Júma, 7 Qazan 2022
Bolghan oqigha 4616 6 pikir 11 Qantar, 2018 saghat 10:01

Qos kempir

Jaqynda  bir mektepte bolghan jaghday  әleumettik jelini  shulatyp jibergen edi.  Múghalim әiel ótken ghasyrdyng otyzynshy jyldaryndaghy asharshylyq  kezinde bolghan bir oqighanyng jelisin oqushylargha dúrys jetkize almay,  óreskel qatelikke úrynypty. Manyzdy taqyryp basqa jaqqa búrylyp, qazaqtyng últtyq minez-dәstýrine núqsan keltiretin astamshylyq sózder aitylghan edi. Atap aitqanda, asharshylyq kezinde bir auyldan ekinshi auylgha tamaq izdep shyqqan әieldi eki balasymen  ash qasqyrlar qorshap alghan,  qútyludyng jolyn izdegen әiel eki balanyng birin (bireui ýsh jasar  úl, ekinshisi emshektegi orauly qyz) qasqyrlargha tastap ketuge,   orauly qyz balasyn tastap qashugha mәjbýr bolghany jayly aityp beredi.  Oqushy balalar múghalimning әngimesin ýilerine baryp aityp, ananyng qyz balany tastap ketuin qazaqta qyz balany adam qatarynan kemsitu bolghan dep qabyldapty. Pikir aitushylardyng  biri múghalimdi  ayyptasa, ekinshileri  qyzdy adam qatarynda kem sanau qazaqtyng jaman dәstýri degen synayda pikirler aitqan edi..

Áriyne, búl jerde múghalim  qazaq halqynyng basynan keshken Úly asharshylyghy jayly aitamyn dep taqyrypty asha almay,  oghan boylay almaghany, ony balalargha týsindire almaghany birden kózge kórinip túr. Búl taqyryp qazaqtyng jazylmaghan, qany әli kýnge deyin sorghalap túrghan jandy jarasy. Ol jayly aita qalsaq, talay asharshylyq pen júttardy, zúlmat zamandardy basynan keshken, «myng ólip myng tirilgen qazaq»  turaly aitugha tiyispiz. HH ghasyrdyng basynda alty million bolghan qazaq halqy qazir kem degende 40-50 million bolar edi dep jýruimiz de beker emes. Átten, ótken ghasyrdaghy qazaqty jalmaghan eki asharshylyq, kenestik atyp-asu qyrghyny, ekinshi әlem soghysy bolmaghanda...

Qúdaygha shýkir, qazir sol qazaqty qayta tiriltip jatyrmyz, sanymyz on millionnan asyp, elimizde ýles salmaghymyz alpys payyzdan mol asyp bara jatqany kónilimizge demeu. Shyntuaytqa kelgende sol myng ret ólgen qazaqty, myng ret tiriltken kimder? Ol - qazaqtyng analary. Jogharyda keltirilgen mysal býgingi  kýnge  jetu jolymyzda  qazaqtyng úrpaghyn kóbeytuge erekshe ýles qosqan,  jankeshti erlik jasaghan qazaqtyng Analary jayly jaqsy tәrbiyeli әngime aita almaytynymyzdy, analarymyzdyng ómirinen habarsyz ekenimizdi bildiredi. Ia, shynynda da sol analarymyzdyng ómir tarihynan ne bilemiz? Qazaqtyng analarynyn, qazaqtyng sanyn, úrpaghyn kóbeytu jolynda óz ómirlerin qúrbandyqqa shalyp, bar ómirlerin úl-qyzdaryna arnaghanyn baghalap, qadirlep jýrmiz be? Keshegi kýnderge deyingi zamanda asharshylyq, soghys,  jút, indet siyaqty zúlmattar men nәubetterding qasiretin qazaqtyng analarynan kóp kórgen analar bar ma eken..

