Qazaqstan halqynyng sany 2017 jylghy 1 qyrkýiektegi kórsetkish boyynsha 18 074,1 myng adamgha jetti, dep habarlaydy Baq.kz aqparat agenttigi.

2009 jylghy sanaq boyynsha qazaqtar el túrghyndarynyng 63%-yn  qúraghan. Odan bergi 8,5 jyl ishinde qazaqtyng sanyn 70%-gha jetti dep baghamdasaq, qazaq sany 12 500 000-nyng ýstine shyqty dep, baghamdaugha әbden bolar.

Shetelderdegi qazaqtardyng sanyn 2014 jyly Týrkiya ýkimeti jariyalapty:

1. Ózbekstanda resmy derekter boyynsha 2 million 500 myn;
2. Qytayda 2 million 250 myn;
3. Reseyde 1 million 310 myn;
4. Mongholiyada 120 myn;
5. Týrkimensanda 125 myn;
6. Aughanstanda 45 myn;
7. Týrkiyada 30 myn;
8. Germaniyada 17 myn;
9. Tәjikstanda 16 myn;
10. Iranda 53 myng 700;
11.  Ukrainada 15 myn;
12.  Fransiyada 15myn;
13.  AQSh-ta 10 myn;
14.  Belarussiyada 5 myn;
15.  Kanadada 5 myn;
16.  Ázirbayjanda 3 myn;
17.  Gruziyada 3myn;
18.  Pәkistanda 5 myn;
19.  Moldvada 3 myn;
20.  Angliyada 2 myn;
21.  Litvada 3 myn;
22.  Shvesiyada 1 myn;
23.  Estoniyada 1 myn;
24. Armeniyada 1 myn;
25. Avstraliyada 1 myn;
26.  Argentinada 700;
27.  Iordaniyada 300;
28.  Izrailide 200;
29.  Finlyandiyada 64;
30.  Belgiyada 2 myn;
31.  Austriyada 900 dep kórsetken.

Búl esepke sýiensek,  búdan 4 jyl búryn jer betinde Qazaqstannan tys jerde 6 321 564 qazaq bar eken. Demek, qazirgi esep boyynsha jer jýzindegi qazaqtardyng sanyn 20 milliongha jetip qaldy deuge negizimiz bar.

Alayda, resmy derekpen shynayy derek say kele bermeydi. Oghan sebep te joq emes. Shyn mәninde әlemde qansha qazaq baryn eshkim bilmeydi. Kenes ókimeti qúrylar kezde qanshama bauyrymyz qughyngha úshyrap shekara asyp ketti. HH ghasyrdyng basyna deyin Qazaq jeri bolyp kelgen biraz aimaghymyz kórshiles memleketterge ótip ketti. Mәselen, Reseyge alghashqy astanamyz bolghan Orynbor, Ózbekstangha Tashkent, al, Qytaygha býtin bir Shyghys Týrkistannyng kólemdi bóligi berildi. Ol jerlerde ómir sýrip jatqan qazaqtar bayyrghy atamekenderinde qaldy. Sondyqtan osynday tútas alyp aimaqtardyng bayyrgha halqynyng sany búdan әldeqayda kóp boluy әbden mýmkin. Mysaly, Ózbekstanda tólqújaty boyynsha ózbek bolyp jýrgen qandastarymyzdyng da bar ekeni belgili. Osynday jaghdaylar Qytay, Mongholiya, Qyrghyzstan sekildi qazaqtar kóp shoghyrlanghan aimaqtarda da bolmauyna kim kepil. Onyng ýstine Týrkiya jýrgizgen esepte Qyrghyzstandaghy qazaqtar kórsetilmegen. Qyrghyzstandaghy qazaqtardyng sany  2004 jylghy esep boyynsha 65 myng shamasynda delinedi.  Beyresmy mәlimetterge sýiensek, qazir әlemdegi qazaqtardyng sany 50 milliongha juyq kórinedi.

