamaytyn, tek ýndi filimderin kórumen shekteletin, ainalanyng bәri  «ruhany janghyryp» , óre týregelip jatqandarynan  esh habary joq, kókiregi qalyng úiqydaghy sorly-au, shamasy!

Jilikten dәmeli «ruhany janghyrghan» jannyn, aqyrghanyna qarsylyq retinde  ýndining kók bet qatyndarynsha býiirin tayanyp, baqyrmaqshy bop úmtylghanymenen  et turaghysh jigit  ýlgere almady. Qaq mandayyna tiygen  kәri jilik  til-auzyn baylap, jarty joldan kilt toqtatty. Kózining oty jarq ete qalghan bayghús qapelimde týk kórmey, jer sipady da qaldy. Esesine, qaq mandaygha tiygen kәri jilikting orny  alghashynda ýndi qyzdaryna tәn mandaydaghy nýktedey bop kóringenimen, artynsha kishigirim tekeshikting mýiizindey  shortiyp shygha kelip, ainalasyna ýrey tughyzdy.

Kýtpegen soqqydan sәl-pәl abdyrap, kózi týk kórmey jer sipap qalghan et turaghysh jigit te qaytpas qaysar eken. Minezdi eken.  Sәl es jighan boyda-aq, shalt qimyldap, esh oilanbastan, aldyndaghy et toly  tabaqty « ruhany janghyryp», últtyq salt-dәstýrdi qyzghyshtay qorghap otyrghan «namysqoydyn»  basyna tónkere saldy.

Búl oqys qimyldyng nәtiyjeli bolghany sonsha – әlgi «namysqoy» qúlynday shynghyrdy. Artynsha biyege talasqan aighyrlarsha qyp-qyzyl qyrghyndy bastap kep jiberdi. Kimdi-kim úryp jatqany belgisiz. «Attan!Attan, qazaq!...» dep úrandatqan dauystar Amantay qajyny eriksiz  eske týsirip, qúlaqtyng qúryshyn bir  qandyrghanday!

Apay-topay tóbelesting sayabyr sәtin kýtip túrghan bir jýdeuleu jigit dastarqannan ash qasqyrsha birdeneni ile dalagha qashty. Múny kórip, izine ózindey  aryq bireu týsti.

– Áy , naqúrys! Ilgen oljanmen bólis! – deydi әlgi izge týskeni qyrylday.

– Bólispeymin !... Ózimning de auzym qyzylgha tiymegeni attay bir ay boldy!... Onyng ýstine , mynauyng qas qylghanday, et emes, jelke bop shyqty! – deydi qashyp bara jatqany . Dese de, múrnyn etting iysi qytyqtap-aq  bara jatqany da anyq-ty. Onysyn iyiskelektegen múrny jasyra alar emes.Ýni de «yryldaghanday» ersileu estiledi.  «Ash bala toq balamen oinamaydy» degen  osy- au! Izine týsken jýdeu de «et degende, bet bar ma?!» qaghidasyn qatty qadir tútatyn, qadalghan jerden qan almay qoymaytyn  naghyz «minezdi  oiynshy» bop shyqty.

–  «Jelke as bolar – mayly bolsa,  jiyen el bolar – jayly bolsa!» – dep maqaldap qoyyp, ýmitin ýzbesten әlgi jelke «egesinin» sonynan bir eli qalar emes.

IYә-ә,  jelkege talasqandardyng jan dýniyesin týsinuge de bolar!... Búlar  «ruhany janghyruda» shataghy joq,  әleumettik jaghynan az qamtylghan topqa jatatyndardan edi. Auylda júmys joq . Shiyittey bala-shagha . Anda-sanda qolgha tiyetin azyn-aulaq tiyn-teben qaysybirine jetsin! «Qasqyr men qazaqtyng týsine et kiredi» demekshi, key-keyde et jegisi kep, qyzylsyraghanda osynday sadaqalardyng ýstinen týsip, «Kedeyding bir toyghany shala bayyghany» degendey, «shala bayyp» qalatyndary bar edi. Býgin onyng da sәti týspedi. Ákim – qarany jaghalap, kónilderin tauyp, bala-shaghalaryn júmysqa ornalastyryp, jan-jaghyn qamtyp alghandar, qysqasha aitqanda, kileng toyynyp, « ruhany janghyrghandar» jagha jyrtysyp, berekelerin ketirdi. «Bireu toyyp sekiredi, bireu tonyp sekiredi» degen  osy eken - au!