- Maghan deyin sheshem segiz bala tuypty. Biraq eshqaysysy túraqtamapty, eki-ýsh jasqa kelgende nauqastan, indetten óle bergen, – deydi qazir 77 jastaghy «Qoghalykól» auylynyng tumasy Kýzembay Qojaqúly aqsaqal.  – Jaryqtyq anamnyng sol kezdegi ómirden qalay toryqqanyn, qayghyryp kýn keshkenin qazir kóz aldyma elestetu mýmkin bolmas. Ákem Ongharbayúly Qojaq sol kezde jasy eluden asyp, jasy úlghayyp bara jatqan shaghy. Bala túraqtamaydy. Otaghasynyng artyna úrpaq qaldyra almay bara jatqany anamnyng janyn jegidey jep barady. Ne istey alady? Shesheme osy jaghday qatty batady. Ákemning tughan aghasy Ábdiraman degen kisi anamnyng qayghydan jýdep solyp bara jatqanyn kórip:

- Kelin, myna tómengi jaqta qojadan shyqqan Qúlboldy ishan degen kisi bar. Men seni sol kisining ýiine ertip barayyn depti. Bir baspaghyn jetelep әuliyening ýiine baryp týneydi. Ýide Toqbala degen qart әje bar eken. Áje shesheme aitady: Týnde qanday týs kórsen, shyraghym ertengisin maghan aitarsyng – deydi. Aytsa aitqanynday týnde týs kóripti. Týsinde 8-9 jasar bir er bala kiyiz ýiding esigin bir ashyp, bir jauyp túr. Men kelin týsirip jatyrmyn, esikti ashyp japqan sayyn ýige kelin týsirip jatamyn. Bir kezde syrtta qar jauyp túr eken. Qolyma shelek alyp qalaqpen qardy ýsh shelekke toltyryp saldym. Taghy da shelek әkelip qar salayyn desem qar tausylyp qalypty...

Ertengisin túrghan song shәy ýstinde әjege kórgen týsin aityp beredi. Áje biraz oilanyp bylay depti: - Ei, shyraghym! Bir er bala kóresin, qalghandary qyz bolady. Osy týsindi Alla qabyl etsin dep batasyn beredi.

Ákem kolhozdyng ataqty qoyshysy, «bas shopan» degen ataghy bar. Sonymen 1940 jyldyng kýzinde, kýzem qyrqym kezinde men dýniyege kelippin. Elde jasy 90-n asqan Kýzembay degen shal bolghan eken, osynday shal bolsyn jәne kýzem nauqany kezinde tughan song atymdy yrymdap Kýzembay qoyypty. Mine, sýitip men balalardyng ólimin toqtatqan bala boldym. 1944 jyly sheshem qyz bala bosanypty. Maghan serik bolsyn dep atyn Serikkýl qoyypty. Sýitip bir ýide eki bala boldyq.

Biraq anamnyng oiynda әulie kempir aitqan, mening jalghyz úl ghana bolatynym, qalghandary qyz tuatyny esinen shyqpaghan bolsa kerek. Kýzembayym nege jalghyz bolady, artynan eretin inileri  nege bolmaydy? Osynday oimen jýrgen, qatarynan segiz balany jerlep, ólimderin basynan keshirgen anam búl mәseleni sheshuding jolyn ózi oilastyryp, ózi josparlap jýrse kerek...

.. Bes jasymdy bitirip, alty jasqa qaraghan kezim. 1945 jyldyng mamyr aiy bolsa kerek, óitkeni qoydyng jabaghy jýnin qyrqyp jatqan kezi edi. Sәskege jaqyn úiqydan túrdym, ýide bir bóten qyz jýr. Men oghan qaraymyn, ol maghan qaraydy. Balamyn ghoy, dalagha shyghyp oinap kettim. Keshke qaray sheshem tamaqty iship bolghan song kiyiz ýiding kire berisindegi ong jaghynan oryn dayyndap tósek sala bastady. Ákem osy ong jaqtaghy oryngha, tanertengi men kórgen qyzben birge jatty. Tanerteng ekeui birge túrdy. Men «búl kim» dep oilanyp jýrmin. Týsten keyin ghana sheshemnen «búl kim» dep súradym. Sheshem: «Ol saghan «apa» bolady, «apa» dep ait. Ol әkenning әieli bolady, mening sinlim – dedi. Sodan ol qyzdy «apa» dep kettik. Apamnyng aty Kýlhanys, 1925 jylghy, әkem 1887 jylghy, arasy 38 jas, anam 1905 jylghy, ózing eseptey ber, әkem sol kezde 58 jasta. Apam kýieuge shyqqan song bir aidan keyin soghys bastalyp, kýieui sodan habarsyz ketipti. Anam Kýlhanysty әkemning rúqsatynsyz,  ózi qúda týsip apamdy әkelip әkeme qosypty. Ákem kónbegen, biraq anam kóndiripti.