«Ótken jyly elimizge arnayy is-saparmen kelgen Týrkiyanyng sol kezdegi premier-ministri Ahmet Dәuitoghly týrik pen qazaqty tuys, qany da, jany da bir úlystar retinde beynelep «Týrkiyada meni qosqanda 78 million 600 myng qazaq bar» – dep aghynan jarylghan edi. Osymen qosqanda әlemdegi  qazaqtardyng sany 130 milliongha juyqtap qalady.

Biz kýshti boluymyz kerek, kýshti bolu ýshin kóp boluymyz qajet. «Kóp qorqytady, tereng batyrady», – degen sózdi úmytpaghanymyz jón. Ua, Allam, qazaqtardyng sanyn qytaylardan kem qylma» (Aziz JÚMADILDAÚLY «ÁLEMDE 130 MLN. QAZAQ BAR EKEN. http://osken-onir.kz/lemde-130-million-aza-bar-eken/).

Alayda shetelderdegi bauyrlarymyzdyng jaghdayy songhy jyldary kýnnen-kýnge kýrdelenip barady. Mysaly, Resey birde-bir qazaq mektebin qaldyrghan joq, bәrin japqan. Búnday jaghday tek qana Reseyde emes, ózge elderde solay bolyp jatyr. Búghan Qazaqstan biyligi de eshtene istey almaydy. Sebebi, olar sol túrghan elderining azamaty. Sol elding zanyna baghynady. Al, anau Qytay qazaqtarynyng adam aitsa nanghysyz, jan týrshigerlik jaghdaylaryn teledidar men internetten kýnde estip, kórip otyrmyz. Demek, qazir qimyldamasaq, keleshekte bәri kesh bolady. Tili men jazuynan airylghasyn-aq «Elu jylda, el jana» dep qazaq maqalynda aitylghanday, olar sol túrghan elderine sinip ketedi.

Mysaly, jaqynda men múny óz kózimmen kórdim. Jolym týsip kezinde Áz Jәnibek han saldyrghan  Astrahan qalasyna barghanymda, sondaghy qazaq diasporasy mәdeny ortalyghynyng basshylarynyng birimen kezdestim. Qoghamnyng esebinde, «Astrahan oblysynda 300 000 qazaq túrady eken. Oblysta birde-bir qazaq mektebi joq. Balalarynyng bәri oryssha oqidy. Jastar jaghy qazaqsha sóilemeydi desede bolady. Qazaqsha sóileytinder kýnnen-kýnge azayyp barady» deydi. Ony ózimde kórdim, qalada qay jerge: vokzal, sauda oryndary,  meshit t.t. barsanda týri qazaq, biraq qazaqsha bilmeytin adamdardy jii kezdestirdim.

Qozghaushy kýshi jebreyler bolghan Kenestik Qyzyl ýkimet songhy ghasyrda qazaqqa búryn-sondy bolyp kórmegen «genosiyd» jasap, auyr qasyret әkeldi. Qazaq halqy 3/2 bóliginen airyldy. Biz múnyng zardabyn týbimiz tuys Týrik elimen salystyrsaq aiqyn kóremiz.  HH- ghasyrdyng basynda sany jaghynan shamamen birdey (7-8 mln.) bolghan qazaq pen týrik halqynyng sany 2006 jylghy esep boyynsha  tómendegidey:

- qazaqtar - 12 mln.

- týrikter - 72 mln.

Mine osynday bir kenistikte, bir zamanda ómir sýrgen tamyry bir tuysqan eki halyqtyng birining 60 mln. juyghy joq bolyp ketuining sebebin eshqashan jadymyzdan shygharugha bolmaydy. Múnday jaghdaydyng keleshekte taghy qaytalanbauy ýshin barlyq sharany aluymyz qajet. Bastysy baghdarymyz últtyq demografiyalyq kórsetkish pen onyng sapasy bolugha tiyis.