«Teng tenimen, tezek qabymen» degen! Búlar jelkeni bólise almay, birin-biri quyp ketkende, ishte  qalyp, dastarqan basynda «ruhany janghyryp», tóbelesti qyzdyryp jatqan ónkey dókey erkekterding arasynda ishki esepteri «dastarqan sypyru» ónerleri tolyq iske aspay,  qystyrylyp qalghan әlgi «jilik ústaghysh» kempirlerding jaghdayy mýlde mýshkildenip ketken-di.

Búl da az bolghanday, tóbelesting tuyndauyna «basty sebepker» retinde, kempirlerdi kinәlap jatqandar da jyrtylyp- aiyrylady.

– Osynyng bәrine myna jalmauyz kempirler kinәli!

– Ashtan óletindey dastarqandy sypyryp!....

– Bәrinen de, kәri jilik ústap, salt-dәstýrimizdi búzghandaryn aitpaysyng ba?!

Múnday psihologiyalyq shabuylgha kempirler aiylyn da jighan joq. Ayqaygha «oybaylaryn» qosty.

– Áy, onbaghan!Biz – anamyz! Anadan shyqpay, qaydan shyqtyn?!

Múny estigen  erler qarsy shabuylgha shyghyp,  dýrse qoya berdi.

– Ói, senderdey jalmauyz kempirlerden shyqqansha, sol «innen» shyqpay, jatyp alghanymyz qanday jaqsy!

Búl pikirge kempirler kelispey, erinderin sylp-sylp etkizdi.

– Psh-sh-tu!...

«Bóriktining namysy – bir» degen! Kempirlerdin  kýsh alyp bara  jatqanyn bayqaghan  kózildirikti bir kisi oqyghandyghyn bayqatqysy kep:

– Bile bilsender, analar erkekterding sol qabyrghasynan jaratylghan.

Múny estigen kempirler shoq  basqanday bastaryn keksheng etkizdi.

– Sonda sening sol  qabyrghannan jaratylghanbyz ba?

– IYә!

– Psh-sh...

Ókinishke oray,  kempirler búl joly  «pishtulerin» aityp ýlgire almady.  Qas qylghanda, osy sәtte tәtti taghamdargha tola bastaghan qoldaryndaghy  qaltalaryn jaghalasyp  jýrgen әldekimder qaghyp ketip, úshyryp jiberdi. Onysymen qoymay, batpanday ayaqtarymen әlgi qaltalardy bylsh-bylsh etkizip ezip ketti. Búl da az degendey, endi bir sәtte bastaryndaghy oramaldaryn júlyp-júlyp әketti de, dastarqan ýstine top-top etkizdi.

Dastarqan ýstindegi aq oramaldardy kórgen erkekter kózderi alaqanday bop,  alysyp-júlysqandaryn kilt tyidy. Óitkeni, jaqynda bolghan bir sadaqada «soghysty toqtatqan» aq oramal turaly anyzdy estip,  qúdiretine tәnti bop, bas shayqasqandary esterine týse ketken-di. «Kepetine úshyrarmyz!» dep shoshyndy.

– Aghayyndar! Ortagha aq oramal tastaldy! Shayqas toqtatylsyn! Ata dәstýrden attamayyq! – dep aiqaylady aldymen es jighan bireui.

Múny estigender aiyldaryn tez jidy. «Oypyrmay! Aq oramaldyng qúdireti- ai!» – desken júrt «soghysty»  ayaq asty toqtatyp, pikirtalasty bastap kep jiberdi.