Endi sheshem turaly aitayyn, aty Aysary, alashanyng derbis ruynan, «Shaghan» auylynyng tumasy. Al Kýlhanystyng ruy bәibishe Sarghasqa. Kýlhanystyng sheshesining aty Zeynegýl, ruy Alasha, mening anama tuys bolyp keledi, ol kisini apa deytin. Mine, kórdiniz be, anam Kýlhanystyng sheshesimen kelisip apasynyng qyzyn kýieuine әieldikke alyp bergen. Kýlhanys apam mening sheshemdi ómir boyy «apa» dep ketti. Aytpaqshy, keyin estidim, Kýlhanys apamdy ýige әkelip әkeme qosqannan keyin sheshemning aghasy jәne әkemning inisi anama qatty úrysypty: «Qartayyp otyrghan joqsyn, 40-a endi ghana keldin, ne keregi bar ol әieldin, eki balannyng nesibesine ortaq qylyp» depti. Sonda sheshem olardyng ózderine úrsyp betterin qaytaryp tastapty: - Nesi bar, erteng Kýzembaydyng at baylary bolady, bauyrlary kóbeyedi. Jalghyzdyqtan tuystyng kóbi jaqsy emes pe!

1945 jyldyng ayaghy, jeltoqsan aiy bolsa kerek, malshylar týgel qyrdan oralghan song auylgha sot keldi. Ol kezdegi kolhozymyzdyng aty «Molotov». Sot әkemizdi eki әiel alghany ýshin sottaugha kelipti. Ákem: «men әiel alghan joqpyn, anau әielden súra» depti. Sheshem:  «Oghan әiel alyp bergen men, men onymen ajyrasqanmyn, qazir bólek túramyn» dep sotqa jauap beripti. Sot 1000 som aiyp tólesin dep әkeme ýkim shygharypty.

Al endi Kýlhanys apamnan tughan balalardy aitayyn. 1946 jyldyng kókteminde apam qyz tudy, 1948 jyldyng kýzinde úl tudy, әkem ol kezde 61-e bolghandyqtan aty Alpysbay boldy. 1950 jyldyng kýzinde Týlkibay dýniyege keldi. IYtimiz sol kýni bir týlki ústap әkelipti, sodan aty Týlkibay boldy. 1952 jyldyng 12 sәuirinde apam úl tudy. Balalar jalghasa bersin dep sheshem atyn Jalghasbay qoydy. 1954 jyldyng 1 qyrkýieginde apam Ásemkýldi dýniyege әkeldi. Biraq auyl sovetting hatshysy bolyp isteytin Ásem degen qaynysy bar edi, qújat toltyrghanda ol kisi Ásemkýlding atyn Ayymkýl bolsyn dep kuәligin solay toltyryp jiberipti.

Anam da apammen qatarlasyp bala kóterip jýrdi. 1947 jyly Meyizkýl qaryndasymdy, 1950 jyly Aqkenje qaryndasymdy dýniyege әkeldi, sheshem Aqkenjeni kenjem dep ataytyn. Mine, kórdiniz be, bir ýide osylay toghyz bala óstik. Kimning kimnen tughanyn eshkim bilmeydi. Apam balany tuyp emshekten shygharghan song anamnyng qoynyna salady, bәrining anasy ýlken sheshem siyaqty. 1959 jyldyng jetinshi qyrkýieginde 72 jasynda әkem qaytys boldy. Apam sol kezde bar bolghany 34 jasta. Bir ýide eki әiel. Barlyq auyrtpalyq osy eki әielding moynynda. Soghan qaramay kolhozdyng auyr júmysyn istep bәrimizdi aman-esen er jetkizdi. Adamdardy uysynan shygharmay ústap túrghan kolhoz zamany, zeynetaqy degen joq. Árkim óz kýnin ózi kóredi. Azyn-aulaq uaq mal men siyrymyz bar. Sol kezde mektepti bitirgenmin. Ol kezde kolhozshylarda pasport (tólqújat), metrika (tuu turaly kuәlik) degender bolmaydy. Qalagha ketuge rúqsat joq. Rúqsatsyz qalagha ketip júmys istep jýrgenderdi júmystarynan shygharttyryp alyp keletin. Meni zorgha degende qalagha ýsh ailyq traktordyng oquyna  jiberdi. Biraq mamandyq alghanymnan ne payda, traktor aidaugha rúqsat bolmady, qara júmys istedim. Ini-qaryndastarym da qara júmys istedi. Meyizkýl dýkenshining oquyn oqydy, biraq kópke deyin júmysqa túra almady. Sýitip jýrgenimde armiyagha shaqyrylyp, kolhozdan ketip «bostandyq» aldym.