Songhy 26 jyl. Áli sol bayaghy tәuelsizdik alghan jyldardaghy 18 mln-nyng ainalasynan shygha almay jýrmiz. Al, Bizding biylik «Qazaqstan halqynyng sany 18 mln adamnan asty, dep bórikterin aspangha atyp jýrgende, qasymyzdaghy ózbek aghayyndar 25 jylda 20 mln-nan 32 mln-gha biraq qarghydy. Bizge ne boldy? Orys tildi biylikting 2020 jylgha deyin Qazaqstan halqyn 20 mln-gha jetkizuge tiyispiz dep, Elbasymyz mejelegen búl mәseleni sheshe almaytyny aiqyn boldy.

«Ózbekstan halqynyng sany 2017 jyldyng 1 shildege deyingi esep boyynsha 32 million 345 myng adamgha jetti». (Gazeta.uz  http://ult.kz/post/ozbekstan-khalkynyn-sany-32-million-adamnan-asty).

«2014 jyldyng 1 qarashasyndaghy kórsetkish boyynsha elimizdegi halyq sany 17 mln. 377 myng adamdy qúraydy. Ózge eldermen salystyrghanda búl kórsetkishting «qarqyny qatty» dep aitugha kelmeydi. Dese de, halyq sanynyng jyldyq ósimi jaman kórsetkish kórsetip otyrmaghandyghyn Elbasymyz telejurnalistermen kezdesu barysynda aityp ótti. «Tailand eli alghash tәuelsizdik alghan kezde halqy 16 mln. bolsa, qazir 65 mln-gha jetken. Bar bolghany 40-50 jyldyng ishinde halyq sanynyng ósimi aitarlyqtay ósken. Bizding eldegi 2050 jylgha josparlaghan baghdarlamada 2020 jylgha qaray halqymyzdyng sany – 20 mln.-gha jetse eken dep oilaghanmyn. Kezinde tәuelsizdik alghan tústa 1991-1995 jyldar aralyghynda Qazaqstannan 3,5 mln. halyq kóship ketti. Sol kórsetkish boyynsha halyq sany 14 mln.-gha deyin týsken. Qazirgi uaqytta, endi qayta qalpymyzgha kelip jatyrmyz. Onyng ishinde 1 mln.-nan astam qandastarymyz syrttan kelip jatyr. Aldaghy uaqytta da osy qarqynnan taymay, halyqqa jaghday jasau arqyly halyq ósimin arttyru, onyng ishinde balalargha jaghday jasau tolyghymen dúrys jolgha qoyyldy», ̶  dedi Elbasy (Erkejan JÚMATAY http://www.qamshy.kz/article/qazaqtinh-sani-qansha.html).

Songhy jyldary Qazaqstannyng orys tildi biyligi Elbasymyzdyng osy baghdarlamasyn iske asyrudyng ornyna alys-jaqyn shetelderdegi qandastarymyzdyng elge oraluyna barynsha kedergi bolyp baqty. Mysaly, Janaózen kóterilisine oralmandardy kinalady. Oralmandardan esh negizsiz sottalmaghandyqtary jayly anyqtama talap etildi. Azamattyq berudi bes jylgha sozdy. Shetelden kelgen qandastarymyzdyng orys tilin bilmeui olardyng elge tez sinisip ketuine kóp qiyndyq keltirdi. Qysqasy, shetelderdegi orys tilin bilmeytin qazaqtardy Qazaqstangha kirgizbeuding barlyq aila-amaldaryn jasap baqty. Mine osynday qiytúrqy sayasattyng saldarynan, basynda Elbasymyzdyng ózi asa zor yntamen bastalghan «Úly kóshtin» ayaghyna túsau salyndy. Elbasymyzdyng «2020 jylgha deyin elimizding halqyn 20 milliongha jetkizu kerek» degen tapsyrmasyna ashyqtan-ashyq qarsy shyqty.