– Qap! – dedi  osy arada ókingen bireu jútyna. – Eng bolmaghanda, mayly etten bir asaghanym da ghoy!

– Endi ókingennen ne payda!

– Oibay-au, osynyn  bәri – mynanyng kesiri! – dedi bireu dastarqanda «shirenip» jatqan kәri jilikti núsqap.

– Joq! – dedi múny estigen managhy «ruhany janghyrghan» patriot, kәri jilikting «janashyry» . – Múnyng bәri qatyndargha jilik ústatqan ananyng kesiri!

Júrt nazary  endi  et turaghan jigitke audy. Kópshilik ishinen bireui shyday almay:

– Ata dәstýrdi búzyp, qatyndargha jilik ústatqanda shyqqan mýiizing qane! – dedi ashyna.

– Áne ! Mýiizi әne! – dedi bir saqaldy kisi yzalana . – Kishigirim tekeshikting mýiizindey shýrtiyip, qaq mandayynda túrghan joq pa?!

Endi júrt japyryla et turaghysh jigitting mandayyna ýnildi.

– Pah, shirkin!  «Mýiizi qaraghayday» degen osy-au!

Búl «teneu» daudyng qayta órshuine sebep boldy. Júrt endi mýiiz turaly daudy  qyzdyra bastady.

– Aqymaq!  «Mýiizi qaraghayday»  degen – «danyshpan», «myqty»  degenning balamasy emes pe?! Al, mynanyng basy!... Kәri jilikti qatyndargha úsynyp jýrgen mynanyng basy – bas emes, naghyz qauaq qoy!

– Qauaq bolsa da, Qúdaygha shýkir, «mýiizi» bar. Al, sende, ol da joq!

– Ay, ne deysin, әi?!....

Abyroy bolghanda, osy arada bireu: «Oybay, ayaghym!» dep baqyryp jiberip, daudyng auanyn basqa jaqqa búryp jiberdi. Áytpegende, tóbeles qayta bastalyp  ketetindey edi.

– Áy, ayaghyna ne boldy?!

– Mana «qyrghynda» ayaghymdy tabaqtaghy ystyq sorpagha tyghyp ap,  uday ashyp әreng shydap túr edim. Kýiip qaldy-au, shamasy! Ony myna mәjýgýn basyp ketip, shybyn janymdy kózime kórsetti-au!

– Áy, mәjýgýning ne?!... Ói, ayaghynnyn...!

Endi «ayaqqa» baylanysty tóbelesting bastalyp ketetinindey  jaghdayy tuyndady. Tap osy arada kempirler de qalys qala almay, daugha aralasty.

– Sen, onbaghan! Ayaghyndy sorpagha emes, mening qaltama tyghyp alghan shygharsyn?!

– Oipyrmay, mynaday «dastarqan tonaghysh»  ýp-ýlken adamdar jastargha qanday ýlgi bolyp jarytady deysin?!...

Alayda, dau odan әri órshy almay  qaldy. Kempirler birin-biri  qoshtap,  daudyn  otyna  may  qúiyp ýlgire almady.   Manadan beri  eshtenege aralaspay, tynysh otyrghan tórdegi aq  saqaldy kisining bitpes daudan basy qatyp ketti-au, shamasy?!  Sol qolymen mandayyn ústaghan kýii, ong qolymen stoldy qoyyp qaldy.

– Ua, jeter! «Óspeytin bala ónbeytin daudy daulaydy» demekshi, ónkey óspeytin bala bop kettinder me, týge?!

Múnday qaharly dauysty Kenes ýkimeti qúlaghaly estimegen  júrt «taghy da «qyzyl komandiyr» kelip qaldy ma?» degendey bir sәt jym boldy.

Aq saqaldy kisi salmaqty sózin әri qaray jalghady.

– Ua, júrtym!  Búlay etuge bolmaydy ghoy!...

Ókinishke oray, aq saqaldy kisi  ataly sózin ayaqtap ýlgirmedi.  Sózin  kezinde Kenes  ýkimetining jandayshaby bolghan qyrma saqal bólip jiberdi.

