TÓZE BILETIN ÁYEL –

ENG BAQYTTY, KEMEL ÁYEL!

«Qayghy kelse qarsy túr qúlay berme,

Qyzyq kelse, qyzyqpa, onghaqqa erme.

Jýregine sýngi de týbin kózde,

Sonan tapqan – shyn asyl, tastay kórme».

Abay.

«Shyn hәkim, sózing asyl – bagha jetpes,

Bir sózing myng jyl jýrse, dәmi ketpes».

Maghjan Júmabaev. 

Keleshegim, Alash úl-qyzdary!

Esti de tekti adamnyng iyghyna týsken auyr salmaqty qalay bolghan kýnde de shydamdy kisilikpen jene biluding ýlgi ónegesin ozdyra bilu kezeni – aqyl-parasat pen tózimdi qayratkerliktin, tәlim-tәrbiyening útqyrlyghy synalar kezeni de ekeni esterinizde ýnemi bolsyn.

Ólenshige ókim joq. Sebebi bolyp jatqan azghyndaugha qatysty el, últ, halyq, úrpaqtyng qamy ýshin óz pikirin ashyq aitugha әri qúqyly, әri mindetti.

Memleket ishten shekten tys irip-shirip, asa qauipti dәrejede iyistenuge baylanysty at qoragha ainaludyng aqyry qay zamanda da onyng kesapaty zor bolghany belgili. Nege?

Óitkeni qabiletsiz adam kópirme sózge, qúr uәdeni ýiip-tóguge airyqsha ýiir keletindigin, ótirik aitugha kelgende sheber, kózboyaushylyq jasaugha kelgende asa isker keletindigin uaqyttyng ózi shýbәsiz dәleldeumen keledi. Endeshe búnday opasyz is-әreketting saldarynan otbasylyq túrmys-tirshilik túralady, kóterem túqym jútady, tәlim-tәrbiye, tәrtip qúrdymgha qúlady. Árkim ózinshe ólmesting kýiin kýittep, әupirim dep tirshilik keshuge mәjbýr. Biraq, ay jaryq, eng kedeyi de, eng kýisizi de, ýisizi de... tekqana qazaq. Býgin túrghyzylghan baspana, mektep, auruhana... ertenine qúlap jatyr. Qysqasy, kóripkel Abylaydyng týsine kirgen qorqynyshty epizodty eske týsirsek – anyghy biz bituding aldynda túrmyz.

Ayta-ayta Altaydy, Jamal apam qartaydy degendey, ol ol ma, bolashaq úrpaqty tәrbiyeleytin mektep mәselesi, mekteptegi bilim dengeyi, ýshtildilik degen sayasat, kiriptar, kýisiz ústazdardyng  júghymsyz jalaqysy, eldegi ekologiya, auru-syrqaudyng shekten shyghuy, ólim-jitimning kóbengi, dәrigerlerimizding soraqy salghyrttyghy men nadandyq kýii, kýn sayynghy qymbattaudyng jýgensiz sharyqtauy, kezinde dýrkirep gýldengen auyldyng molagha ainaluy, qazaqtyng basy aughan jaqqa bosyp ketui... búlardyng bәri-bәri aqyl-esi týzu adamdy da, jibi týzu qoghamdy da bey-jay qaldyra ala ma? Soraqy súmdyq.

Mine, qabiletsizdik jaylaghan qoghamnyng kesapatynan, kýlli últ, halyq, úrpaq zardap shegip, el-júrt búryn-sondy estip-kórmegen qylystyng týrleri shekten shyghyp, ushyghyp barady. Áleumettik tensizdik pen әdilettik jayly әngime taghy bar.

Osyghan oray ómirlik qiyndyqqa qarsy shydamdylyq tanytugha qatysty, kez kelgen auyrtpalyqqa tótep beruge qatysty qazaq talqylaytyn taqyryp bastan asady. Attyng eri moynyna ketuge mәjbýrleuden әri asa almaytyn býgingi últsyz jabayy qoghamnyng últqa, úrpaqqa tiygizip otyrghan asa auyr qasiretterining sany da kóp, qaterli zardaptary da sheksiz. Sonyng bir dәleli retinde qazaq otbasynda jii kezdesip jatqan kiykiljinge qatysty az-maz bolsa da toqtala ketelik. Árbir qazaq otbasyn kóregen ónegeli iskerlikpen aman saqtap qala alsaq qana, el basyna kýn tughan kezde olar da eldi aman saqtap qala alady.