Naqty statistikalyq mәlimetterge sýiensek, 1991 jyldan bastap 2011 jyldyng 1 qantaryna deyingi kezende elimizge alys jәne jaqyn shetelderden 210 225 otbasy nemese 824 170 etnikalyq qazaq kóship kelgen. Onyng ishinde Ózbekstannan – 126 790 otbasy (494 565 adam), Qytay Halyq Respublikasynan – 25 764 otbasy (85 487 adam), Mongholiyadan – 22 124 otbasy (110 856 adam). 2012 jyldan bastap Elbasymyzdyng ózi negizin qalaghan Úly kósh toqtaghan.

2012 jyly – 39 401 adam kelgen;

2013 jyldyng toghyz aiynda – 21 949 adam;

2014 jyly  8247 adam;

2015 jyly nebәri 5 000 adam;

2016 jyly 33 754 adam;

2017 jylghy derek tabylmady.

Halyq sanynyng tabighy jolmen ósu jaghdayy tómendegishe:

2010 jyly Qazaqstanda 366 myng sәby ómirge kelgen;

2011 jyly 372 801 sәbiy;

2012 jyly 381 myng sәbiy;

2013 jyly 350 mynnan astam;

2014 jyly elimizde 368 myng sәbiy;

2015 jyly 400 mynday sәby dýnie esigin ashypty;

(Derekkóz: http://www.inform.kz/kz/otken-zhyly-elimizde-400-mynday-sabi-duniege-keldi_a2856289 jәne «Jebe» gazeti http://zhebe.com/index.php/saiasat/item/1266-kimge-sert-20-mln-bolamyz-degen-khalykka-ma-zhok-alde-boldyrmajmyn-degen-kimetke-me.html).

Demek, tabighy ósim orta eseppen jylyna 350 myng men 400 mynnyng arasynda bolyp túr.

«Tumaq bolghanda, ólmek te bar». «2012 jyly elimizde 140 000 adam baqilyq bolypty. 2013 jyly da sol mólsherde bolghan shyghar dep, jazypty «Jebe» gazeti. (http://zhebe.com/index.php/saiasat/item/1266-kimge-sert-20-mln-bolamyz-degen-khalykka-ma-zhok-alde-boldyrmajmyn-degen-kimetke-me.html).

Orta eseppen ólim sany jylyna 150 000 adamdy qúraydy dep, baghamdaugha әbden bolar.

Qazaqstanda tәuligine ortasha eseppen 766, yaghny bir jylda 280 mynday sәby dýniyege keledi  jәne 432, yaghny jylyna 160 mynday adam qaytys bolady dep, boljam jasaydy  https://kaz.tengrinews.kz/kazakhstan_news/kazakstandagyi-tuu-jane-olm-jtm-korsetksh-sekundpen-esepteld-259201/

Osy eki derekten shyghatyn ortaq tújyrym elimizde jylyna 300-350 myng sәby dýniyege kelip, 150 mynday adam baqilyq bolady.

Demek, Qazaqstan halqynyng tabighy ósimi jylyna 200 mynnyng shamasynda bolyp túr.

Aqiqatyn aitqanda, tabighy ósimde jyl sayyn tómendep keledi. Osydan 30 jyl búryn 5 balamyz bar dese el kýletin. Al, qazir búl san maqtangha ainaldy. Kóptegen otbasylar 2-3 balamen shekteletin bolyp jýr. Osynyng sebebi nede?

25 jyl «ekonomikamen» ainalystyq. Endi ýkimet últtyq iydeologiyany qolgha alulary kerek. Últshyl, rushyl degen sózderden esh qorqudyng qajeti joq. «Qyzgha qyryq ýiden tyiym» degendey úrpaq tәrbiyesin kóp bolyp qolgha alu qajet.  Odan ary demograf-ghalym, marqúm Maqash Tәtimov aghamyz aitqanday, «Ýkimet halyqty yntalandyruy kerek. Arnayy demografiyalyq baghdarlama qabyldau qajet. Jas otbasylargha jaghday jasaudy jalghastyra beru kerek. Odan keyin, 7 bala tapqangha – «Altyn alqa», 6 bala tapqangha «Kýmis alqa» bergenimiz sekildi, tórt jәne bes bala tapqan analargha qola medali beruimiz kerek. Sportta da altyn, kýmis, odan keyingige qola beriledi» degen úsynysyn iske asyru qajet.