– Rasynda da, búlay etuge bolmaydy. Tóbelesti tamaqtyn  aldynda, ya tamaqtan keyin bastau kerek edi...

Sóitti de, jan-jaghynan qoldau izdegendey alaqtay qarady.

Bir qyzyghy, búl sumang pikir daudyng otyna may qúighanday әserli shyqty.  «Basshysyz ýiding iyti osyraq» degendey, júrt endi ataly sózge de, bataly sózge de des bermey, aiqaygha basty.

– Tóbelesti tamaq iship bolghan  son, bastau kerek  edi. Endi  ne boldy, ash adam  qalay tóbelesedi?!

– Tәit!  Jaghyna jylan júmyrtqalaghyr! Tamaqty iship bolghan son, qalay tóbelesesin?!  Osyryp-tyshyp!...

Dau endi qyza bergende, әlgindegi juan júdyryq stoldy taghy da dýrs etkizdi de, artynsha gýr etken «qyzyl komandiyr» dausy ainalany dir etkizdi.

– Toqtat, ónkey shuyldaqtar! Bayqaymyn, bәrindi de jyn qaqqan eken! Endi jyndaryndy men qaghayyn!  Dәstýrdi syilau, ruhany janghyru – senderding ne tenderindi alghan! Bireuding dastarqanyn býldirip!... Shetterinnen qamatu kerek!

«Qamatu kerek!» degendi estigende, kópshilik múryndaryna múryndyq salynghan týielerdey juasy qaldy. Tipti, keybiri «baytal týgil bas qayghynyn» kýiin keship, «ruhany janghyramyz» dep, it jekkenge aidalyp keter jayymyz  joq!»  degendey, syrtqa qaray jylystay bastady. Degenmen, búl gýril nәtiyjeli bop, baylaudan bosanyp, erkindikting auasyn qalay bolsa, solay júrtqanday kýide, múryndaryna iyisi  barmasa da, «Demokratiya!», «Bostandyq!» dep dauryghyp, «demokratiyanyng balalyq auruyna shaldyqqanday», qarapayym tәrtipti úmytqan kópshiliktin  alysta qalghan «Kenestik sindromyn»  qayta oyatyp,  qoryqqandarynan aldarynda túrghan «kósemderine»  bas shúlghyta berdi.

Baqtaryna oray, búl  «kósem» –  «qyzyl kósem» bolmay, esti «kósem» bolyp shyqty. Kópshilikti  aqylgha shaqyrdy.  Ásirese, myna ruhy ornyqpaghan qoghamdaghy er azamattardyng otbasynda kýrt týsip ketken bedelin qayta kóteru kerek ekendigin, otbasy qúndylyghyn qayta janghyrtu,  ata-baba aityp ketken «Qatyndy – bastan, balany – jastan» qaghidasynyng jalghasy ispetti  «Qatyn bastaghan kósh onbas» eskertpesin  esten shygharghanymyzdy basa aitty.

– Nәtiyjesinde, – dedi oiyn sabaqtay  týsip, – qazaq qoghamynda  «qatyn biylegen» zaman ornap, «Qyzdy qyryq ýiden tyi» tәmsilining terenine ýnile almaytyn halge jettik. Ol –ol ma?! ... «Qyz auyr ma , túz auyr ma?» demekshi, últ namysynyng ólshemi bop kelgen aru qyzdarymyz әlem aldynda – internette sәukelelerin kiyip ap, uәj emes aqsha ýshin  anadan tumay tyr jalanash sheshinuge deyin baruyn nemen týsindiruge bolady?!... Mine, osynyng bәri otbasyn biylegen kók aiyl qatyndardyng «ózim bilemge» salynyp, últymyzdyng ar ólshemi – qyzdarymyzdy  sheteldikterge baylyq ýshin, aqsha ýshin,  basqa da nәrselerge dәmeli bop, esh oilanbastan qoldaryna ústata saludy ýrdiske ainaldyrghandarynyng kesiri ekeni ókinishti-aq!...