 Áyeldi úrugha erkekti ne mәjbýrleydi?

 Keleshegim, Alash balasy, esinizde bolsyn!

Ómir – teniz, adam – qayyq.

Ómirlik tirshilik barlyq uaqytta taqtaydyng betindey tegis, aranyng balynday tәtti bolmaydy. Ómir bolghan song san aluan qiyndyqtary – adyry men búdyry, suyghy men jymyghy, qyzyghy men shyjyghy, qysqasy, búnyng bәri de kez kelgen shanyraq iyelerinde kezdesetin ómirlik dýniye. Biraq,

Desek te kez kelgen qiyn-qystaugha kóne bilgen, tap bolghan ómirlik auyrtpalyqqa tótep bere bilgen, qajymas qayratker, tózimdi, shydampaz әielding ghana ómirlik baqyty bayandy, jenisti jemisteri zor bolatyny әu bastan әmbege ayan. Biraq...

Últ, úrpaq ýshin kerekti derek qajet pe?

Eger qajettilikti kórip otyrghan bolsanyz, qadirmendi oqyrman, últ, úrpaq ýshin asa qajetti dýniyelerdi kópshilikting nazaryna bәrimiz de bir kisidey júmylyp, ýnemi úsynyp otyrudan, elding kókirekkózin ashu maqsatynda jan-jaqty aghartushylyq úly qyzmetinen jalyqpay, qajyrly belsendilikpen at salysqanymyz jón bolady.

Endeshe mendegi úzaq zertteu kezindegi otbasy mәselesining ózekti týp negizine qysqasha ghana jýginer bolsaq, otbasynda bolatyn qasiretting kópshilik jaghdayda, tipti bәri derlik tek qana әielding eng aldymen tilining úzaruynan, ózin-ózi qatang týrde qadaghalap, aitqan sózderin, istegen isterin tereng talday almauynan... bastau alady. Jauapsyz, opasyz is-әreketterimizding týbi erte me, әlde kesh pe, әiteuir jauyghudy tughyzbay qoymaydy.

Qazaq qyzdary – Aynalana qara! Qúrghan otbasyng – ottan da ystyq, suytyp alma!

Qúday auzyna salghan bolar, nemerem Asanәliyding birde: «Kóp sóz – aqyldy adastyryp, qatardan qaldyrady, esepten janyltyp, útymdy paydadan qaghady» degen sózi este qaldy.

Rasynda da, sózi az, ýlgili ónegesi orasan zor, izdenimpaz, kemel, kemenger adam otbasyn kez kelgen qatardan, tipti ozyq degen otbasynyng ózinen de oq boyy ozdyra alatyny dausyz ghoy.

Barlyq pәle «sen óitpeysing de, býitpeysin... Ózgeniki – altyn, meniki – masyl» siyaqty dinkildep eregisti kesirge ýndeytin, bastaghy miyndy aghugha jetkizetin týrtpektegen qyrsyq, qyrshanqy sózden bastau alyp, ayaghy úrys-keriske ainalady. Úrys-keris alghashqy kezende siyrek, keyin jiyi, tipti kýnde, keyde saghat sayyngha auysady. Erkekke, әsirese balalarynyng kózinshe namysyna tiyetin boqtyq sózding nebir anayy týrleri qarsha boraugha jetedi. Búl óz kezeginde, sóz joq, әke-sheshe arasyndaghy jyluy, әsirese әkening kónili suyy bastaydy. Otbasy jyluy múzgha ainalyp, qatygezdik oryn alady. Mýlde jylymaytyn qara tasqa ainalyp, yntymaqty jyludyng qalpyna qayta oralmas kýii jýrek týbine úyalaydy. Kektenuding buraday búrqasynyn oyatady, úlghaytady, ushyqtyrady. Shyny shytynap, bomba jarylady. Sonda erin otyrsa – opaq, túrsa – sopaq etudegi әielding kóksegeni ne? Esek etu me? Álde, ýiden quu ma? Búl qanday danalyqqa jatady? Otbasyna qarap bala ósedi. Biz úrpaqqa qanday tekti ýlgi, ónege kórsettik? Ertengi kýni kórgenin qaytalaydy ghoy. Mine, búlardyng bәri de týptep kelgende shekten shyghyp, erkek týbegeyli araqqa salynugha, qylmystyq әreketter jasaugha iytermeleydi, arty orny tolmas qasiretke úlasady. Qasiretting eng auyry sәbiyler ólsheusiz zardap shegedi, kónil-kýii shekten tys kýirep, densaulyghy búzylady, baqytsyz ómir keshedi... Qasqyr da úyasyna qastyq jasaugha barmaydy... Áke men sheshening mahabbat-meyirimine birdey qanyqpaghan sәbiylerding keleshegi qalay bolmaq? Búl sonda kimge tiyimdi?