Múnday ósimmen aldaghy 2 jylda 20 milliongha tabighy ósimmen jetu esh mýmkin emes. Eng tóte joly – sheteldegi 6 million qazaqtyng eng keminde ýshten birin elge shaqyryp, ornalastyru kerek. Eger Kóshi qon komiyteti osy baghytta júmysyn jandandyrsa, 2020 jylgha Elbasy mejelegen 20 milliongha jetuge tolyq mýmkinshiligimiz bar.

Elimiz ben jerimizdin, tilimiz ben dinimizding qauipsizdigin qamtamasyz etip, ózgelermen terezesi teng qabyrghaly el bolamyz desek, osy mәsele jayly Elbasynyng algha qoyghan aiqyn mindetterin mejelegen merzimge deyin iske asyru jolynda ýkimet pen parlamenttin,  әrbir Qazaq balasynyng myqtap oilanatyn kezi әbden keldi. Osy mәselege baylanysty býkil Qazaq bolyp tómendegi mәselelerdi sheshudi úsynamyn:

Birinshiden, shetelde jýrgen qandastardyng bәrin elge әkelu kerek. Olardyng kópshiligine eng basty keregi kelgen boyda azamattyghyn berip tirkeuge alu, qyzmetpen qamtamasyz etu, túrghyn ýy salatyn jer beru. Al, jaghdayy kelmeytinderine kómek kórsetu qajet. Olardy anau soltýstiktegi kórshi el daulap jýrgen aimaqtargha kóptep ornalastyrsaq, tipti tiyimdi bolmaq.

Ekinshiden, qazaqtyng úly da, qyzy da tek qana ózim bilemin degen "ózimshildik" pen qarabastarynyng qamyn oilaudan arylulary qajet. Sebebi,

a. Sýr boydaq pen kәri qyz Ata men Ananyn, býkil tuystarynyng jan azaby, әsirese Ananyng (Kez kelgen Ata-Ana balalaryn ýilendirip, balalary aldyndaghy boryshtaryn atqarudy armandaydy);

ә. Atasy men Anasyn nemere sýy degen eng bir tәtti armanynan aiyrady;

b. Ózining keleshegine balta shauyp, artyna úrpaq qalmau qauibin kýsheytedi (әiel balasynyng úrpaq әkelu ghúmyry shekteuli, 35-40 qa jettkesin әiel balasynyng mýmkinshiligi az bolady, tipti kóp jaghdaylar da әkele de almaydy);

g. Otbasynyng balaly bolmauy kóp jaghdaydaylarda júbaylardyng ajyrasularyna da sebep bolyp jatady.

Dýniyede artyna iz (shanyraghyna, barlyq jighan tergenine ie bolyp qalatyn úl) qaldyrmay úrpaqsyz ómirden ótu «qurap qalghan qu aghashpen» ten. Qazaq ýshin búdan asqan qasiret boluy esh mýmkin emes. Búl Sening ómirinning sonyn qarttar ýiinde ótkizuge dushar etedi.

Demek, úl da, qyz da tek qana qarabastarynyng qamy (jan tynyshtyghy) ýshin emes, ózderining Atalary men Analary, әkeleri men sheshelerinin, barlyq tuystardyng qamyn kóbirek oilap, tezirek otbasyn qúryp, dýniyege úrpaq әkeluleri kerek. Búl Sening eline qosqan qomaqty ýlesing bolmaq.

Búl mәseleni tiyimdi sheshu ejelgi Ata saltymyz ben dәstýrimizge say, tekti otbasymen "qúda týsu", "jengetaylyq" t.b. instituttaryn qalpyna keltiruge júmystansaq dúrysy osy bolar.

Dýniyede eki nәrseden esh qatelesuge bolmaydy. Birinshisi, ómirlik jar tandau, ekinshisi mamandyq (qyzmet) tandau.