Armiyadan kelgen song qalagha oralyp sonda túraqtap qaldym. Ýidin  (úldyn) kishisi Jalghasbay, biraq ol әli jas. Anamnyng maghan kelgisi keletinin bayqadym. Bir kýni keldi. Endi qalada otyryp Kýlhanystyng jaghdayy qalay eken, soqpay ketti ghoy, qoly tiymey jýr-au dep jii saghynatyn boldy. Elde eshtene joq qoy dep azyn-aulaq  tamaq, basqa zattar bolsa sybaghasyn dayyndap qoyatyn. Sheshem 82 jasynda dýnie saldy. Qaytys bolarynyng aldynda: «Ey, Kýzembay, elge barar jolda eki-ýsh beyitting qorymy bar. Qaytys bolghan adamdy jolda mola bolsa attatpaydy degen búrynnan qalghan sóz bar. Meni reti kelse shanyraqqa, Jalghasbaydyng ýiine aparyndar dedi. Auylgha apardyq. Bir aptadan keyin kózin júmdy. Shalynyng qasyna qoydyq. Úl-qyzdary, kelinderi jylap jatty. Biraq, Kýlhanys apamnyng dauysy erekshe basqa estildi. Eldegi abysyn-ajyndary apama erekshe tәnti boldy. Kýlhanys apam 85 jasynda qaytys boldy. Apam ekeui 43 jyl birge túrdy, eki әielding balalary degen  qylauday da sezimdi tudyrmady. Apaly-sinlili siyaqty bolyp ómirden ótti. Ekeui bir kýnde – 6 mausymda dýniyemen qoshtasty, biri 1987 jyly, ekinshisi 2010 jyly. Jylda ekeuine bir kýnde qaytqan kýnderinde dúgha baghyshtaymyz. Ekeuining de qaytys bolar aldynda aityp ketken sózderi: «Auyz birlikte bolyndar, júrtqa әngime bolmandar». Sol ósiyetti әrqashan esten shygharghan emespiz. Jogharyda aittym ghoy, Meyizkýl qaryndasym biraz uaqyt dýkenshilik júmysqa ornalasa almay  jýrdi dep. Ol kezde auyldaghy saudanyng bastyghy selipo, ortalyghy Kirov kolhozynda, bastyghy Adyranova Erkesary. Keyin bildik, Erkesary qaryndasyma júmysqa aludy nege sozghanyn  bylay týsindiripti: «Men seni júmysqa alayyn desem, auyldyng kәnigi dýkenshileri aitty, olar eki әielden tughan, múnday jauapty júmysqa alsa әrtýrli jaghdaylar tuyp qaluy mýmkin» dep eskertkenin aitypty.

Apam qaytys bolar aldynda balalarynyng bәrin shaqyryp: - Myna Kýzembay bir tóbe, qalghandaryng bir tóbesinder. Endigi ýlken osy Kýzembay, silandar – dedi. Apamnyng sol aitqanymen jýrip jatyrmyz. Syilastyqtarymyz airyqsha. Til men kózden tipәi, tipәi.

Qos ananyng arqasynda qazir Qojaqtyng toghyz baladan taraghan әuleti mәueli bәiterekke ainaldyq, jinalsaq bir auyl bolamyz. Ia, «myng ret ólgen» qazaqty  «myng ret tiriltip» qazaqtyng sanyn toltyryp kele jatqan, yntymaq pen birligin saqtap kele jatqan osy Analar emes pe...                         

S.Jýsip

Abai.kz

6 pikir