Adamzat balasynda ne kóp, oy kóp, maqsat kóp. Alash alyptary men ata-babalarymyz bizge mindetti týrde qapysyz oryndaugha qaldyrghan altyn amanattary taghy kóp. Sondyqtan bizdin, býgingi iysi qazaqtyng eng negizgi úly maqsaty – densaulyghy nyq, eng myqty últ, jahandyq bәsekege qabiletti, bilimdi, bilikti, kýreskerlik belsendiligi kemel, ruhy asqaq, sapaly úrpaq qalyptastyra biluding ónegelerin qaytken kýnde de ozdyra bilu, dúshpanymyzdy kýiindiru, dosymyzdy sýisindiru emes pe?!

Jaqsy әiel – yrys, jaman әiel – úrys

Sorly qatyngha tap bolsan, kýiki ómiring jútamay, úl-qyzdaryng sorlamay qalmaydy.

Mәselen, otbasynda әiel kýieuining ýnemi qúlaq etin jep, jýike-tamyryn myjyp, tezirek tozugha jetkizip, tynysh jatqan jynyn eriksiz qozdyryp, ashu-yzasyn shekten shygharyp, týbegeyli kýireuge, otbasyndaghy jylylyq qúryp, jauyghugha týsirmey qoymaytyny dausyz. Sóitip, aqyrynda erkek óz әielin úryp-soghugha mәjbýrleytin, basqa da adasushylyq әreketterge iytermeleytin tek qana otbasyndaghy әielding kesirli tilinen, tәrbiyesiz minezinen, aqyl-sanasyzdyqtan, últsyz, teksiz, tәrbiyesiz, mәdeniyetsiz, mәngýrt, kórgensiz bolmysynan ekeni aidan da anyq aqiqat.

Aqyly joq adamdardyng – el, últ, úrpaqty azdyrmay qoymaytyn kesapatty әreketteri zor bolady.

Ol ol ma, qazaq qauymyndaghy qyz, әiel bitkenning bәri de qit etse «teng pravolymyn», «ne istesem de ózim bilemin» deytúghyn asa apatty ózimshil aiyqpas dertke úshyrap, últtyq ozyq qúndylyq pen imany asyldyq ataulynyng bәrinen de ajyrau kesapatynan ekeni, sonday-aq, әiel barlyq uaqytta ózin-ózi tek joghary sanap, otbasyn ýstemdikpen biyleuge opasyz qúmarlyghynyng airyqsha artuynyng apaty taghy bar. Qazaqtyng týbine týbegeyli jetip jatqan da osy apattar. Sayyp kelgende, búnday әielderding qazaq últyna, onyng mәdeniyeti men salt-dәstýrlerine, otbasyna airyqsha inkәrlikpen kirshiksiz adal bolu, el, últ, úrpaq qamy ýshin minsiz qyzmetting eng ozyq ónegesin kórsete bilu degen siyaqty qaghidaly úghym-týsinikting de, patriottyq qasiyetting de olardyng oy sanasynda, ón boyynda mýlde bolmaydy. Jat elding erkekterine kýieuge shyghyp, baytaq eldin, últtyng abyroyyn essiz-arsyzdyqpen ayaqqa taptap jatqan da, kórge tiriley kómip jatqanda solar. Sonda búlar әke-sheshesiz kýide ósken be, qalay? Bar bolsa, qyzymen qosa, olar qatang jazagha nege tartylmaydy? Olar qay betimen, qalaysha jer basyp jýr?