Osylay dey kele, әlgi aq saqaldy kisi «qatyndar biylegen elde» últymyzdyng ruhany irip bara jatqanyn jetkizdi. Sondyqtan, búl ýrdisti toqtatyp, últ bop úyymyz ýshin shara retinde әr auylda últtyq  salt-dәstýrdi dúrys dәriptep,  ony býgingi kýni el aldyna qoyylyp otyrghan úly maqsat  – «últtyq janghyrumen»  úshtastyryp, dәstýrimizdin  jana ýlgisin  jasauda «Biyler kenesin» qúrugha shaqyrdy.

Kópshilik búl úsynysty  bir auyzdan  maqúldady.

Esti «kósemnin» búl tәmsilin estigende, «dastarqan sypyrghysh», kók bet kempirler qaltalaryn tastay qashty.

IYә, búl pәlsapa iyesining ataly sózi  «El ishi – óner kenishi» degenning rastyghyna taghy bir mәrte kóz jetkizdi. Sonymen qatar, búl oqigha  – el ishinde beleng alghan esersoqtyq sezimge bólengenderden bólek, últtyq dәstýrge berik, naghyz patriottardyng da әli az emes ekenin kórsetti!

Tek osynday qaymaqtardy su betine tezirek qalqytyp shygharar jaghday qashan tuar eken?!

Sóz sony

IYә-ә!... Búl oqighanyng negizi – býgingi qazaq qoghamyndaghy, onyng ishinde ruhany tiregimiz – auyldardaghy   shyndyqtyng bir synyghy ispetti. Sonymen qatar, búdan elimizde  qolgha alynyp jatqan «ruhany janghyru» әserining júrtshylyq ýshin qanshalyqty pәrmenin de anghara alamyz.

Biraq, qay  qogham  bolmasyn әr últtyng tolyq qandy últ boluy ýshin ózine tәn minezi kerek ekeni – búltartpas shyndyq! Búl turaly talay danalarymyz  kezinde qayta-qayta aityp ketken. Onyng dәleli retinde, sóz basynda keltirip ketkendey,  HH ghasyrdyng basynda Alash  kósemi, últymyzdyng maqtanyshy Álihan Bókeyhanov «Últqa qyzmet etu – aldymen, minezden, sosyn bilimnen» dep minezdi aldygha qoysa, hakim Abay:

Ynsap, úyat, ar, namys, sabyr, talap –
Búlardy kerek qylmas eshkim qalap.
Tereng oi, tereng ghylym izdemeydi,
Ótirik pen ósekti jýndey sabap.

- dep býgingi bizding qoghamymyzdaghy beleng alghan minezsiz jandardy da tap basyp, miney otyryp:

Ósek, ótirik, maqtanshaq,
Erinshek, beker mal shashpaq –
Bes dúshpanyn, bilseniz.
Talap, enbek, tereng oi,
Qanaghat, raqym, oilap qoy –
Bes asyl is, kónseniz.

– dep últymyzgha qanday minezding kerek ekenin, kerek emes ekenin taldap,

ayyryp, jón siltep ketken.

Endeshe, bizge, býgingi elimizding halyqtaryna, aduyn, ospadar, oisyz minezden  arylyp, parasatty, qiyndyqqa  moyymaytyn, jigerli, sabyrly, qaysarlyq syndy adamy qúndylyqtargha toly minez qajet-aq!

Olay bolsa, osy jolda ayanbay  ter  tógip, Qazaq elining bolashaghyn  bayandy etu, Tәuelsizdigimizdi  túghyrly qyp, mәngilik   órkeniyetti el bop qalyptasu jolynda minezdi týzep, algha nyq qadam basuymyz kerek-aq!

Mine, mening patriottyq sezimge toly  azamattyq  paryzymdy  jetkizudegi bir param – osy!

Núrbay Jýsip

Abai.kz

28 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2029
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 1980
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1696
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2729