Árbir qazaq jigitining sanasyna "Qazaqtyng bir qara qyzyn baqytty ete almaghan jigit, jigit emes», qyzdarymyzdyng sanasyna "Qazaqtyng bir jigitin baqytty ete almaghan qyz, qazaqtyng qyzy degen ardaqty atqa ylayyq emes» degen últtyq iydeologiyamyzdyng basty qaghidalarynyng birin qúlaqtaryna bala jastan qúya beruimiz kerek. Bizding kezimizde ajyrasu degen jaman әdet mýldem bolmaytyn. Júbaylardy tek qana ólim ajyratatyn.

Qazirgi jastar ýilenbey túryp bar jaghdaydy (ýi, kólik, mol qarajat t.t.) jasap alghylary keledi. Sonyng sonynda jýrgende altyn uaqyt bosqa ótip, kóbi «anda da joq, mynda da joq» bolyp qala beredi. Atalarymyzdyng «Bas ekeu bolmay, mal ekeu bolmaydy» degen ósiyetin esh úmytugha bolmaydy.

Búl  jóninde  Atamyz Qazaqtyn  «Bir qozy tusa,  bir týp jusan artyq shyghady»  degen maqalyn basshylyqqa alghanymyz jón.

Ýshinshiden, memleket tarapynan da shara alynuy qajet. Mysaly, boydaqtardyng janyna batatynday etip «boydaq salyghyn» salyp, otbasy joq, nemese otbasynan ajyraghan jandardy biylikting eshbir satysyna jolatpau kerek. Búl mәselemen qazaqtyng sany da kóbeyedi, ajyrasuda azayady jәne sonymen qatar memleket qazynasyna qomaqty qarjy da týsetin bolady. Tipti sol boydaq salyqtan týsken qarajatqa jas otbasylargha arnap arzangha ýy salyp beruge de bolady.

Mýmkin mening búl úsynystarym, bireulerge únamas. Biraq ózgelermen terezesi teng el bolu ýshin, basqa amal qalmay bara jatyrghan synayly.

Osy jerde, yaghny sózimning sonynda arnayy toqtala ketetin jaghday, songhy 100 jylda, Orys patshalyghy imperiyasynyng aumaghynda tili-de, jeri-de, dini-de joq bolyp ketken 90-nan asa últtardyng kebin kiyip, qazaqtyng jer betinen qúryp ketpeuine negizgi sebep bolghan nәrse — ol bizding qazaq últynyn  rugha (atagha) toptasyp, ómirding talay qiynshylyqtaryna «bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp» tóze bilgendigi. Aqiqatynda da, kenestik zúlmattan basqa elderge bas saughalap, jer aughan qazaqtardyng tilin, dinin, әdet-ghúrpyn, salt-dәstýrin saqtap qaluyna – olardyng atagha (rugha) toptasuy ghana sebep boldy.

Erte kezde jastargha, jalpy QAZAQQA, tolyqqandy, jan-jaqty tәrbiyeni otbasy (týtin) emes, ata-ru qauymynyng tәrbiyelik ortasy ghana bergen.

Ol kezdegi ata-ru qauymy – naghyz ziyaly (tabighy ziyaly), adamnyng jan dýniyesin ashugha baghyttaytyn, orta bolghan jәne de rular (atalastar)  arasynda óte órkeniyetti bәsekelik kenistik qalyptasqan edi.

Ózderiniz kórip otyrghanday, Qazaqstannyng býgingi orys tildi biyligi múnday kenistikti qalyptastyra almaytyny aidan da anyq boldy.

Demek, Biz Elbasymyzdyng «Ruhany Janghyru» baghdarlamasyna say sol ejelgi tәrbiyelik jýiege qayta oraluymyz kerek.

Mәselening ózekti ekeni daugha jatpasa kerek. Sebebi, elimizdin, jerimizdin, últymyzdyng bolashaghy әrbir qazaq balasynyng qolynda. Sondyqtan oy bóliseyik, aghayyn!

Múhambetkәrim Qojyrbayúly, Manghystau

Abai.kz