Mine, búlardyng bәri – búltartqysyz shyndyq.

Sonymen qatar eldi jaylaghan últsyz, teksiz, tәrbiyesiz, kýressiz... erkek óz otbasyna da, Otangha da tirek bola almaydy.

Shyndyghynda da últsyz, jigersiz, kýressiz, mәngýrt erkekting ózining otynyng basyna ie bola almauynyn, bala-shaghasyn ónegeli útqyrlyqpen basqara almauynyng kesapattary jayly eng qasiretti әngime óz aldyna erekshe bir tóbe. Óitkeni býgingi erkekke qatysty mәsele – ótken tarihymyzda búryn-sondy bolyp kórmegen soraqy súmdyqqa ainalyp otyrghan, tendesi joq joyqyndy últtyq qasiretke ainalyp otyrghan, eng ózekti mәsele, mine, osy.

Búlardy memlekettik dәrejede shúghyl týrde qolgha alyp, sheshu qajettigi kezek kýttirmeytin strategiyalyq  ózektitaghdyrsheshti mәselelerding biri.

Apyr-ay, shyndyq qanshama asa auyr bolsa da, istegen opasyz әreketterimizdi der kezinde moyynday biluding ózi de, búl – erlik. Keyin sol opasyz baghytty shúghyl týrde jaqsy jaqqa qaray ózgertuge, janasha ozyq ómir sýruge, ózin-ózi jetildire biluge qúlshyna biluding ózi de, búl – iri kisilik.

Qazaq qauymynda «Adasqannyng aiyby joq – qaytyp ýiirin tapqan son» deytin ataly sóz bar. Demek, әiel bolsyn, meyli erkek bolsyn óz qatesin ózi bilip, aqyl-esin, etek-jenin yjdahatty kýimen jinap, serippedey serpilis pen silkiniske týsip, ómirlik bәsekeli jarysynda qatar-qúrby, zamandastarynan oq boyy ózin de, bala-shaghasyn da ozdyryp jatsa, búl – tendesi joq ghaniybet qoy! Sonda ghana endigi jerdegi ómirimiz jana baghyttyng ozyq janasha arnasyna tezirek týsetini aqiqat. Qysqasy, býgingi qazaq eline «Alash otbasyn asyldandyrmay ólmeymin!» deytin qayratker, tekti úldar men qyzdardy qaulata bilu auaday qajet.

Álbette, qaytken kýnde de, ómirlik aghymdy ozyq dәrejede janasha janartu men jaqsarta biluge yjdahattyqpen qúlshynu, biyik belesterge inkәrlikpen úmtylu, búl – jaqsylyqtyng nyshany.

Eng bastysy әiel baqyty – otbasy baqyty ekenin dúrys úghynyp, tereng týsinip, sol aituly ýzdik baqytqa qalay bolghan kýnde de qol jetkize bilu jolynda janqiyar mýddelilikpen kýrese bilu, búl – baqyt ataulynyng úlysy.

Sondyqtan da endigi aghymdaghy uaqyttyng bәrinde adastyrmaytyn últtyq úly komposty qolgha ala otyryp, danalyq pen úlylyqtyng sara jolyna týsu ýshin, tómendegi aqyl-kenesterdi qazaq qyzdarynyn, әsirese otbasyn qúrghan әielderding nazaryna úsynghandy jón sanadyq.

Sózding shyny kerek, úsynghaly otyrghan janashyrlyq aqyl-kenesterimiz qazaq qyzdary, últsyzdyqpen, teksizdikpen, tәrbiyesizdikpen... mәngýrttenuding asa auyr kesapatty qasiretterinen shúghyl týrde arylyp, útymdylyqpen janasha janghyrudyng da, janarudyng da, asyldanudyng da, kemeldenuding de eng tóte joly, dana baghyty ekenin kórsetu.

Álbette ózining últsyz, әlsiz... dәrejedegi әke-sheshesinen, ata-әjesinen mindetti týrde oza bilu ýshin aldymen boyjetken qyz zaman talabyna say ózin-ózi tәrbiyeley bilu, tili men minezin qatal tezge sala otyryp, jónge týsirip, dara jolgha sala bilu, aqyrynda qatar-qúrby, zamandastarynan oq boyy oza bilu, búl – tekti kisilikting belgisi. Búl – kemel izdenimpaz, qaysarlyqtyng ainasy.

Sonymen...

El ýlgi-ónege tútugha,

últ anasy bolugha qanday әiel layyq?

Áyel tili qysqa, keshirimpaz,

Ádebi núsqa, bilikti talghampaz,

Otbasyn saqtay bilude sabyrly,

Týsinistik pen ústamdylyqta shydampaz,

Ashu-úrysqa týspeytin izdenimpaz,

Ósek-ayangha ermeytin ozyq tәrbiyeli,

Azghyndaugha barmaytyn salmaqty,

Meyirim núryn ainala tógetin aqyldy әiel,

Alashtyng túqymyn kóktetip, órbituge qúmar,

Otbasyn qaytkende de baqytty etuge qúshtar,

Adal ananyng aq uyzyna tolyqqandy jaryghan,

Inabatty, ibaly qyz, әiel, búl – eng dana әiel!

Búnday әiel – últ anasy bolugha eng layyqty әiel!

Búnday tekti әieli bar qazaqtyng otbasy ónegeli,

Úl-qyzdary men nemere-shóbereleri úlaghatty,

Qoghamdyq ortada abyroy-bedeli asa joghary,

Ómirlik baqyt júldyzy qashanda asqaq bolady.

Keleshegim, Alash úly men qyzdary, esinizge saqta!

Sizder eng aldymen bir-birlerinizdi minsiz dәrejede janqiyarlyqpen qorghay biluge kelgende, qasterley biludi ozdyra biluge kelgende tendesi joq últtyq túlghagha ainalugha, kemenger pana bolugha airyqsha mindettisizder. Adasugha eshqandayda qaqymyz joq. Óitkeni, Ar aldynda – Dar aldynda túrsyzdar. Búny óle-ólgenshe úmytpa! Búl – bir. Ekinshiden, últtyq namysty minsiz qorghay bilude, ardy kirshiksiz saqtay bilu de, otbasyn baqytty ete bilu de – erlik! Ýshinshiden, tekti kóregendik pen esti kisilikke layyq danalylyghy men ónegesi zor, úlaghaty mol, izdenimpaz da kemenger әke-sheshe bola bilu, qaldyrghan izi úrpaqqa ónege, ósiyeti ýlgi, abyz ata-әjege ainala bilu – naghyz kemeldik! Tórtinshiden, ótken ata-babalarmen emes, endigi jerde, HHI ghasyrda tek tekti, jan-jaqty bilimdi, bilikti, kemenger túlgha etip órbitken úl-qyzdarymyzben, nemere-shóberelerimiz, shәkirtterimizben ghana әlem aldynda tik túryp maqtana alatyn, marqaya alatyn altyn ýrdisterdi tezirek ornyqtyryp, ozdyra bilu – kósegeni kórkeytetin kósemdik! Besinshiden, kýlli últ, halyq, úrpaq aldyndaghy qaryzymyz ben paryzymyzdy minsiz dәrejede ótey bilu – qyl kópirden sýrinbey tek qana asa airyqsha mәrtebeli abyroymen óte bilu ekenin eshqashanda úmytpa, altyn keleshegim! Altynshydan, «Qazaq eli, әlemdik 30 elding qataryna, tek qana 30 million qazaqpen qosyl!» pәrmendi últtyq úly úsynysty jýzege tezirek asyru maqsatynda bәrimiz de júdyryqtay júmylyp, erekshe janqiyar belsendilikpen at salysu – bar qazaqtyng aldynda túrghan eng altyn әri úly mindet! Jetinshiden, qazaq halqy tek kóshbasshy bolugha layyq kemenger úl-qyzdardy qaulata biluge ghana jaralghan!

Qazaqtyng sanynyng ósui de, óshui de, últyn janynday erekshe kýimen sýie biletin, patriottyq ruhy asqaq, tekti qyz-kelinshekterding erekshe mýddeli belsendiligi men qajymas qajyrlylyghyna baylanysty.

Imangha, tәubene kel, ayauly aru, sýiikti qyz-kelinshekter!

Sizder qoghamnyng gýlisizder! Erte solmanyzdar, últ keleshegin tereng oilanyzdar. Sizder eng meyirimdi apa, janashyr qaryndas, mәngilik asyl jar, ayauly da ardaqty ana, ónegeli altyn әjesizder. Jana ghasyr – janashyl jasampazdyq pen bastamashyl jana patriottyng airyqsha belsendiligin kýtedi. Otbasynda óz erlerinizdi qasterlep, qúrmettey bilinizder, sýiinizder. Qoghamdy, әsirese erkekti tereng tebireniske, jana silkiniske týsire otyryp, birge syrlasynyzdar! Bir-birlerinizge ainymas janqiyar tirek, suyspas mәngilik sýienish bola bilinizder. Adamzatta kópbalaly bola bilu, tendesi joq eng iygilikti úly isterding ishindegi әiel baqyty – әlemdik úly baqyt!

Ómirge bala әkelu – ómir men ólimning arpalysqan sәttegi eng qauipti qyl kópirli tajalynan aman qalu, keyin olardy qajymas izdenimpaz iskerlikpen ayaghyna túrghyzyp, kóregen kemeldikpen san salagha samghata bilu – kózsiz eren erlik ekenin jaqsy týsinemiz.

Alayda soghysta batyr bolu – bir sәttilik, uaqytsha ghana batyr. Adal, shyn batyr – ómir boyyna, óle-ólgenshe janqiyar halyqshyl, shynshyl, turashyl, kýresker, qayratker bolady. Býkil el, últ, úrpaq, shәkirtti baqytty ete bilu maqsatynda ómirlik shyndyq ýshin shayqasyp, aqiqat ýshin aiqasyp, attan bir sәtke de týspey tәuelsiz eldik ýshin alysyp ótedi. Qaharman batyr – kýresker batyrlyq pen prinsipshil asyl azamattyqtyng ozyq ýlgi-ónegelerin býgingi jәne keleshek úl-qyzdarymyz ben nemere-shóberelemiz, shәkirtterimiz ýshin ýnemi jetildire otyryp, qúryshtay shyndap, ozdyryp ótedi.

Al Sizder, aq jaulyqty analar, mәngi qaharman batyrsyzdar! Sizder janqiyar kýidegi  kýreskersizder! Sizder qajymas qaysar qayratkersizder! Sizder ómirlik qaharman batyr bola biluding altyn simvolysyzdar! Kópbala órbite bilu danalyghyn ozdyra týsinizder!

Qoryta kelgende aitarymyz: «Shygharmashylyq iyesining baqyty – taqyrybyn tabumen baylanysty» demekshi, Úly Dalanyng qazaq úrpaghynyn, әsirese arularynyng eng úly maqsaty – HHI ghasyr sahnasynda óz dara jolyn qapysyz tauyp, dana joldyng sara arnasyna týsip, qazaq degen Mәngilik elding Kókbayraghyn jelbirete bilu, býtkil el, últ, úrpaq, otbasy mәrtebeli abyroyy men merekeli mereyin kókke asqaqtatu baghytynda әlem júrtshylyghyn tanqaldyrmay qoymaytyn dәrejede bola bilu bolsa kerek.

Olay bolsa, osynau úly jolda ayanbay ólsheusiz ter tógip, eleuli ýles qosyp, Qazaq elining bolashaghyn bayandy etu, Tәuelsiz eldigimizdi túghyrly qyp, mәngilik órkeniyetti el bop qalyptasa biluding jolynda namysty janyp, minezdi týzep, birimizdi-birimiz ónegeli qaysar belsendilikpen ýnemi qamshylap, janasha ozyq ta ónegeli, ýlgili ómirmen algha nyq qadam basuymyz qajet!

Kósegesi kógerip, kórkeyip, gýldengen irgeli el bolamyz desek, erin qasterley bilude jaman aty shyqpaytyn tәrbiyeli, kórkem minezdi, ibaly, inabatty qyzdy, otbasyna minsiz qorghan bola biluge layyq kýreskerlik ónegesi zor, kemel úldy qaulata bileyik, qazaq!

Búl әke-sheshe men ata-әje ýshin tendesi joq mәrtebeli abyroy jәne eki dýniyening de eng jarqyn baqyty!

Moldaghaly Matqan, Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz